1-23-6967/14 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2024, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-23-6967

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mario Truu, Erkki Hirsnik

Kriminaalasi

Kadar Kaigo süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 27. juuni 2024 otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Kadar Kaigo kaitsja vandeadvokaat Robert

Sprengk

Prokurör

ringkonnaprokurör Paul Pikma

Süüdistatav

Kadar Kaigo, isikukood: 38503182257, elukoht:

XXX; kriminaalkorras karistatud 3 korda, viimati:

27.juuni 2016 Harju Maakohtu otsusega KarS § 349

järgi rahalise karistusega 2000 euro ulatuses, mis

asendati 66 tunni üldkasuliku tööga.

Kaitsja

vandeadvokaat Robert Sprengk

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 27. juuni 2024 otsus Kadar Kaigole süüdistuses KarS

§ 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistuse ja KarS § 74 lg-te 1 ja 3 järgi mõistetud

katseaja pikkuse osas.

2. Mõista Kadar Kaigole süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistuseks 10

(kümne) kuu pikkune vangistus.

3. Mõista KarS § 74 lg-te 1, 3 järgi katseaja pikkuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.

4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

5. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooni esitamise õigus on prokuratuuril, advokaadist kaitsjal või teistel kohtumenetluse

pooltel advokaadi vahendusel. Kassatsiooni võib esitada advokaadi vahendusel ka isik, kes

leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Süüdistus

1. Kadar Kaigole esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et

tema, olles Järva Maakohtu 1. märtsi 2005 otsusega 1-42/2005 karistatud KarS § 200 lg 2 p-

de 4 ja 7 järgi, taas ehk korduvalt 12. juulil 2022 kella 12:18 paiku aadressil Turu tn 3, Kiviõli

linnas, Ida-Virumaal Laada Cafe kohviku juures lõi tahtlikult korduvalt rusikatega J-M.H. a,

tabades löökidega muuhulgas kannatanu vasakpoolset otsmiku piirkonda, mille tagajärjel

tundis kannatanu füüsilist valu ning tal tekkisid tervisekahjustused (veritsev peahaav). AS

Rakvere Haigla EMO patsiendikaardi nr 22-029885 alusel on kannatanul tuvastatud lahtine

peahaav ja pea muude piirkondade lahtine haav.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 27. juuni 2024 otsusega karistati Kadar Kaigot KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1

aasta 6 kuu vangistusega, mida KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel ei pöörata täitmisele, kui K.

Kaigo 24-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p-

de 1-6, sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, elukohaga XXX. Katseaja

algus on 27. juuni 2024.

3. K. Kaigo süü on tõendamist leidnud.

3.1. Maakohus luges kohtuistungil uuritud kirjalikud tõendeid usaldusväärseteks. Tõendid on

lubatavad, dokumentaalsete tõendite päritolu on jälgitav ning kohtul puudus alus kahelda

tõendite usaldusväärsuses. Kannatanu J-M.H. i ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas

kogutud tõenditega - tunnistaja K.J. a ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, asitõendite

vaatlusprotokollidega (videosalvestis sündmuskohalt ja kõnesalvestis häirekeskusesse),

kannatanu meditsiiniliste tõenditega ja fotodega. Kohus luges kannatanu ja tunnistaja ütlused

usaldusväärseteks tõenditeks.

3.2. Kannatanu J-M.H. i ütluste kohaselt läks ta 12. juulil 2022 isaga Kiviõlis Laada Cafesse

sööma. Tema juurde tuli K. Kaigo ja kutsus välja rääkima. Nad seisid kohviku trepil ja jutt oli

võlast K. Kaigo elukaaslase isa ees. Kannatanu soovitas K. Kaigol võla osas pöörduda

kohtusse ja tahtis minna tagasi kohvikusse, kuid K. Kaigo pani ukse kinni. Tekkis füüsiline

konflikt, K. Kaigo lõi teda esimesena näkku, ta tundis valu. Parema silma all oli tal kerge

sinikas ja vasakul meelekohas haav, mis veritses tugevalt. Ei mäleta, kumma käega K. Kaigo

teda lõi esimesel ja teisel korral, kuid K. Kaigol oli vasakus käes metallist hele ora. Ta läks

kohvikusse sisse ja kutsus isa. Väljumisel tekkis sõnavahetus K. Kaigoga, kes nõudis jätkuvalt

raha ja tuli talle vastu ning lõi teda näkku. Võimalik, et ka tema lõi Kaigot vastu, kuid ta ei

mäletanud seda. Kannatanu sõitis isaga EMO-sse, kus õmmeldi haava. Pärast EMO-st

lahkumist helistas kannatanu Häirekeskusesse ja umbes 10 minuti pärast võeti temaga

politseist ühendust ning nad said kokku. Teda küsitleti ja pildistati.

3.3. Kannatanu ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldi videosalvestist

aadressilt Turu 3, Kiviõli. 12. juulil 2022 kell 12:17:46 väljub hoonest 2 meest, ühel on seljas

punane särk ja musta värvi lühikesed püksid, teisel hall särk ja püksid valge mustriga. Kell

12:18:37 punase särgiga mees avab hoone ukse, kuid halli särgiga mees paneb selle kinni.

Kell 12:18:45 algab meeste vahel rüselus ning punase särgiga mees on vastu maja seina ja

halli särgiga mees lööb parema käega teda kaks korda. Kell 12:19:20 liigub punase särgiga

mees teise mehe suunas ja hallis särgis mees lööb teda ühe korra vasaku käega pea piirkonda.

3.4. Samuti nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist, et Turu 3, Kiviõli kohviku

Laada Cafe trepi peal ja sissepääsu ees on vereplekid, hüübinud vereplekid on kohviku

vaateaknal sissepääsust vasakul pool.

3.5. Vaatamata sellele, et asitõendi vaatlusprotokollist tuleneb, et „halli särgiga mees lööb

parema käega teda kaks korda“, ei ole löögid (kohviku ukse juures) kohtu hinnangul,

videokvaliteedi pärast hästi nähtavad. Seega pole videosalvestisest arusaadav, kes esimesena

lõi, kuid on tuvastatud, et rüseluse tagajärjel sai kannatanu verise vigastuse. Samuti on näha,

et kohvikust väljumisel (õues) tuli K. Kaigo kannatanule vastu ning lõi teda näkku.

3.6. Kannatanu ütlused on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokolliga, kus vaadeldi 12. juulil

2022 kell 14.35 tehtud kõnet Häirekeskusele. Kannatanu teatab, et teda rünnati Kiviõlis Laada

Cafe juures ning ta käis traumapunktis vigastusi fikseerimas. Teda ründas K. Kaigo ja lõi teda

mingi terariistaga näkku.

3.7. Kannatanule tekitatud tervisekahjustus nähtub patsiendikaardist, et J-M.H. pöördus

Rakvere haiglasse 12. juulil 2022 kell 13.02 peahaavaga. Tuttav lõi teda metall esemega vastu

pead, vasakul poolel 2 cm haav. Samuti on fototabelist näha, et J-M.H. i näol ja ülakehal on

kuivanud veri ning vasakul oimupiirkonnas on plaaster.

3.8. Kannatanu ütlused on kooskõlas politseinikust tunnistaja K.J. a ütlustega, mis avaldati

KrMS § 2911 alusel poolte kokkuleppel. Tunnistaja avaldas, et 12. juulil 2022 said nad R.B.

iga väljakutse Turu 3 Kiviõli, kus toimus kaklus.

Politseinikud leppisid kannatanu J-M.H. iga kokku, et vestlevad ja pildistavad teda Maidla

kooli juures, kuna ta tahtis minna koju ennast pesema. Kannatanu juuksepiiril oli plaaster, mis

oli Rakvere EMO arstide poolt pandud. Kiviõlis Turu 3 asuva Laada Cafe ees ründas teda

tuttav K. Kaigo, kes on üritanud temalt 3 aastat välja pressida võlga, mille ta võttis Kadari

elukaaslase nüüdseks surnud isalt. Kannatanu ütles, et mingit raha ta täna anda ei saa. Kui

kannatanu tahtis tagasi kohvikusse minna, lükkas K. Kaigo teda. Siis lükkas kannatanu K.

Kaigot ja tal oli haav vasakul pool juuksepiiri juures. Kannatanu on kindel, et K. Kaigol oli

peos mingi ork. Tunnistaja sõitis Laada Cafe juurde ja märkas seal posti otsas valvekaamerat,

kuid selle vaatamiseks nõuti ametlikku päringut. Kohviku trepil olid verejäljed, mida nad

pildistasid. Nad tegid kindlaks, et K. Kaigo töötab Kiviõli Keemiatööstuse autojuhina ja oli

nõus nendega vestlema. K. Kaigo rääkis, et läks lõuna ajal Laada Cafesse sööma, nägi

Johanni ning kutsus ta välja rääkima. Johann hakkas tõmblema ja sõimama, tõukas K. Kaigot

ning K. Kaigo lõi kannatanut ühe korra rusikaga paremale näopiirkonda ning kannatanu

kukkus peaga vastu ust ja sai haava vasakule juuksepiiri juurde. K. Kaigo kinnitas, et pole

mingit terariista kasutanud. K. Kaigol läks pärast lööki vasak käsi paiste.

3.9. Süüdistatav K. Kaigo andis ütlusi, et 12. juulil 2022 läks ta lõunat sööma Laada

bistroosse Kiviõlis. Viimastena seisid järjekorras kannatanu ja tema isa. Ta kutsus kannatanu

välja rääkima ning kannatanu hakkas teda ebatsensuurselt sõimama. Kannatanu võttis tema

elukaaslase isalt võlgu ja kui isa suri, siis J-M. H. lubas tema elukaaslasele, et maksab võla

temale tagasi. Kolm kuud maksis ja hakkas sõimama. Ta kutsus kannatanu välja, et võlast

rääkida, kuna ta ei olnud juba paar kuud maksnud. Kannatanu hakkas karjuma ja tahtis sisse

tagasi minna, kuid ta pani jala ukse ette, et ta ei saaks ust avada. Siis J-M.H. kas tõukas või

lõi teda ja tema lõi kannatanut vasaku käega vastu. Kannatanu lõi pea vastu ust ja sellest

tekkis

peahaav.

J-M.H. lõi teda esimesena parema käe rusikaga parema silma alla. Temal midagi käes ei

olnud. Kannatanu läks bistroosse ja kui isaga koos väljus, karjus, et tapab ära ja üritas teda

veel rünnata. Veidi hiljem helistas talle elukaaslane ja ütles, et politsei piiras maja ümber, oli

ehmunud. Siis tuli politsei tema juurde ja nad käisid sündmuskohal rääkimas. Kannatanu

vahel purjus peaga saadab temale või elukaaslasele sõnumeid. Kohviku ees nägi kohe pärast

seda, kui kannatanu ukse vastu läks, et tal hakkas verd tulema vasaku oimu juurest. See oli

tema löögi tagajärjel. Ta ei kavatsenud kannatanut lüüa, tegi seda enesekaitseks.

3.10. Süüdistatav küll eitas oma süüd, kuid ütlustes tunnistas, et lõi kannatanut ning tema

löögi tagajärjel tekkis kannatanul lahtine haav vasakul oimupiirkonnas. Vastuolu kannatanu ja

süüdistatava ütlustes seisneb selles, kes esimesena ründas füüsiliselt. Süüdistatava sõnul

tõukas või lõi teda esimesena kannatanu ning tema lõi teda vastu. Kannatanu sõnul lõi aga

esimesena süüdistatav. Videosalvestuselt on näha, et kannatanu üritas hoonesse siseneda, kuid

süüdistatav takistas teda, pannes jala ukse ette. Seega saab järeldada, et kannatanu üritas

konfliktist rahulikult lahkuda, kuid süüdistatav hakkas esimesena tegutsema õigusvastaselt –

ta takistas tahtlikult kannatanut kohvikusse naasmist, st takistas kannatanu vaba liikumist,

piirates kannatanu õigust vabale liikumisele. Seejärel on videosalvestuselt näha rüselust

meeste vahel, kuid pole arusaadav, kes lõi esimesena.

3.11. Maakohtu arvates on tegemist sõna-sõna-vastu-olukorraga ning kohus peab hindama,

kas kannatanu ütlused on usaldusväärsed, kas nendele tuginedes saab teha otsuse.

Kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist ka vaid ühele tõendile.

Vastasel juhul oleks välistatud selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks,

mida tõenduslikul tasandil tavatsetakse kirjeldada „sõna sõna vastu“ olukordadena.

3.12. Analüüsides kogutud ja kohtuistungil vahetult uuritud tõendeid leidis kohus, et

kannatanu ütlused on usaldusväärsed ja kohus tugines kannatanu ütlustele kohtuotsuse

tegemisel. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused järjepidevad, loogilised, ütlustes ei esine

vastuolusid ja kannatanu ütlused on kinnitatud teiste tõenditega.

3.13. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega on tuvastatud, et kohviku Laada Cafe

trepi peal ja sissepääsu ees on vereplekid, hüübinud vereplekid on kohviku vaateaknal

sissepääsust vasakul pool. Politseiniku R.B. i tehtud kannatanu fotodest on näha, et kannatanu

peas on plaaster ja kehal on veri. Kannatanule tekitatud tervisekahjustus nähtub ka

patsiendikaardist. Tõendid kinnitavad kannatanu ütlusi ja sellega on tuvastatud, et 12. juulil

2022 kella 12:18 paiku aadressil Turu tn 3, Kiviõli linnas, Ida-Virumaal „Laada Cafe“

kohviku juures tekitati kannatanu J-M.H. ile tervisekahjustus.

3.14. Kannatanu EMO-sse pöördumine, kus ta teatas, et „tuttav tuli tõmblema ja lõi vastu

pead“ ja häirekeskusse tehtud kõne, kus ta samuti teatas, millal, kus kohas, kes ja kuidas teda

rünnati kinnitavad kannatanu ütluste järjepidevust. Eluliselt on usutav, et inimene, kes sai

kehavigastuse pöördub meditsiiniasutusse abi saamiseks ja siis helistab Häirekeskusesse.

Samad ütlused andis kannatanu kohtuistungil ristküsitluse käigus.

3.15. Ütluste järjepidevusele viitavad ka tunnistaja K.J. a ütlused, kes peale sündmust vestles

kannatanuga, ning vestluse käigus antud kannatanu seletused langevad kokku kohtuistungil

öelduga.

3.16. Kannatanu ütlusi kinnitab ka videosalvestis, mille kohaselt süüdistatav hakkas

esimesena tegutsema õigusvastaselt, salvestiselt on ühtlasi näha, et meeste vahel toimus

rüselus, samuti see, et õues K. Kaigo tuli kannatanule vastu ning lõi teda näkku.

3.17. Süüdistatav K. Kaigo tunnistas oma ütlustes, et tema löögi tagajärjel tekkis kannatanul

lahtine haav vasakul, oimupiirkonnas. Politseiniku R.B. i tehtud K. Kaigo fotod näitavad, et

kannatanu ja süüdistatava vahel toimus rüselus. Kohus luges K. Kaigo ütlused

ennastõigustavateks, mis on tingitud soovist vältida kriminaalvastutust.

3.18. Asjaolu, et J-M.H. ei maksnud tagasi K. Kaigo elukaaslase isalt võetud võlga, ei anna

alust kasutada J-M.H. i suhtes vägivalda.

4. Kannatanu ütlustest tuleneb, et konflikti käigus oli K. Kaigo käes metallist hele ora, millega

ta lõi kannatanut. Kohus ei analüüsi, kas oli K. Kaigo käes metallist ese, kas ta lõi sellega

J-M.H. i, sest antud tegu ei ole K. Kaigole süüdistuses ette heidetud.

5. KarS § 121 objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ja valu

tekitavat kehalist väärkohtlemist. Antud juhul oli patsiendikaardiga tõendatud, et J-M.H. ile

tekitati 12. juulil 2023 peahaav, mis vajas õmblemist. Seega oli tegu vigastusega, mida saab

käsitleda tervise kahjustamisena. Peale selle avaldas kannatanu, et tundis süüdistatava löökide

tagajärjel valu. Seega saab öelda, et kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale

tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav.

Karistusregistri väljavõttega on tõendatud, et K. Kaigo on varem karistatud kuriteo eest, mis

sisaldas endas vägivalla kasutamist, KarS § 200 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi. Sellega on tõendamist

leidnud, et K. Kaigo pani kehalise väärkohtlemise toime korduvalt.

6. Kohus leidis, et subjektiivsest küljest pani K. Kaigo kuriteo toime otsese tahtlusega KarS §

16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. K. Kaigo tahtlikult

vähemalt kaks korda lõi kannatanut rusikaga näkku tekkinud konflikti käigus. Ta tegutses

tahtlikult ja sihikindalt ning sai hästi aru, et tema tegevuse tagajärjel võib kannatanu saada

tervisekahjustuse ja kindlasti tunneb valu. Kohtu hinnangul soovis K. Kaigo tekitada

kannatanule valu.

7. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole.

8. Kohtu seisukoht karistuse osas.

8.1. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo otsese tahtlusega. K. Kaigo poolt toimepandud

kuritegu oli suunatud inimese tervise vastu. K. Kaigo on varem kriminaalkorras korduvalt

karistatud, viimati 2016. Vägivallaga seotud kuriteo pani K. Kaigo toime aastal 2005.

8.2. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 mõttes puuduvad.

8.3. Karistuse mõistmisel arvestas kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul

keskmisest väiksem, tegu oli vähemalt kahe löögiga, kuriteo toimepanemise tehiolusid (tegu

ei toonud kaasa raskeid tagajärgesid), süüdistatava isikut, samuti KarS § 121 lg 2 sanktsiooni

keskmist määra (2 aastat 6 kuud vangistust) ja kannatanu poolt pretensioonide puudumist ning

lähtus õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest.

8.4. Kohus pidas vajalikuks mõista süüdistatavale K. Kaigole tingimisi vangistus sanktsiooni

minimaalsest määrast suuremas määrus, kohaldades KarS §-de 74 ja 75 sätteid.

Apellatsioon ja vastus apellatsioonile

9. Viru Maakohtu 27. juuni 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav K. Kaigo kaitsja

vandeadvokaat Robert Sprengk, kes taotleb maakohtu otsuse tegemist ja uue otsuse tegemist,

millega mõista K. Kaigo õigeks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi; jätta menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus riigi kanda. Alternatiivselt taotleb kaitsja süüdistatavale kergema karistuse

mõistmist.

9.1. Vaidlust ei ole selles, et süüdistusaktis nimetatud ajal Laada Cafe kohviku juures lõi K.

Kaigo rusikatega J-M.H. i, tabades löökidega muuhulgas kannatanu vasakpoolset otsmiku

piirkonda, mille tagajärjel tekkis kannatanul tervisekahjustus (veritsev peahaav). Kuna

kannatanul tekkinud peahaavas pole vaidlust, siis pole asjakohane kohtu seisukoht, et

peahaava kinnitavad tõendite põhjal saab lugeda usaldusväärseks kannatanu ütluseid.

Samahästi saab asuda seisukohale, et need tõendid kinnitavad ka süüdistatava ütluste

usaldusväärsust.

9.2. Vaidlus on selles, kas süüdistatav lõi kannatanut esimesena ja kas ta lõi kannatanut

enesekaitseks või mitte. Apellant on seisukohal, et kohus on jätnud kohtuotsuses nimetatud

asjaolu üldse käsitlemata. Apellant on seisukohal, et kui videosalvestiselt ei ole nähtav, kas

esimesena lõi kannatanu süüdistatavat või süüdistatav kannatanut ning mõlema ütlused on

selles osas vastuolulised, siis on tegemist nn sõna-sõna vastu olukorraga ja esineb

põhjendatud kahtlus, et esimesena lõi kannatanu süüdistavat ja süüdistav lõi kannatanut

enesekaitseks ning tegemist oli süüdistatavapoolse hädakaitsega. Kohus pidanuks kohaldama

KarS § 28 lg 1.

9.3. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga selles, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed

nende järjepidevuse, loogilisuse, vastuolude puudumise tõttu ning seetõttu, et neid kinnitavad

teised tõendid. Apellandi arvates on ka süüdistatava ütlused usaldusväärsed ning pole alust

rajada otsust kannatanu ütlustele.

9.4. Esiteks on kannatanu andnud ütlusi kohtus ainult ühe korra ning seetõttu ei saa väita, et

need on järjepidevad. Järjepidevus tähendab, et ütlused on kogu aeg olnud samasugused.

Sama järjepidevaks saab lugeda ka süüdistatava ütluseid, kelle ütluste kohaselt lõi kannatanu

teda esimesena ning tema lõi kannatanut enesekaitseks.

9.5. Kohus ei ole märkinud, milles seisneb kannatanu ütluse loogilisus ja miks süüdistava

ütlused pole loogilised. Kannatanu ja süüdistatava ütlused kattuvad, välja arvatud selles osas,

kes lõi esimesena. Seega ei saa väita, et just ühe ütlused on loogilised. Vaidlus on selles,

kumb lõi esimesena.

9.6. Apellant on seisukohal, et kannatanu ja süüdistatava ütlusi ei saa võrrelda järjepidevuse

ega vastuolude puudumise osas, kuna ütlused on sisuliselt kattuvad. Erinevus on eelkõige

selles, kumb lõi esimesena.

9.7. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, kuna neid

kinnitavad teised tõendid. Seda seetõttu, et kannatanu ütlused on teiste tõenditega tõendatud

peahaava ja selle veritsuse osas, mitte selles osas, kes keda esimesena lõi.

Seega sündmuskoha vaatlusprotokoll, meditsiinidokumendid kannatanu vigastuse kohta ja

fototabel pole need tõendid, mis kinnitaksid kannatanu ütluste usaldusväärsust selles osas, et

süüdistatav lõi kannatanut esimesena. Sama kindlat saab väita, et need tõendid kinnitavad ka

süüdistatava ütlusi.

9.8. Kannatanu kõne Häirekeskusele on tehtud 12. juunil 2022 kell 14:35, mis tähendab, et

kõne on tehtud rohkem kui kaks tundi pärast sündmust, kusjuures kannatanu oli selle aja

jooksul sõitnud Kiviõlist Rakverre ja käinud arsti juures. Kannatanu ei olnud seega enam

tajutu mõju all. Lisaks ei anna see kõne ka selgust selles, et just süüdistatav lõi kannatanut

esimesena. Tunnistaja K.J. kuulis kannatanult sündmuse toimumise kohta veel hiljem, kui

toimus kannatanu kõne häirekeskusele. Seega ei olnud kannatanu tunnistajale sündmusest

rääkimisel enam tajutu mõju all ja tunnistaja ütlusi ei saa selles osas, mida ta kuulis

kannatanult sündmuse toimumise kohta, lugeda lubatavaks. Tunnistaja ütluste väärtus on

ainult selles, millisena ta kannatanut nägi ja millised pildid ta kannatanust tegi.

9.9. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga ka selles, et õues K. Kaigo tuli kannatanule vastu

ning lõi teda näkku. Apellant on seisukohal, et videosalvestiselt on nähtav, et õues tuli hoopis

kannatanu süüdistatavale vastu ja süüdistatav liikus eest ära selg ees. Kannatanu tõstis käed

süüdistatava suunas löögiasendisse ja seejärel süüdistatav lõi kannatanut. Sealjuures on

oluline, et kui kannatanu isa liikus ühes trajektooris, mis oli sündmuskohalt ära, siis

kannatanu liikumise trajektoor oli selg ees liikuva süüdistava suunas. Tegemist oli kannatanu

poolt peahaava saamise sündmusele järgnenud sündmusega ja sellest on nähtav

kannatanupoolne ründav käitumine. Kuna asjaolude tuvastamise osas on oluline asjaosaliste

eelnev ja järgnev käitumine, siis selle järgneva käitumise järgi saab asuda seisukohale, et

kannatanu oli agressiivne ja ründav ning süüdistatav lõi kannatanut järjekordselt

enesekaitseks. Kohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti, et süüdistatav süüdi mõista, tegemist

on tõendite vale hindamisega.

9.10. Kaitsja on seisukohal, et antud asjas on tegemist ilmselt sõna-sõna vastu olukorraga.

Seda küsimuses, kes lõi esimesena ja kas süüdistatav tegutses hädakaitses. Sellisel juhul pole

alust eelistada kannatanu ütluseid süüdistatava ütlustele. Sõna-sõna vastu olukorras tuleb

tõlgendada kõrvaldamata kahtlus KarS § 7 lg 3 kohaselt süüdistatava kasuks.

9.11. Alternatiivselt vaidlustab kaitsja karistuse. Maakohus on leidnud, et süüdistatava süü on

keskmisest väiksem. Kaitsja hinnangul on süüdistatava süü pigem väike (juhul, kui ta on

süüdi) ning karistus peaks olema väiksem kui kohus maakohus mõistis.

11. Tartu Ringkonnakohtu 13. augusti 2024 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti

menetlusosalistele apellatsiooni kohta seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks

tähtajaks hiljemalt 30. augustil 2024.

12. Märgitud ajaks esitas seisukoha prokurör, kes palub jätta kaitsja apellatsiooni rahuldamata

ja maakohtu otsuse muutmata.

12.1. Vaidlustatud kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik, rajatud kohtuliku uurimise

esemeks olnud tõenditele ja asjaoludele, mille kohta pooled avaldasid oma arvamust

kohtuvaidluse käigus ning kohtuotsus tühistamisele või muutmisele ei kuulu. Maakohtu

koostatud täisotsuses on kohus põhjalikult kirjeldanud kohtulikul uurimisel avaldatud ja

uuritud tõendeid ning andnud hinnangu ja analüüsinud neis sisalduvat teavet.

12.2. Prokuröri hinnangul ei esine maakohtu otsuses tõendite hindamisel ning nendest

järelduste tegemisel vigu, mis oleks viinud valele järeldusele. Prokuratuur ja kohus on

jõudnud tõendite pinnalt samasugusele lõppjäreldusele, et kogutud, avaldatud ja uuritud

tõendite alusel pandi teod toime sel viisil nagu on süüdistuses kirjeldatud ning mõistlikku ja

põhjendatud kahtlust süüdistatava poolt tegude toimepanekus ei esine.

12.3. Prokurör leiab, et kuigi maakohus ei suutnud videosalvestuselt sündmuse täpset käiku

tuvastada, on see salvestuselt siiski nähtav. Kannatanu tegevus süüdistatava eemaletõukamise

näol ei ületanud seaduse piire kuna juba siis langes tema tegevus hädakaitse alla. Süüdistatav

ei saa omapoolset rünnet õigustada hädakaitsega kuivõrd tema enda õigusvastane tegu

põhjustas kannatanu käitumise. Kannatanu tõukas süüdistatava ukse eest ära, kuid selle

tulemusel ei põhjustatud süüdistatavale intensiivset füüsilist valu ega kehavigastust ning seda

ei saa käsitleda ründena, mis õigustaks süüdistatava järgnevat käitumist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

13. Ringkonnakohus, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, kohtuistungi protokolli, maakohtu

otsust, esitatud apellatsiooni ja prokuröri vastust apellatsioonile, leiab, et maakohtu otsus

süüdistatava süü küsimuses jääb muutmata ja kaitsja apellatsioon selles osas rahuldamata.

Tähelepanu väärib aga kaitsja apellatsioonis tõstatatud karistuse kergendamise taotlus.

14. Esmalt võtab kolleegium seisukoha süüdistatava süüküsimuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

(I), siis analüüsib süüdistatavale mõistetud karistust (II) ja seejärel võtab kokku

apellatsioonimenetluse tulemuse (III).

I

15. Apellatsioonimenetluses pole vaidlust selles, et 12. juulil 2022 kella 12:18 paiku aadressil

Turu tn 3, Kiviõli linnas, Ida-Virumaal Laada Cafe kohviku juures lõi K. Kaigo korduvalt

(vähemalt kaks korda) rusikaga J-M.H. a, tabades löökidega muu hulgas kannatanu

vasakpoolset otsmiku piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ning tal tekkis

tervisekahjustus.

16. Kaebuse kohaselt on vaidlus selles, kas süüdistatav lõi kannatanut esimesena ja kas ta lõi

kannatanut enesekaitseks. Apellandi arvates on maakohus jätnud need küsimused käsitlemata.

Kaitsja arvates pole selge, kes esimesena lõi ja kuna kannatanu ning süüdistatava ütlused

olevat selles osas vastuolulised, siis on põhjendatud kahtlus, et esimesena lõi kannatanu

süüdistatavat ja süüdistatav lõi kannatanut enesekaitseks.

17. Kolleegium kaitsja eelneva käsitluse ja üldsõnalise väitega, et maakohus on hinnanud

tõendeid valesti, ei nõustu. Samuti ei saa nõustuda seisukohaga, et süüdistatava süü on

tõendamata. Seda põhjusel, et kohus on uurinud kõiki asja õigeks lahendamiseks tähtsust

omavaid asjaolusid. Maakohtu siseveendumuse kujunemine ning järeldusteni jõudmine on

kohtukolleegiumile jälgitav. Maakohus on, tõsi küll, kannatanu kaitsetegevuse analüüsimisel

olnud napisõnaline.

18. Kaitsja leiab, et süüdistatava ütlused on usaldusväärsemad ja pole alust rajada otsust

kannatanu ütlustele. Samas ei too kaitsja välja ühtegi mõistlikku argumenti, miks peaks kohus

kannatanu poolt kirjeldatud sündmuste käigus kahtlema.

19. Apellatsiooni kohaselt heidetakse kannatanule veel ette seda, et ta on maakohtus andnud

ütlusi ainult ühe korra ja seetõttu ei saa selliseid ütlusi lugeda järjepidevaks. Kolleegium leiab,

et selline argument on kohatu. Üldjuhul ei viida üldmenetluses isikuliste tõendite ristküsitlust

läbi korduvalt, kui selleks pole erilist vajadust. Selleks puudus ka käesolevas asjas vajadus,

sest kriminaalasja tehiolud ja kogutud tõendusteave seda ei tingi. Kannatanu poolt maakohtus

ristküsitlusel kirjeldatu oli ühetaoline ja vastuoludeta.

20. Kolleegiumi arvates jätab kaitsja apellatsioonis tähelepanuta sündmuse, mis omab asja

õigeks lahendamise olulist tähtsust. See on olukord, kus süüdistatav takistab füüsiliselt jõuga

kannatanul tagasi kohvikusse pöördumast.

21. Tõenditega on tuvastatud, et kannatanu J-M.H. läks 12. juulil 2022 koos isaga Kiviõlis

Laada Cafesse rahumeelselt lõunat sööma. Samal ajal sattus söögikohta ka süüdistatav.

Kannatanut märgates nägi süüdistatav head võimalust oma varasemat probleemi lahendada ja

kutsus kannatanu kohvikust välja välistrepile. Seal alustas süüdistatav kannatanu J-M.H. iga

juttu võlast süüdistatava K. Kaigo elukaaslase isa ees. J-M.H. selgitas K. Kaigole, et võla

olemasolul tuleb kohtusse minna ja tahtis kohvikusse tagasi pöörduda, kuid selline

rahumeelne asjade käik polnud süüdistatavale vastuvõetav. Kannatanu väljakutsumisega oli

süüdistatav valinud juba verbaalse ründava positsiooni ja ta otsustas seda jätkata. Nimelt, kui

kannatanu tahtis oma vaba tahte kohaselt kohvikusse tagasi pöörduda, siis süüdistav takistas

füüsiliselt tal seda tegemast ja sulges jalaga ukse.

22. Seda kinnitab asja tõendite hulgas olev asitõendi vaatlusprotokoll (kaamera videosalvestis

sündmuskohalt), mida kolleegium samuti uuris. Sellelt on näha, et peale näolööki (ajaliselt

alla 1 minuti) eritub kannatanu peahaavast tugevalt verd, mida ta pühib peast pritsmetena ja

mis hiljem tuvastatakse sündmuskoha vaatluse käiguse kohviku välisel kivisillutisel. Seega

pidi süüdistatava rusikalöök olema piisavalt jõuline, et kutsuda esile tugev verejooks.

23. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kannatanu poolt süüdistatava esimesena

löömine pole tuvastatud.

24. Maakohus leidis, et kannatanu ütlused on usaldusväärsemad ja kooskõlas teiste

tõenditega. Kannatanu ütluste tõeväärtust tõstab ka asjaolu, et ta on sündmuse kirjeldamisel

EMO-sse pöördumisel, Häirekeskusele helistades, tunnistaja K.J. ale selgitusi jagades ja

maakohtus ütlusi andes olnud järjepidev. Kannatanu kirjeldas maakohtus, et varasem suhtlus

süüdistava poolt oli ähvardav ja seotud K. Kaigo elukaaslase surnud isa võlaga. Pärast seda,

kui süüdistatav oli kannatanu kohvikust välja kutsunud, kartis ta, et asi kisub füüsiliseks

põhjusel „kuna ta kutsus nurga taha.“ (Ko To tl 15)

25. Kaitsja arvates seab kannatanu ütlused kahtluse alla asjaolu, et kõne Häirekeskusele tegi ta

alles kell 14.35, s.o ca 2 tundi pärast asetleidnud vägivalda. Kolleegiumi arvates pole see

argument tõsiseltvõetav. Selle aja jooksul sõitis kannatanu Kiviõlist Rakverre ja käis EMO-s

vastuvõtul, kus fikseeris vigastused. Asitõendi vaatlusprotokollist (kõnest Häirekeskusele)

avaldub, et kannatanul endal võttis pärast vägivaldset rünnet pisut aega, et reageerida kuidas

edasi käituda: „Sihukene küsimus, et kuhu ma nüüd peaksin pöörduma, et mind nagu rünnati

ja sellega tekitati trauma…“ (Ko To tl 34)

26. Kaitsja leiab, et tunnistaja (politseitöötaja) K.J. a ütlusi ei saa arvestada ega lugeda

lubatavaks, kuna 2 –3 tundi pärast seda, kui kannatanu tunnistajale toimunust rääkis, ei olnud

ta enam toimunu mõju all. Kolleegium leiab, et siin kaitsja jällegi eksib, sest peale

süüdistatava vägivalda, tegeles kannatanu esmalt esmaabi leidmisega ja saades sellele

lahenduse, pöördus alles seejärel politseisse. Lisaks kannatanu väliste tunnuste ja vigastuste

kirjeldamisele saab arvestada ka sellega, mida kannatanu K.J. le juhtunust rääkis. Äsja

vigastusega lõppenud ründe üleelanuna oli kannatanu veel tajutu mõju all ning puudub alus

arvata, et sündmusest tunnistajale rääkides moonutas ta tõde. Seega ka tunnistaja K.J. a

ütlused on tõend KrMS § 66 lg 21 lg 2 mõttes, mis avaldati maakohtus KrMS § 2911 alusel

poolte kokkuleppel.

27. Asjas kogutud tõendid ei kinnita, et kannatanu oleks esimesena löönud ja paratamatult

tekib küsimus, miks ta pidi seda tegema. Tähele tuleb panna ka seda, et süüdistataval endal ei

ole tuvastatud mingi vigastust, mis kuidagi tema versiooni ründavast vägivaldsest kannatanust

kinnitaks. Kui maakohtus süüdistatava käest küsiti, et kuhu siis kannatanu teda lõi, vastas K.

Kaigo umbmääraselt „kuskile näkku“ (Ko To tl 18). Mõni hetk hiljem prokuröri küsimusele,

kas kannatanu tõukas või lõi, vastab süüdistatav „ei mäleta“ ja veel mõni hetk hiljem „ei,

tema esimesena tõukas, mina lõin.“ Seega on süüdistatava enda positsioon olnud selles

küsimuses kõikuv.

28. K. Kaigo maakohtus antud ütlustes samuti ei eita seda, et ta takistas kannatanul

kohvikusse tagasi sisenemast. „ …kuidagi jäime ukse juurde, ta tahtis sisse tagasi minna,

panin jala ukse ette, et ta ei saaks ust lahti tõmmata…. Peale seda kui panin jala ukse ette,

ma ei mäleta, kas ta tõukas või lõi kohe… ja mina lõin vasaku käega teda vastu…“ (Ko To tl

17p)

29. Videosalvestiselt on näha, et süüdistatav takistab kannatanul kohvikusse sisenemist,

hoides ust kinni nii, et isegi tugevalt ust tõmmates kannatanu seda avada ei suuda. On näha, et

kannatanu tõukab süüdistatava eemale ning pöördub näoga ukse süüdistatava poole, ning sel

hetkel süüdistatav lööb kannatanut.

30. Õiguslikus mõttes tähendab tuvastatu järgmist. Süüdistatav ründas kannatanu õigushüve,

piirates ebaseaduslikult tema liikumisvabadust. Vaidlus võla üle ei anna võla tasumist

nõudvale isikule õigust takistada võlgnikku füüsiliselt kuhugi minemast. Kui võlgnik

võlausaldajaga võlast rääkida ei soovi, on viimasel võimalik pöörduda tsiviilhagiga kohtusse.

Sellise olukorras oli J-M.H. al õigus K. Kaigot tõugata, et enda liikumisvabadus taastada.

Sellest tulenevalt ei saa sellist tõukamist lugeda ka õigusvastaseks ründeks K. Kaigo vastu,

mis andnuks viimasele õiguse taoline rünne hädakaitseõigusele tuginevalt lõpetada. Seega oli

K. Kaigo löök J-M.H. a pihta ebaseaduslik.

31. Kaitsja väidab, et ligi 1 minut hiljem õuealal lõi süüdistatav kannatanut enesekaitseks.

Ringkonnakohtu meelest ei saa tõepoolest välistada, et teise löögi sooritas K. Kaigo seetõttu,

et muidu oleks J-M.H. talle kohe füüsiliselt kallale tulnud (nt teda löönud). Nimelt liikus J-

M.H. tempokalt (agressiivselt) K. Kaigo suunas ning viimane taganes J-M.H. a juurest, selg

ees. Kuivõrd seda ei saa välistada, tuleb seesugune asjaolu (J-M.H. a poolne vahetu rünne K.

Kaigo suhtes) lugeda KrMS § 7 lg 3 alusel tuvastatuks. Sellegipoolest polnud K. Kaigol

õigust J-M.H. a lüüa. Prokuratuur viitab oma apellatsioonivastuses õigesti sellele, et J-M.H. a

tegevuse põhjustas K. Kaigo eelnev käitumine: J-M.H. a õigusvastaselt näkku löömine.

Sellises olukorras tuleb kõneleda süülisest hädakaitseprovokatsioonist. Süülise

hädakaitseprovokatsiooni all peetakse silmas olukorda, kus isik põhjustab ründe oma

õigusvastase ja/või sotsiaaleetiliselt hukkamõistetava käitumisega. Sellisel juhul ei ole ründe

esile kutsunud isiku hädakaitseõigus välistatud, küll aga piiratud: esialgu peaks taanduma,

seejärel rakendama passiivset kaitsetegevust ja alles viimase võimalusena asuma ründe alla

olevat objekti (nt enda tervist) aktiivselt kaitsma. (RKKKo asjas nr 1-20-3535/52, p 17.)

Tõepoolest üritas K. Kaigo esialgu J-M.H. a rünnakut vältida: ta taganes mitu sammu. See

siiski polnud piisav, õigustamaks tema aktiivset kaitsetegevust (J-M.H. a löömist). Kui K.

Kaigo nägi, et J-M.H. jätkab tema taganemisest hoolimata tema suunas liikumist, oleks K.

Kaigo pidanud põgenema: tal oleks tulnud J-M.H. a eest ära joosta. Alles siis, kui seegi poleks

aidanud – J-M.H. oleks talle järgi jooksma hakanud ja ta kätte saanud, oleks K. Kaigol

endavastase ründe provokaatorina olnud õigus J-M.H. a suhtes füüsilist jõudu rakendada.

Seetõttu oli õigusvastane ka K. Kaigo teine löök.

II

32. Alternatiivselt taotleb kaitsja K. Kaigole mõistetud karistuse kergendamist ja siin saadab

apellatsiooni mõningane edu. Maakohus leidis, et süüdistatava süü on keskmisest väiksem,

kuid kaitsja leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus (1 aasta 6 kuud vangistust) on liiga

karm.

Süüdistatav pani teise astme kuriteo toime otsese tahtlusega. Karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud.

Karistuse mõistmisel arvestatakse süü suurust (eeskätt teo toimepanemise asjaolusid, aga ka

süüdlase eesmärki jm) ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ehk siis võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve

(RKKKo nr 1-20-6745/88, p 62). Karistuse kohaldamine ei ole täiel määral taandatav

õigusküsimuse lahendamiseks ning õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik

on siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (Riigikohtu PSJK otsus

nr 5-20-5/10, p 19)

Riigikohus on oma praktikas märkinud, et süü suurust mõjutab tagajärje raskus, aga samuti

kannatanu isik ja tema käitumine (RKKKo nr 1-18-2232/179, p 71). Süüdistatava kehalise

väärkohtlemise tagajärjel kannatanule märkimisväärset tervisekahju ja rasket tagajärge ei

tekkinud.

Kolleegium leiab, et maakohus on teinud kaalutlusvea ja pole arvestanud kannatanu enda

käitumist teise vägivallaepisoodi ajal: nagu eelnevast nähtub, asus J-M.H. K. Kaigot

õigusvastaselt ründama. Selle asjaolu arvestamata jätmisest tingituna mõistis kohus

süüdistatava teole ilmselgelt mittevastava karistuse, mis on aluseks kohtuotsuse tühistamisele

materiaalõiguse vale kohaldamise tõttu (RKKKo nr 1-19-4150/132, p 28). Lisaks sellele saab

arvesse võtta tõsiasja, et K. Kaigo ei hakanud J-M.H. aga agressiivselt käituma n-ö heast

peast: ka J-M.H. ise ei eita seda, et tema lähikondne oli K. Kaigole võlgu.

Ringkonnakohus saab selle vea kõrvaldada, mõistes KrMS § 340 lg 2 p 4 järgi uue karistuse.

KarS § 121 lg 2 sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust, kuid kolleegium

leiab, et õiglane karistus on 10 kuud vangistust, kohaldades maakohtu otsusega mõistetud

KarS §-des 74, 75 sätestatut ning 1 aasta 6 kuu pikkust katseaega.

III

33. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2 ja 4 ning § 340

lg 2 p-st 4, tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 27. juuni 2024.a otsuse K. Kaigole

süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistuse ja KarS § 74 lg-te 1 ja 3 järgi

mõistetud katseaja pikkuse osas. Ringkonnakohus mõistab K. Kaigole süüdistuses KarS § 121

lg 2 p 3 järgi karistuseks 10 kuu pikkuse vangistuse ning KarS § 74 lg-te 1 ja 3 järgi katseaja

pikkusega 1 aasta 6 kuud. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon rahuldada

osaliselt.

Apellatsioonimenetluses menetluskulude kindlaksmääramist ega hüvitamist ei taotletud.

(allkirjastatud digitaalselt)