2-23-14262/17 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

29.11.2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-23-14262

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

K-Kellu OÜ hagiavaldus K.G vastu kinnisasja valduse

vabastamise nõudes

4799,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse vorm

Hageja K-Kellu OÜ (registrikood 12417082)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Kivar

Kostja K.G (isikukood XXX)

Suuline menetlus, kohtuistungite toimumiste ajad: 10.07.2024

ja 03.10.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata K-Kellu OÜ 19.07.2024 taotlus 10.07.2024 kohtuistungi protokolli

parandamiseks.

2. Rahuldada K-Kellu OÜ hagi K.G vastu osaliselt.

3. Mõista K.G-lt K-Kellu OÜ kasuks välja 3545,42 eurot (töövõtulepingujärgne

töövõtja tasu 1335 eurot, pliidiplaadi maksumus 374,34 eurot, kahjuhüvitis 2003,44

eurot, millest tuleb maha arvestada hageja käes olev sularaha jääk 167,36 eurot).

4. Mõista K.G-lt K-Kellu OÜ kasuks välja viivis kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2

väljamõistetud summa tasumisega viivitamise eest seaduses sätestatud määras

perioodi 10.10.2023 – 29.11.2024 eest summas 497,50 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 30.11.2024 kuni kohtuotsuse p-s 2 väljamõistetud

summa täieliku tasumiseni.

5. Jätta K-Kellu OÜ kahjuhüvitise summas 722,21 euro väljamõistmiseks ja sellelt

arvestatava viivise nõudes rahuldamata.

6. Jätta menetluskulud K.G kanda 83% ulatuses ja 17% ulatuses K-Kellu OÜ kanda.

TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse,

eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja seisukohad

1. Kostja on XXX asuva kinnistu üks kaasomanikest (dtl 12).

2. 15.02.2022 sõlmisid pooled töövõtulepingu tellistest soemüüri, pliidi ning kaminahju

ladumiseks p-s 1 asuval kinnistul paiknevas ehitusjärgus elumajas (dtl 13). Kostja väited

Arvo Kästikuga lepingu sõlmimisest on arusaamatud. Kostja ise on kinnitanud ja

tõendanud, et ta on kõik maksed teinud hagejale. Ka oma 07.07.2023 kirjas hagejale

kinnitas kostja, et teeb kõik maksed hagejale viimase poolt esitatud arvete alusel (dtl 26-

27).

3. Pooled kooskõlastasid hoone ehitusprojekti ning leppisid vastavalt sellele kokku

ehitatavate paigaldiste mõõtmed – kaminahi 103x103x220 cm, nr 3 pliit 66x97x83 cm

(lisaks elektripliit) ja soemüür 112x34x220 cm. Töö tasuks leppisid pooled kokku summa

2700 eurot (millele lisanduvad materjalide maksumused). Peale 15.02.2023 pakkumuse ei

ole hageja kostjale teinud ühtegi muud pakkumust.

4. 16.02.2023 kirjaga aktsepteeris kostja hageja 15.02.2023 esitatud pakkumuse ehitatavate

asjade mõõtmete ja hinna osas. E-kirja lisas olnud pilt kajastas kostja soovi pliidi ja

soemüüri välimuse kohta. Hageja ja kostja kooskõlastasid igapäevaselt kõik ehitustööd

ning kostja kontrollis hageja töid pidevalt. Hageja ja kostja koos märkisid 26.04.2023

põrandale maha kaminahju ja soemüüri asukoha ning kostja soovis selle ehitamist sellisel

viisil.

5. Töö valmis 24.05.2023. Hageja väljastas kostjale tasumiseks arve summas 2700 eurot

maksetähtajaga 07.06.2023 (dtl 14). Vastavalt kostjalt saadud juhistele ostis hageja

kostjale pliidiplaadi ja väljastas kostjale selle eest arve summas 374,34 eurot

maksetähtajaga 23.06.2023 (dtl 15-16). Kostja keeldus tasu maksmisest, sest kostja

hinnangul ei vastanud tehtud tööd lepingule. Hageja tellis kostja soovil elektripliidile

graniidist keeduplaadi aluse. See sai valmis 09.06.2023. Järgmisel päeval soovis hageja

kostjalt teada, millal ta saab seda paigaldada. 12.06.2023 vastas kostja, et „pärast

kohtulahendit“ (dtl 18).

6. Pooled leppisid kokku, et ehitustööd ning nende vastavuse projektile vaatab üle pottsepp

XXX. Asjatundja käis 28.06.2023 kohapeal olukorra ja dokumentidega tutvumas ning

tuvastas, et korstna asukoht ei vasta poolte vahel kooskõlastatud projektile – „Korsten on

vale koha peal“ (dtl 19).

7. 5.07.2023 esitas hageja kostjale nõudekirja ja hagihoiatuse töötasu kätte saamiseks ning

tekitatud kahju hüvitamiseks, kokku summas 4004,34 eurot hiljemalt 11.07.2023

kuupäevaks (dtl 21-24). 7.07.2023 vastas kostja, et maksab võlast vaid 1365 eurot (dtl 26-

27). 07.07.2023 kirjas esitas kostja esmakordselt väite, et pliit oleks pidanud olema teiste

mõõtmetega. Samas ei ole kostja ise kunagi avaldanud, milliste mõõtmetega pliidi oleks

hageja pidanud ehitama.

8. 17.07.2023 selgitas hageja kostjale, et kostjal tuleb tasuda hagejale kogu võlgnevus ning

seda isegi juhul kui tehtud töös on vähetähtsad puudused (pliidi plaadi paigaldamine) ning

kostja takistab tööde lõpetamist (dtl 29-31).

9. Hageja pakkus kostjale tööde üleandmist 13.07.2023, kuid kostja keeldus sellest

põhjendamatult. Isegi, kui töös oleksid olnud puudustega ja need oleksid kõrvaldamata,

siis seda põhjusel, et kostja ei soovinud puuduste kõrvaldamist ja on seda takistanud.

Kostja on kinnitanud, et on hageja töö lammutanud. Seega ei soovinud kostja tegelikult

puuduste kõrvaldamist, vaid kasutab seda ettekäändena kokkulepitud tasu maksmata

jätmiseks.

10. Vastavalt Ehitusekspertiisi OÜ ekspertarvamusele vastab hageja teostatud töö

ehitusprojektile ja on nõuetekohane (dtl 33-41). 19.09.2023 edastas hageja

ekspertarvamuse kostjale ning nõudis täiendavalt tekkinud kahju (eksperditasu ning

suurenenud õigusabikulud) hüvitamist kokku summas 4267,52 eurot hiljemalt 25.09.2023

kuupäevaks (dtl 43-46).

11. Hageja esitas kostja vastu järgmised nõuded. Kostja poolt maksmata jäetud töövõtja

tasunõue summas 1709,34 eurot. Ekspertiisi tegemisega seonduv kulu 396 eurot (dtl 47),

mida hageja nõuab kahju hüvitamise sätete alusel. Lisaks kahjunõue, mis seisneb

advokaaditasus kohtueelses menetluses summas 2162,18 eurot. Kokku on hageja

põhinõuded 4267,52 eurot (dtl 49-60). Hageja nõuab kostjalt ka viivise maksmist määras

12% perioodi 26.09.2023 – 09.10.2023 eest summas 19,64 eurot ja edasiulatuva viivise

väljamõistmist.

12. Kostja kinnitas hagivastuses, et osaliselt tarnis ta ehitusmaterjalid (kivid) ehitusobjektile

alles 21.04.2023 ning et tegemist oli valede kividega, mille kasutamisest pooltel algselt

kokkulepe puudus. Vastavalt poolt kokkuleppele kohustus kostja ehitusobjektile kivid

hankima. Kostja kinnitas, et 01.06.2023 keeldus ta hageja arvet maksmast seetõttu, et ei

ole saanud ahju ja soemüüri dokumente ning küttekolle ei ole kantud registrisse. Seega ei

ole vaidlust, et ehitustööd olid selleks ajaks valminud. Kostja kinnitab, et sai samal päeval

hagejalt tagasi maja võtme, mistõttu oli hagejal edaspidi võimatu ehitusobjektile pääseda

ning mistahes lisatöid teha.

13. Kostja väitel tulenes see kuidagi hagejast, et XXX tasus endale kuuluva korteri eest KÜ

Lelle Tare kommunaalmakseid augustist oktoobrini 2023. Milline on sellise väite seose

käesoleva kohtuasjaga, kostja selgitanud ei ole. Kostja ei ole ka tõendanud, et nimetatud

maksed saaksid kuidagi hagejaga seotud olla – kostja ei ole tõendanud, et enne augusti

kuud 2023 ning peale oktoobri kuud 2023 kostja või XXX KÜ Lelle Tare arveid ei

maksnud. Korteriomanikul ongi seadusest tulenevalt kohustus tasuda korteriühistu arveid.

Samas on asjas tõendatud, et hageja tegi tööd kokklepitud tähtajal ning kostjal oli

probleeme teiste ehitajatega ning neile tööfrondi võimaldamisega.

Kostja seisukohad

14. Kostja pidas töövõtulepingu sõlmimiseks läbirääkimisi ja sõlmis töövõtulepingu XX-ga,

mitte K-Kellu OÜ-ga.

15. Kostja koos XXga kavandas ahju mõõtudega 800x800 mm, soojamüüri mõõtudega

1120x340 mm ning pliiti, mis oli kõige väiksema pliidirauaga (pioneerpliidi raud) ja

praeahjuta, ühendatuna integreeritava elektripliidiga. 30.07.2022 saatis XX kostjale fotona

näite varasemast sarnasest tööst. Pliidi mõõdud olid umbes 1550x660 mm. Neid mõõte

kasutas kostja projekti koostamisel. Arutati ka ahju suuremate mõõtmete, 1030x1030 mm,

võimalust, mis on kamina tüüpi ahi. Projekti lisati igaks juhuks suuremad ahju mõõtmed, et

aluspõrand sobiks ka suurema ahjuga. Septembris 2022 rääkis kostja XXga suuliselt, et ta

soovib ahju mõõtmetega 800x800 mm, lihtsa uksega, nurgad korstna ja seina poole, kaks

ümarat nurka toa poole, pealt sile. XX tutvustas kaminahju tüüpi, kuid seda kostja ei

soovinud. Pliit oli kavandatud kõige väiksema pliidirauaga, praeahjuta, otsast köetav ja

ühendatud integreeritud elektripliidi ja ahjuga, nagu projektis näidatud. Projekti joonise

andis kostja XXle, et kinnitada, et arutatud mõõtmed sobivad projekti joonistega ning

vastuolusid pole. Materjalid pidi hankima XX ise. Töö hinnaks leppisid pooled kokku 5600

eurot, millest 1800 eurot on töötasu, hõlmates kõiki vajaminevaid materjale ja transporti.

Töid tuli alustada 2023 märtsi kolmandast nädalast.

16. 15.02.2023 sai kostja XXlt kirja uue hinnaga, kus pliidi mõõdud ei vastanud septembri 2022

kokkuleppele. Kostja vastas 16.02.2023 (dtl 108), lisades XX poolt saadetud foto, et

meenutada millist pliiti kostja soovib. XX kirjutatud hind ei vastanud septembris 2022

kokkulepitule. XX kirjas olevad andmed ei vasta poolte varasematele kokkulepetele.

17. Arvo Kästik ei alustanud töid septembris 2022 kokkulepitud ajal, samuti ei hankinud ta ise

olulisel määral materjale, nagu algselt lubas. Alles 26.04.2023 saabus XX objektile, s.o

peaaegu üks kuu lubatust hiljem ja alustas töid.

18. 04.05.2023 andis kostja XXle 2000 eurot sularaha materjalide ostmiseks (dtl 112-113).

Pliidist oli laotud esimesed kivid. 04.05.2023 sai kostja aru, et alustatud pliit ei vasta

septembris 2022 kokkulepitule ega 16.02.2023 fotole (dtl 120-123). Kostja teavitas samal

päeval XXi, millist pliiti ta soovib. Sellele vaatamata ehitas XX valede mõõtmetega ja valelt

poolt köetava pliidi.

19. 24.05.23 seisuga ei olnud ahi valmis – kolle oli puhastamata ehitusjärgselt ning puudus

septembri 2022 kokkuleppe kohaselt sile ahjupealne ja kivide ääred olid lihvimata jäetud.

Soemüür oli ainus valminud töö. Pliit ei vastanud projektis kirjeldatule, septembri 2022

kokkuleppele, kosja 16.02.23 saadetud märkustele ega 04.05.23 talle antud selgituse kohta

millist pliiti kostja soovib. 24.05.23 küsis kostja XX käest tagasi maja võtit, ta ei andnud

seda, sest ta ütles, et tööd on veel lõpetamata. Kostja selgitas pärast hagejalt arve saamist, et

ei tasu arvet enne, kui XX on andnud kostjale üle ahju ja soojamüüri dokumendid, teinud

kande küttekollete registrisse ja ehitanud pliidi vastavalt kostja soovile.

20. 10.07.2023 tasus kostja hagejale 1 365 eurot (dtl 109-110). Kostja ootas ülejäänud arve

tasumisega, kuni XX annab üle vastavad dokumendid. Pliidi vastavusse viimiseks andis

kostja XXle aega kuni 17.07.2023, kuid ta ei soostunud seda tegema.

21. 14.07.23 sai kostja XXga objektil kokku, et lahendada ahju ja soemüüriga seotud

küsimused. Arvo Kästik pidi üle andma dokumendid, ja kostja pidi tasuma ülejäänud 30%

arvest. Pooled kokkuleppele ei jõudnud.

22. Ekspertiisiakti järeldus ei ole õige, sest ekspertiisi läbiviijal ei olnud kostja poolt XXle

saadetud 16.02.2023 e-kirja, milles oli info sellest, millist pliiti kostja soovib. XX kiri ei ole

XXi koostatud (dtl 114-115).

23. Advokaadi tööaja hulk ei vasta tegelikkusele. Advokaadi tunnihind on ebaproportsionaalselt

suur, arvestades turuhindu (dtl 116-119).

24. Kuna ehitustööd lükkusid XX ebaprofessionaalse ja ülbitseva käitumise tõttu kolm kuud

edasi (dtl 124), ei saanud kostja pere kolida majja. Majja kolimine toimus alles 2023. aasta

septembri viimasel nädalal, seetõttu tekitas XX kostja perele täiendava kulu korterite, kus

kostja pere elas (xxx, XXX-i,) kommunaalkulude tasumisel perioodil juuli-september kokku

summas 593,54 eurot (dtl 125-131). Tegemist on täiendava kuluga, sest kui kostja oleks

saanud majja kolida juuni lõpuks, oleks korterite müük toimunud kolm kuud varem ja

kommunaalarveid ei oleks pidanud tasuma.

25. Kostja andis XXle sularaha 2 000 eurot, et ta saaks osta vajaminevad materjalid. Kostjale

teadaolevalt on kamin-ahju ja soemüüri ehituseks vajaminevate materjalide soetuseks

kulunud 1200 eurot, seega on kostja raha XXi valduses summas 800 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

26. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et

hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks

ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta

esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS

§ 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada.

27. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohus tuvastab,

et kokkulepe sõlmiti kostja kaasomandis olevasse eramusse tellistest soemüüri, pliidi ning

ahju ladumiseks. Selle üle pooled ka ei vaidle. Tegemist on oma olemuselt

töövõtulepinguga. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole tarbijatöövõtulepinguga VÕS §

635 lg 4 tähenduses. VÕS § 635 lg 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus-või

kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks

on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes. Seega peab tarbijatöövõtulepingu esemeks

olema teenuse osutamine tarbijale kuuluva vallasasja suhtes või tarbijale vallasasja

valmistamine või tootmine. Tarbijatöövõtu mõiste alla ei kuulu tööd, mis seonduvad

kinnisasjade või nende osadega, eelkõige tarbijast tellijale kuuluva hoone või selle osade

ehitus- ja remonditööd. Käesoleval juhul on pooled sõlminud lepingu asjade

valmistamiseks, mis kvalifitseerub hoone tehnosüsteemi osade alla. Hoone tehnosüsteem

ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 5 kohaselt on ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse

tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike

konstruktsiooni elementidega.

28. Kohus tuvastab, et lepingu pooled olid hageja ja kostja, mitte XX ning kostja. Asjas esitatud

tõenditest nähtub, et arved tehtud töö eest esitas hageja (dtl 14-16). 05.07.2023 esitas hageja

kostjale nõudekirja lepingu täitmiseks (dtl 21-24). Kostja 07.07.2023 vastuskirjast nähtub,

et ka kostja ise on olnud arvamusel, et ta sõlmis töövõtulepingu hagejaga, mitte XXga

(vastuskirjas ei ole kostja kordagi esitanud seisukohta, et nõude on esitanud vale isik.

Vastuskirjast nähtub kostja seisukoht, et ta pidas lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi hageja

esindaja XXga (vastuskirja p 1), kostja esitas tellimuse hagejale (vastuskirja p 3), kostja

annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hagejale, mitte XXle (vastuskirja p 6)). Kostja on

osaliselt talle hageja poolt töö eest esitatud arved tasunud hagejale (dtl 109-110). Asjas ei

esitatud tõendeid, et lepingu pooleks oleks olnud XX füüsilise isikuna. Kohus selgitas

kostjale 10.07.2024 toimunud eelistungil, et kui ta soovib tugineda väitele, et lepingu teine

pool ei olnud hageja, siis tuleb kostjal oma väidet tõendada (dtl 152, protokolli ajamärk

00:10:31 viimane lõik). Kostja ei esitanud tõendeid nimetatud väite tõendamiseks.

29. VÕS § 29 lg 1 esimene lause sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte

ühisest tegelikust tahtest. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku

tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik

isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

Kohtule arusaadavalt ei vaidle pooled ehitatud soemüüri ehitamises kokkulepitud tingimuste

üle ega selle üle, et soemüür on ehitatud ja valmis.

Pooled vaidlevad selle, millise ahju ja pliidi ehitamises pooled kokku leppisid. Hageja väitel

leppisid pooled kokku kaminahju ehitamises mõõtmetega 103x103x220 cm, nr 3 pliidi

ehitamises mõõtmetega 66x97x83 cm ja soemüüri ehitamises 112x34x220 cm. Kohus

tuvastab, et 15.02.2023 saatis hageja kostjale e-kirja teel pakkumuse, millest nähtub hageja

valmisolek ehitada kaminahi mõõtmetega 103x103x220, pliit nr 3 ja soemüür mõõtmetega

112x34x220 cm (dtl 13). Kostja on oma 07.07.2023 vastuskirjas kinnitanud, et hageja

15.02.2023 e-kirjas kajastunud kaminahju ja soemüüri mõõtmed vastavad kokkulepitule (dtl

26, p 3).

Kohus tuvastab, et pliidi mõõtmeid hageja 15.02.2023 pakkumus ei sisaldanud, viide on

ainult pliidile nr 3. Mõistlikule inimesele ei ole arusaadav, milliste mõõtmetega on pliit nr 3.

Kohus tuvastab, et kostja vastas hageja pakkumusele 16.02.2023 (dtl 108), saates hagejale

projekti joonise ja pildi pliidist. Kohtu hinnangul ei ole kostja kirjast mõistlikult

järeldatavad soovitud pliidi mõõtmed ja pliidi visuaalne väljanägemine. Kostja ei ole pliidi

väljanägemise ja mõõtmete kohta kirjas mitte midagi avaldanud. Kostja on kirjas vaid

täpsustanud, et pliit ja elektripliidi nišš peavad olema ühendatud. Seega hinnates kirja ja

pilti koosmõjus järeldub sellest, et pildi saatmise mõte oli anda hagejale teada, et pliit ja nišš

peavad olema ühendatud ja kuidas. Muud sisu ei ole kostja kirjas pildile omistanud. Kohtule

ei ole esitatud muid tõendeid selle kohta, millistes konkreetsetes mõõtudes leppisid pooled

tellitud pliidi ja elektripliidi niši osas kokku.

Kohtu hinnangul tuleb poolte tahte tuvastamisel lähtuda seega puupliidi osas projektist,

kuna muudest tõenditest poolte kokkuleppeid mõõtude osas järeldada ei saa.

Projektdokumentatsiooni kohtule esitatud ei ole, kuid seda on analüüsitud

Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuses (dtl 33-41). Ekspertiisiaktis on tuvastatud, et

projektijärgse puuküttel pliidi pikkuseks on 96 cm, mis vastab tegelikule olukorrale

(erinevus on ca 1 cm).

VÕS § 29 lg 5 p 4 sätestab, et lepingu tõlgendamisel tuleb mh arvestada lepingu olemust ja

eesmärki. Kohus tuvastas eelnevalt, et puuküttega pliidile pidi vastavalt poolte

kokkuleppele lisanduma kokku ehitatud kivinišš elektripliidi jaoks. Kohus on seisukohal, et

kiviniši mõõtmed projektis ei kajastu, kuna ka ekspertiisiaktist ei selgu, et projektis

vastavad mõõtmed oleksid. Käesoleval juhul ei saa asuda ka seisukohale, et projektis

sisaldunud puuküttega pliidi mõõtmed hõlmasid elektripliidi jaoks mõeldud nišši, sest ka

kostja enda meelest pidi olema suurem kui 96 cm, mis oli projektijärgne pliidi pikkusmõõt

(vt kostja 07.07.2023 vastuskiri (dtl 26). Kohus nõustub ekspertiisiaktis tooduga, et

elektripliit on standardmõõtmetega toode. Ekspertiisiaktis nähtavate foto nr 4 (dtl 39) alusel

on kohus seisukohal, et visuaalsel vaatlusel ei saa järeldada, et nišš oleks ehitatud

suuremaks, kui on vajalik elektripliidi jaoks. Pildilt nähtub kivinišši paigaldatud elektripliit

ja sellelt ei nähtu, et nišš oleks pliidi jaoks liiga suur. Seega on kohus seisukohal, et ehitatud

kiviniši pikkus vastab poolte kokkulepitule.

30. Kohus tuvastab, et vastavalt hageja 15.02.2023 e-kirjale oli hageja valmis kaminahju

ehitama 3500 euro eest, pliidi ja soemüüri 2900 euro eest. Hinnapakkumine sisaldab

materjalikulu, mis järeldub e-kirjas sisalduvast infost: „hind ei sisalda soodustusi, aluseks

ESPAKI letihinnad.“ Kostja ei ole oma 15.02.2023 e-kirjas avaldanud, et ta ei nõustu

pakutud hindadega ega ole teinud ka omapoolset pakkumust. Kuna kostja lasi hageja tellitud

asju ehitama, siis järeldub sellest, et kostja oli nimetatud hindadega nõus. Kohtule ei ole

esitatud tõendeid, et pooled oleksid kokku leppinud muudes hindades.

Hageja 15.02.2023 hinnapakkumises ei ole eristatud töö tegemise hinda ja materjali hinda.

Kohus tuvastab, et hageja esitas kostjale 31.05.2023 arve (dtl 14), millest nähtub soemüüri

ladumine 650 eurot, tellistest pliidi ladumine 750 eurot, tellistest kaminahju ladumine 1300

eurot. Tegemist on töö tegemise maksumusega. Kostja 07.07.2023 vastuskirjast järeldub, et

pooled olid nimetatud toot tegemise hindades kokku leppinud, kuivõrd kostja lubas kirjas

nimetatud summad tasuda, kui hageja täidab kirjas sisalduvad tingimused. Seega oli

lepingujärgne töö tegemise maksumus 2700 eurot ja materjalikulu 3700 eurot (3500+2900-

2700). Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et poolte vahel oleks töö tegemise hinnaks

kokkulepitud muid summasid.

31. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli

kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks

ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud

mõistliku tähtaja jooksul. Kohus tuvastab, et hageja soovis kostjale tööd üle anda

14.07.2023 (dtl 111). Eeltoodust järeldub, et tööd tuli kostjale üle anda. Töö vastuvõtmisel

on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist1. Nimelt

eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning

vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude

sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö

lepingukohasuse tõendama töövõtja. Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas

1 Vt nt RKTKO 18.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 18.

töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause. Asjas ei ole

vaidlust selle üle, et kostja keeldus 14.07.2023 töid vastuvõtmast. Seega pidi hageja

töövõtjana tõendama, et tööd on valmis ja vastavad lepingule.

Kohus tuvastab Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuse alusel, et soemüür, kaminahi ja pliit

koos kivinišiga vastavad mõõtmetelt poolte vahel kokkulepitule.

Ehitusekspertiisibüroo OÜ ja XX-i arvamustest nähtub, et kostja kaasomandis olevasse

majja ehitatud korstna asukoht on projektiga võrreldes nihutatud ühe laetala võrra seina

poole, mis tingis pliidi asendi muutuse. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja korstnat ei

ehitanud. VÕS § 641 lg 3 sätestab, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest

või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt

kontrollis. Kohus on seisukohal, et ehitamise aluseks olnud projekt on käsitatav tellija

juhisena töövõtjale. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohtu 02.06.2021 otsuses nr 2-15-

8204 toodud seisukohad, mille kohaselt töövõtjal kellel tuleb oma töö teha kolmandate

isikute koostatud plaanide alusel, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks

tema töödele ning puuduste korral neist tellijat teavitama. Kohus on seisukohal, et hagejale

kui professionaalsele pottsepale pidi olema arusaadav, et korstna asendi muutuse tõttu ei

olnud võimalik pliiti ehitada algsesse asukohta, pidi sellest kostjat teavitama ja ära ootama

kostja juhised. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjat

teavitanud sellest, et pliiti koos kivinišiga ei ole võimalik ehitada projektijärgsesse kohta ja

hageja oleks oodanud ära kostja juhise. Seega on tegemist asja puudusega.

Kohus tuvastab, et projektist nähtuvalt pidi puuküttega pliidi uks asuma pliidi küljel, mis ei

vasta tegelikule olukorrale. Nimetatu üle pooled ei vaidle (dtl 157, protokolli ajamärk

01:09:37). Nimetatud osas ei vasta pliit ja kivinišš kokkulepitule.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ei ole kostjale andnud üle ehitatud asju

puudutavat dokumentatsiooni. Vastavalt VÕS § 641 lg-le 1 peavad lepingutingimustele

vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.

Kohtu hinnangul ei ole võimalik asjas esitatud väidete ja tõendite alusel tuvastada, et poolte

vahel oleks olnud muid kokkuleppeid ahjuküttega pliidi ja kiviniši kvaliteedi ning välimuse

osas (mõlemad tuli laduda tellistest), mistõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada, et pliidi alla

ehitatud avaus ei ole lepingutingimustega kooskõlas. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik

peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise

kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse

täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. 17.07.2023 tõendist

koosmõjus XXi 04.04.2024 e-kirjas sisalduvast seisukohaga töö kvaliteedi osas (dtl 19)

nähtub, et hageja ehitatud pliit oli funktsionaalne ning puudub alus arvata, et pliiti ei olnud

võimalik sihtotstarbeliselt kasutada.

31.1

VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma

hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest,

tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

Riigikohus on 02.03.2015 otsuse nr 3-2-1-145-14 p-s 21 asunud seiskohale, et hea usu

põhimõttega oleks aga vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi

ebaoluliste puuduste tõttu. Kostja ei ole väitnud, et tal oleks olnud eriline huvi selle vastu,

et puuküttel pliidi küttekolde ava oleks pliidi otsas ja pliit ei oleks olnud sihtotstarbeliselt

kasutatav või see oleks olnud oluliselt ebamugavam ehitatud asukohas. Kohtu hinnangul ei

ole tegemist olulise puudusega, mis õigustaks kokkulepitud tasu maksmata jätmist.

Kohtu hinnangul ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas ka pliidi ja kiviniši asukoha

puudusele tuginedes töö vastu võtmata jätmine. Pooled ei vaidle selle üle, et nad märkisid

pliidi ja kiviniši asukoha maha koos. Pooled vaidlevad selle üle, millistes mõõtmetes nad

asukoha maha märkisid. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et 04.05.2024 sai ta aru pliidi

ja kiviniši tegelikust paiknemisest, sest sellel ajal oli esimene rida kive maha laotud (dtl

156). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks nõudnud hagejalt pliidi

asukoha muutmist, vaid ta võimaldas hagejal edasi ehitada. Vastava asjaolu tõendamise

vajadusele juhtis kohus kostja tähelepanu 10.07.2024 toimunud kohtuistungil (dtl 159).

Asjaolule, et kostja lasi hagejal edasi ehitada ega peatanud töid vaatamata pliidi ja kiviniši

asukohale, viitab ka kostja enda esitatud foto ehitusjärgus olevast pliidist koos kivinišiga.

Eeltoodust järeldub, et kostja leppis ehitamise ajal pliidi ja kiviniši asukohaga.

Ehitatud asjade dokumentatsiooni üleandmisega seoses avaldas kostja 03.10.2024 istungil,

et ta ei soovi dokumentatsiooni saada, mistõttu ei ole põhjendatud tasunõude välja

mõistmata jätmiseks või selle maksmist sõltuvusse seada dokumentatsiooni üleandmisest

(dtl 178-179).

Võttes arvesse eeltoodut on kohus seisukohal, et tellija keeldus alusetult tööde

vastuvõtmisest ja töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks alates 15.07.2023 (tööde

vastuvõtmisest keeldumisele järgnevast päevast). Vaidlus puudub selles, et kostja on hageja

arve summas 2700 eurot osaliselt tasunud, s.o kokku 1365 eurot (dtl 109-110). Seega tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista 1335 eurot (2700 – 1365).

32. Hageja väitel ostis ta kostjalt saadud juhistele pliidi plaadi ja väljastas kostjale selle eest

arve summas 374,34 eurot. Kostja on keeldunud arve tasumisest põhjusel, et ta oleks

leidnud odavama alternatiivi antud plaadile (dtl 99). Kohus on seisukohal, et kostja

vastuväide ei välista hageja nõude rahuldamist. Kostja 07.07.2023 vastuskirjas (dtl 27)

sisalduv valmidus arve tasuda, kui hageja kostja nõudmised, mis ei olnud seotud vastava

plaadiga, täidab, viitab sellele, et tegelikult oli plaadi maksumus kostja poolt aktsepteeritud.

Muid vastuväiteid kostja ei esitanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja pliidiplaadi

maksumuse summas 374,34 eurot.

33. Hageja on esitanud kostja vastu ka kahjunõude, mis seisneb ekspertiisitasu maksumuses

summas 396 eurot (dtl 47) ja kohtueelsete õigusabikulude maksumuses summas 2162,18

eurot (dtl 49-60).

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Käesoleval juhul rikkus

kostja töövõtja tasu maksmise kohustust.

Riigikohus on oma 09.02.2011 lahendis nr 3-2-1-138-10 asunud seisukohale, et advokaadi

kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab

see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke

või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses

vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on

hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.

VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Seega hõlmab kahju mh ka mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud kohtueelselt õigusabi tunnihinnaga 190 eurot/h,

millele lisandus käibemaks. Kostja on vastu väitnud, et tunnitasu on liiga kallis ja turult on

võimalik õigusteenust osta oluliselt odavama hinnaga, nt SP LAW OÜ osutab õigusteenust

hinnaga 100 eurot/h (dtl 116), Sinu Jurist OÜ tunnihinnad jäävad vahemikku 60 – 100 eurot

tunnis (dtl 117), Advokaadibrüoo HETA OÜ tunnitasu on 150 eurot/h (dtl 118). Kohus ei

nõustu kostjaga selles, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on liiga kõrge. Kohus on

seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud võrrelda õigusbüroode (SP LAW OÜ,

Sinu Jurist OÜ) ja advokaadibüroode tunnihindu. Üldiselt on kohtupraktikas tunnustatud, et

kohtuvälise õigusabi saamiseks advokaadi poole pöördumine on mõistlik ja tunnustatud

ning isik ei pea pöörduma odavama õigusabi saamiseks pöörduma õigusbüroosse. Seega on

kohane hinnata, kas hageja lepingulisest esindaja vandeadvokaadi tunnihind vastab

advokaadibüroode keskmisele tunnihinnale. Üldisemalt on Riigikohus pidanud viimaste

aastate praktikas põhjendatud tunnitasu määradeks näiteks 170 eurot ilma käibemaksuta

(RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo

02.06.2021, 2-19-5942), 190 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p

18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4). Eeltoodust

tulenevalt mahub 190 eurot/h (ilma käibemaksuta) vandeadvokaadist lepingulise esindaja

turuhinna piiresse ja tuleb seetõttu hinnata mõistlikuks.

Kostja on vaielnud vastu ka kohtueelselt kantud õigusabikulu mahu põhjendatusele. Kohus

on seisukohal, et kostja vastuväide on osaliselt põhjendaud. Hageja väitel on ta kandnud

kohtuväliselt õigusabile kulu 9 tunni ja 29 min ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole

õigusabikulu kandmine sellises ulatuses põhjendatud, arvestades vaidluse keerukust ja

mahtu ning lepingulise esindaja kõrget professionaalsust, mis väljendub tunnihinnas. Kohtu

hinnangul ei ole asjaga seostavad 27.06.2023 ja 28.06.2023 nõupidamised kokku 1,3 tunni

ulatuses (243,83 eurot). Kohus on seisukohal, et osalised dubleerivad on 14.07.2023 ja

17.07.2023 tegevused, s.o nõupidamine telefoni teel, tellija kohtumise arutelu, edasise

tegevuse planeerimine ning tellijaga kohtumise ülevaatega tutvumine ja nõudekirja

täiendamine, kokku 43 min. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks 25 min, s.o 79,20

eurot. Ekspertiisiaktiga tutvumiseks ja 19.09.2023 nõudekirja koostamiseks ning hagejaga

kooskõlastamiseks on kulunud kokku 2 tundi ja 36 min. Arvestades ekspertiisiakti sisu ning

mahtu ja 19.09.2023 nõudekirja sisu ning mahtu ei pea kohus põhjendatuks ja mõistlikuks

rohkem kui 1,75 tundi, s.o 332,50 eurot. Kokku peab kohus põhjendatud kohtuväliseks

lepingulise esindaja kuluks seega 1339,53 eurot. Kuna hageja ei ole

käibemaksukohustuslane, siis tuleb hüvitatav kulu lepingulisele esindajale määrata kindlaks

koos käibemaksuga. Kokku on hüvitatav kulu lepingulisele esindajale seega 1607,44 eurot.

Kohus on seisukohal, et ekspertiisikulu on põhjendatud kahjuhüvitis. Olukorras, kus pooltel

tekkis vaidlus ehitatud asjade lepingule vastavuse üle, on mõistlik erapooletu

ekspertarvamuse tellimisel, sest see võimaldab kindlaks teha poolte vaidlusega seotud

asjaolusid. Kostja ei ole esitanud kulu suurusele vastuväiteid. Kostja vastuväide, et tema ei

ole tööd tellinud ja temaga seda ei kooskõlastatud, ei välista kahjunõude rahuldamist. Kahju

hüvitamise aluseks ei ole oluline, et kostja oleks ekspertiisiakti tellimises osalenud. Oluline

on, et ekspertiisiakti tellimine oli vajalik vaidlusega seotud asjaolude kindlakstegemiseks.

Ekspertiisikulu on 396 eurot, mis on hageja poolt tasutud (dtl 47-48) ja mille suuruse

põhjendatusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud.

Seega tuleb kahjuhüvitisena kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 2003,44 eurot.

34. Kostja esitas väited hageja kohustuste rikkumisega kaasnenud kulude kandmise osas, mida

kohus käsitab menetlusliku tasaarvestuse avaldusena. Nõuete tasaarvestamiseks ei pea isik

esitama vastuhagi, ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (RKTKo

nr 2-16-16481/77, p 15 ja seal viidatud kohtupraktika). Kui tasaarvestuse üle tekib vaidlus,

tuvastab kohus kohtulahendi põhjendustes tasaarvestuse kehtivuse ja sellega kaasneva

nõuete lõppemise (VÕS § 186 p 2) kattuvas ulatuses, jättes hagi selles osas rahuldamata.

VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded

kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Kostja väitel viivitas hageja temalt tellitud töö tegemisega, mistõttu ei saanud MCR Projekt

OÜ lõpetada majas teisi ehitustöid, mille tõttu lükkus tööde lõpetamine 3 kuu võrra edasi.

Tööde lõpetamise viivituse tõttu ei saanud kostja oma perega kolida majja sisse (majja koliti

alles septembri 2023 viimasel nädalal). Eeltoodust tulenevalt põhjustas hageja viivitus

kostjale täiendavat kulu Lelle alevikus, Pärnu mnt 6 korterite 4 ja 6 kommunaalkulude näol

summas 593,54 eurot (dtl 125-131). Kohtu hinnangul ei ole kostja nõue hageja vastu

põhjendatud. Kohtule ei ole esitatud mistahes poolte kokkulepete kohta, millal pidi hageja

tööde teostamisega alustama ja millal lõpetama, mistõttu ei ole võimalik kohtul tuvastada

hagejapoolset kohustuse rikkumist. MCR Projekt OÜ 04.04.2024 e-kiri (dtl 124) tõendab

küll hageja ja MCR Projekt OÜ vahelisi konflikte neilt tellitud tööde tegemisel ja asjaolu, et

MCR Projekt OÜ tööd ootasid hageja järel kokku 9 nädalat, kuid sellest ei järeldu, et hageja

rikkus kostjaga sõlmitud kokkuleppeid ja et just nimetatud rikkumine põhjustas kostjale

väidetud kahju (põhjuslik seos).

Kostja väitel andis ta hagejale sularaha 2000 eurot materjalide ostmiseks, mille jääk on 800

eurot, mis kuulub kostjale tagastamisele. Kohus on seisukohal, et kostja väidetud asjaolu

2000 euro hagejale üleandmise kohta on usutav. Kostja esitas oma väite tõendamiseks

pangakonto väljavõtte, millelt nähtub nimetatud ulatuses sularaha väljavõtmine (dtl 112-

113). Kostja ei ole esitanud oma nõude arvestuse osas mistahes andmeid ega tõendeid.

Kohus selgitas kostjale 10.07.2024 toimunud istungil oma väidete tõendamise kohustust.

Hageja on oma 14.07.2023 aktis tunnistanud, et tema käes on 167,36 eurot. Kohus tuvastas

kohtuotsuse p-s 30, et hinnakokkuleppe järgi oli materjalikulu 3500 eurot. Kohus tuvastas

samuti, et asjad on valmis ehitatud, s.t vajaminevad materjalid peavad olema soetatud ja

paigaldatud. Seega on kohtule ka usutav, et sularaha jääk oli 167,36 eurot. Kuna ühtegi

tõendit võlaarvestuse osas esitatud ei ole, kuid hageja on tunnistanud 167,36 euro valdamist,

siis on kostja nõue nimetatud osas põhjendatud. Kohtule on nimetatud osas Kohus

tasaarvestab hageja tasunõude kostja vastunõudega sularaha osas.

Kostja väitel on ta kandnud kahju summas 351,88 eurot seoses pliidi eemaldamisega

kasutuskõlbmatuks muutunud materjalide osas. Kuna kohus tuvastas, et hageja ei ole

oluliselt rikkunud töövõtulepingut ja ehitatud pliit vastab nõuetele, siis ei ole põhjendatud

pliidi lammutamisega seotud materjalikao kulu jätmine hageja kanda. Lisaks ei ole kostja

esitanud mistahes tõendeid nimetatud summa kujunemise kohta.

Võttes arvesse eeltoodut on kostjalt hageja kasuks väljamõistetav summa tasaarvestuse

järgselt 3545,42 eurot (töövõtulepingujärgne töövõtja tasu 1335-167,36+374,34+2003,44

eurot).

35. Riigikohus on oma 23.11.2016 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-112-16 asunud seisukohale, et

viivise väljamõistmisel tuleb tuvastada, millal tekkis hageja ja kostja nõuete

tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes. VÕS § 197 lg 1 järgi tekib tasaarvestusolukord

siis, kui tasaarvestaval poolel on õigus teiselt poolelt tema kohustuse täitmist nõuda ning

oma kohustus täita. Tasaarvestavale poolele kuuluv nõue teise poole vastu peab olema

sissenõutav ning teisele poolele kuuluv nõue tasaarvestava poole vastu peab olema täidetav.

Tasaarvestusolukord tekkis kui kostja nõue oli muutunud sissenõutavaks ja kostjal oli õigus

tema vastu suunatud hageja nõue täita. Kohus on seisukohal, et kostja sularaha tagastusnõue

oli sissenõutav vähemalt samal ajal kui hageja tasunõue, mistõttu esines tasaarvestusolukord

vähemalt 15.07.2023.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

Hageja on kostjalt nõudnud viivist töövõtulepingujärgse tasu ja kahjuhüvitise tasumisega

viivitamise eest alates hagi esitamisest kuni kohustuste täieliku tasumiseni. Hagi esitati

09.10.2023. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära järgne viivis perioodi

10.10.2023 – 29.11.2024 eest arvestatuna kostjalt hageja kasuks väljamõistetud 3545,42

eurolt (1335+374,34+1607,44+396) on 497,50 eurot (Perioodil 10.10.2023 - 31.12.2023 oli

seadusjärgse viivise määr 12% aastas, s.o 0,032877% päevas ja 1,165618 eurot päevas.

Nimetatud perioodil oli 83 päeva. Seega on viivisesumma 96,746294 eurot. Perioodil

01.01.2024 - 30.06.2024 seadusjärgse viivise määr 12,5%, s.o 0,034153% päevas, s.o

1,210867 eurot päevas. Nimetatud perioodil oli 182 päeva. Seega on viivisesumma sel

perioodil kokku 220,377794 eurot. Perioodil 01.07.2024 - 29.11.2024 oli seadusjärgse

viivise määr 12,25%, s.o 0,03347% päevas, s.o 1,8665 eurot päevas. Nimetatud perioodis

oli 152 päeva. Seega on viivis sel perioodil kokku 180,3708 eurot).

Taotlus 10.07.2024 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks

36. TsMS § 53 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus

protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest.

Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile

elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule

teatavaks teinud oma elektronposti aadressi.

10.07.2024 toimus asjas korraldav istung. Kohtuistungi protokolli ajamärk 00:53:01 on

kirjas hageja seadusliku esindaja lause: „Kokkulepe oli alustamisest 3 nädalat ehituseks.

Ma jõudsin 3 nädalaga valmis.“

Hageja esitas 19.07.2024 protokolli parandamise taotluse selgitades, et sellise väite ütles

hageja ekslikult ja see ei vasta tõele. Tegelikkuses leppisid pooled kokku ehitusajaks neli

nädalat – üks nädal oli arvestatud soemüüri ladumiseks, üks nädal pliidi ladumiseks ja

kaks nädalat kaminahju ladumiseks. Tegelikkuses nii palju aega ka kulus.

Kohus jätab protokolli parandamise taotluse rahuldamata. Kuna vaidlust ei ole selles, mida

hageja kohtuistungil ütles „3 nädalat“, siis ei ole alust protokolli parandamiseks, kuna

protokoll ei ole ebaõige. Isegi, kui hageja seaduslik esindaja eksis oma väljaütlemises, siis

ei anna see alust protokolli parandamiseks.

Menetluskulud

37. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi 83% ulatuses, siis jäävad vastavas ulatuses menetluskulud kostja

kanda ja 17% ulatuses hageja kanda.

38. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

39. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s2 sätestatud korras,

kuna hageja esitatud menetluskulude nimekiri ei vasta nõuetele ja selle alusel ei ole

võimalik menetluskulusid kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)