3-24-428/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-428

Haldusasi

MM kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes seoses terviseandmete levitamisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – MM

Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindajad Agu Rillo ja

Eve Kangro

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta MM kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. detsembril 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinni peetav isik MM (kaebaja) esitas 21. juulil 2021 Viru Vanglale kahju

hüvitamise taotluse (registreeritud nr-ga 6-16/138-1), milles taotles mittevaralise kahju

tekitamise eest 65 000 euro suuruse hüvitise väljamaksmist. Lisaks esitas kaebaja kolm

kahjunõude täiendust, mis registreeriti 14. septembril 2021 (nr-ga 6-16/138-2, dtl 76-87), 23.

septembril 2021 (nr-ga 6-16/138-4) ja 27. septembril 2021 (nr-ga 6-16/138-5).

2. Viru Vangla jättis 16. novembri 2021. a otsusega nr 6-16/138-6 (dtl 88-90) kaebaja kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. MM esitas 18. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu kahju

hüvitamiseks summas 65 000 eurot (haldusasi nr 3-21-2726). Kaebaja viitas enda vanglale

3-24-428

esitatud kahjunõudele ning kahjunõude täpsustustele ning palus menetleda enda kaebust vanglale

esitatud kahjunõudes ja selle täiendustes välja toodud asjaoludest ja põhjendustest lähtuvalt.

Kaebaja vähendas 5. septembril 2022 nõutava hüvitise suurust 45 000 eurole. Kohus võttis

kaebuse menetlusse 20. septembril 2022.

4. Kohus eraldas 13. veebruari 2024. a määrusega haldusasjast nr 3-21-2726 iseseisvasse

menetlusse kaebaja hüvitamisnõude osas, mis puudutas tema terviseandmetega tutvumise

võimaldamist ja terviseandmete levitamist ilma tema nõusolekuta (käesolev haldusasi nr 3-24-

428).

5. Viru Vangla esitas 8. märtsil 2024 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele, paludes jätta see

rahuldamata. Samuti taotles vastustaja asjas osaliselt vastustaja asendamist.

6. Tartu Halduskohus tegi 29. aprillil 2024 määruse, milles asendas haldusasjas nr 3-24-428

osaliselt vastustaja ning luges asjas vastustajaks Tallinna Vangla kaebuse selles osas, milles

kaebaja nõudis hüvitist Tallinna Vangla tervishoiutöötajate poolt ilma tema nõusolekuta

terviseandmetega tutvumise tõttu. Sama määrusega jättis kohus MM kaebuse osaliselt ehk

Tallinna Vangla tervishoiutöötajate poolt kaebaja terviseandmetega tutvumisega tekitatud kahju

hüvitamise nõudes läbi vaatamata. Kohus jättis rahuldamata ka kaebaja taotluse kaebuse

muutmiseks ning teise kinnipeetava nõustajana menetlusse kaasamiseks. Määrus jõustus 13.

augustil 2024.

7. Eeltoodut arvestades jäi käesolevas asjas kohtu menetlusse üksnes kaebaja mittevaralise

kahju hüvitamise kaebus, milles ta nõuab Viru Vanglalt 500 euro1 suurust mittevaralise kahju

hüvitist seoses sellega, et vangla jurist levitab tema terviseandmeid ning selliselt pääsevad ilma

kaebaja nõusolekuta tema terviseandmetele hiljem ligi ka teised isikud (nt üksuse juht,

kontaktisikud, kohus, vt nt dtl 92-93).

8. Kohus määras 4. septembri 2024. a kohtumäärusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses, jättes kaebaja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks ja asja läbivaatamiseks

kohtuistungil rahuldamata. Kohus andis sama määrusega menetlusosalistele tähtajad

täiendavate menetlusdokumentide ning neile vastuväidete esitamiseks. Menetlusosalised

täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja märgib kaebuses järgmist.

9.1. Vangla jurist A. Rillo levitab kinnipeetavate terviseandmeid. Ta kopeerib kinnipeetavate

terviseandmeid pidevalt haldusasjade toimikutesse kohtumenetluseks ning hiljem tagatakse

toimikutele juurdepääs ka näiteks kontaktisikutele ja üksuse juhile, kes siis loevad kaebaja

terviseandmeid ilma tema nõusolekuta.

9.2. Kaebaja on näinud korduvalt kontaktisikute kabinetis viibides, kuidas kontaktisik vaatab

oma tööarvutist kaebaja tervisekaarti, mis on juristi poolt mingi haldusasja raames kohtule

saadetud. Kaebaja ei tea, kuidas on kontaktisikul juurdepääs haldusasja toimikule, kuid arvab,

et jurist saatis näiteks haldusasja toimiku koopia kontaktisiku e-mailile. Lisaks kaebajale on ka

teised kinnipeetavad näinud, kuidas kontaktisikud oma tööarvutist nende terviseandmeid

vaatavad.

1 Kaebaja soovis 14. veebruari 2024. a menetlusdokumendis nõuet suurendada, kuid ei tasunud nõude

suurendamisel täiendavat riigilõivu. Seega on käesolevas asjas nõude suuruseks jätkuvalt 500 eurot (vt täpsemalt

12. märtsi 2024. a määrus, dtl 103-106).

2(7)

3-24-428

9.3. Kaebaja nõusolekuta on vangla jurist saatnud palju kordi kogu kaebaja tervisekaardi

kohtule, mille tulemusena on suvalised kohtuametnikud tutvunud kaebaja delikaatsete

isikuandmetega. Tegemist on kaebaja nõusolekuta tema terviseandmete sihiliku levitamisega.

Kaebaja soovib hüvitist enda eraelu puutumatuse rikkumise eest.

10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning märgib järgnevat.

10.1. Meditsiiniosakond väljastab kinnipeetava terviseandmed juristile, kui selleks on olemas

õiguslik alus. Vangla juristil või mõnel teisel teenistujal läheb kinnipeetava terviseandmeid

vaja, kui ta peab vastama tema pöördumistele või kohtunõuetele ja kaebustele tööülesannete

täitmise raames.

10.2. Vangla on haldusmenetluse seaduse § 6 järgi kohustatud välja selgitama menetletavas

asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 9 lõike 2 punkti f järgi võib eriliiki

isikuandmeid töödelda, kui see on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või

kaitsmiseks või juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni. Kui kinnipeetav on

esitanud vanglale pöördumise, millele vastamine nõuab terviseandmetega tutvumist, või kui on

olemas muu alus terviseandmete töötlemiseks, siis on juristil eelnimetatud sätetele tuginedes

õigus need andmed vajalikus mahus välja küsida ja selleks ei ole vaja kinnipeetavalt saada

eraldi nõusolekut. Sama sätte järgi on juristil õigus andmed edastada ka kohtule. Isikutele,

kellel ei ole alust ega tööalast vajadust kinnipeetava terviseandmeid töödelda, jurist neid ei

jaga. Samuti ei jaga neid andmeid meditsiiniosakond, kui isikutel õiguslik alus nende

saamiseks puudub. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-le 132 on vanglaametnikul

ametisaladuse tähtajatu hoidmise kohustus. Sellest tulenevalt on kinnipeetava tervisega seotud

andmed kaitstud.

KOHTU SEISUKOHT

11. Kaebaja on esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses sellega, et

kaebaja hinnangul töötleb vangla jurist tema terviseandmeid õigusvastaselt. Kaebaja märgib, et

vangla jurist teeb tema terviseandmed kättesaadavaks teistele vanglaametnikele (nt inspektor-

kontaktisikud, üksuse juht) ning saadab pidevalt kogu kaebaja tervisekaardi kohtule, mis

võimaldab suvalistel kohtuametnikel tutvuda kaebaja terviseandmetega. Kaebaja leiab, et

eeltooduga on rikutud tema eraelu puutumatust sellisel määral, mis õigustab hüvitise maksmist

(riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1). Kohus lahendab praeguse otsusega kaebaja kahju

hüvitamise nõuet Viru Vangla vastu.

12. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju

ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada selle seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole

täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

13. Kohus märgib esmalt, et andis kaebajale käesolevas asjas mitmel korral võimalus

kahjunõude aluse täpsustamiseks (vt 13. veebruari 2024. a määrus (dtl 2-5), 4. septembri 2024.

a määrus (dtl 156-158)). Kaebaja on jäänud siiski väga lakooniliseks ega ole toonud välja

konkreetseid olukordi, mil terviseandmeid oleks õigusvastaselt töödeldud. Kaebaja märgib ära

üksnes nimeliselt mõned vanglaametnikud, kes on väidetavalt oma kabinetis korduvalt

tööarvutist kaebaja tervisekaarti vaadanud, kuid ei täpsusta, millal ja millises olukorras seda

tehti (dtl 93). Kaebus on seega abstraktne ning kohtul ei ole sellises olukorras võimalik hinnata

konkreetsete terviseandmete töötlemist puudutavate juhtumite õiguspärasust. Kohus käsitleb

3(7)

3-24-428

seega kaebaja etteheiteid sellise üldistuse tasemega, mida kaebaja esitatu võimaldab. HKMS §

2 lg 3 ls 1 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses.

14. Kaebaja heidab vastustajale ette, et vangla jurist levitab tema terviseandmeid, tagades

vanglaametnikele juurdepääsu haldusasja toimiku materjalidele, kus terviseandmed sisalduvad.

Kaebaja väitel on ta näinud, kuidas kontaktisik vaatab oma tööarvutist kaebaja tervisekaarti,

mis on juristi poolt mingi haldusasja raames kohtule saadetud.

14.1. Kohus märgib esmalt, et kaebaja väidete puhul, mis puudutavad haldusasja toimikule

juurdepääsu, on tegemist oletustega. Isegi kui kaebaja on näinud, et inspektor-kontaktisik

vaatab tema kabinetis viibimise ajal oma tööarvutist kaebaja tervisekaarti, siis tegelikult puudub

kaebajal teave selle kohta, mil viisil see tervisekaart või terviseandmed inspektor-kontaktisikuni

jõudnud on. Kaebaja ei väida, et ta oleks konkreetselt näinud, et inspektor-kontaktisik avab

kaebaja mõne kohtuasjaga seotud e-toimiku ja vaatab sealt tema tervisekaarti või muid

terviseandmeid. Kaebaja väidete puhul, mis puudutavad seda, et vangla jurist on taganud

inspektor-kontaktisikutele ja üksuse juhile juurdepääsu haldusasja toimikule või on toimiku

koopia saatnud nende e-maili aadressile on seega tegemist oletustega, mis ei ole millegagi

tõendatud.

14.2. Olukorda, kus vanglaametnikule on kättesaadav kaebaja tervisekaart või muud

terviseandmed, ei saa aga täpsemaid asjaolusid teadmata pidada õigusvastaseks.

Õiguskaitseasutus (milleks on ka vangla, VangS § 6 lg 2) võib isikuandmeid töödelda seaduse

alusel, kui nende töötlemine on vajalik süüteo tõkestamise, avastamise või menetlemise või

karistuse täideviimise eesmärgist tuleneva ülesande täitmiseks (vt isikuandmete kaitse seaduse

(IKS) § 15) ning selliseks töötlemiseks ei ole vajalik isiku nõusolek.

Eesti õiguses on vanglale sätestatud õiguslik alus kinnipeetavate terviseandmete kui eriliigiliste

isikuandmete kandmiseks vangiregistrisse ja seal säilitamiseks (VangS § 53 lg 1 p 6, vt ka

vangiregistri põhimääruse2 lisa 1 p-d 7 ja 8.1.8-8.1.10) (vt Riigikohtu 21. juuni 2024. a otsus

asjas nr 3-22-2022, p 23). Vangiregistri volitatud töötlejaks on muu hulgas vanglad, kes

määravad isikud, kellel on õigus sisestada ja kasutada vangiregistri andmeid, ning vangla tagab

vangiregistri andmete sisestamise, muutmise ja kustutamise ning andmetega tutvumise ainult

selleks õigust omavatele isikutele (vt vangiregistri põhimääruse § 4 lg 4 p 3). Vangiregistri

kasutamise õigus on vastutava ja volitatud töötleja teenistujal ja seda üksnes oma

teenistusülesannete täitmiseks. VangS § 52 lg 1 järgi on vangiregistrisse kantud andmed ette

nähtud asutusesiseseks kasutamiseks. Vangiregistri kasutajaõigused antakse muu hulgas üksuse

juhile ja inspektorile (vt vangiregistri põhimääruse § 8 lg 1 ja § 10 lg 2 p-d 4 ja 5). Seega on

võimalik, et üksuse juhil ning inspektor-kontaktisikul oli juurdepääs kaebaja terviseandmetele

läbi vangiregistri. See on ka tõenäoline ja põhjendatud, sest nii mitmedki vangistuse ajal

tehtavad kinnipeetavat puudutavad otsustused eeldavad tema terviseseisundi kohta teabe

olemasolu ning sellega arvestamist (nt inspektor-kontaktisiku koostatav kinnipeetava

individuaalne täitmiskava, vt justiitsministri 14. mai 2008. a määrus nr 21 „Kinnipeetava

individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 3 lg 4 p 7, § 5 lg 1).

Vangiregistris olevaid terviseandmeid kasutatakse mitte üksnes tervishoiuteenuse osutamiseks,

vaid olulisel määral ka vangistuse täideviimist korraldavate tegevuste käigus (Tartu

Halduskohtu 27. jaanuari 2021. a määrus asjas nr 3-20-2377, p 6).

Olukorras, kus kaebaja ei ole täpsustanud, millistel asjaoludel vanglateenistujad tööarvuti

vahendusel tema terviseandmeid vaatasid, milliste terviseandmetega täpsemalt tegu oli ning

2 Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määrus nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja

kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“

4(7)

3-24-428

millises formaadis need olid, ei saa vastustajale ette heita, et kaebaja terviseandmeid oleks

õigusvastaselt töödeldud.

14.3. Kohus peab vajalikuks märkida, et vanglasüsteemis ei ole võimalik täielikult tagada

olukord, kus vanglaametnikele ei saa teatavaks teave kinnipeetava terviseseisundi kohta.

Vangistuse kohaldamisel tervikuna on vanglal kohustus tagada, et karistuse täideviimine

toimuks kinnipeetava terviseseisundit jälgides ja arvesse võttes. Lisaks sellisele üldisele

kohustusele tuleb muuhulgas arvestada terviseseisundit nt kinnipeetava tööle määramisel

(VangS § 37 lg 2 p 3) või täiendavate julgeolekuabinõude ja kartserikaristuse kohaldamisel

(VangS § 71 lg-d 71 ja 72). Kõikidele vanglateenistujatele kehtib ametisaladuse hoidmise

kohustus, mis tähendab, et teenistujatele teatavaks saanud teave ei kuulu avaldamisele (VangS §

132).

15. Kaebaja heidab vastustajale ette ka seda, et vangla jurist kopeerib kinnipeetavate

terviseandmeid pidevalt haldusasjade toimikutesse kohtumenetluseks ning saadab ilma tema

nõusolekuta tervisekaardi kohtule, kus suvalised kohtuametnikud sellega tutvuvad. Kaebaja ei

heida seega vastustajale ette, et vangla juristile on tehtud kättesaadavaks tema terviseandmed,

vaid üldjoontes seda, et vangla jurist edastab tema terviseandmeid halduskohtule.

15.1. Kohus märgib, et vastustaja edastab kaebaja terviseandmeid kohtule olukorras, kus

kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse vangla tegevuse peale ning vaidluse lahendamine

eeldab ka kaebaja terviseandmetega tutvumist.

15.2. IKS § 16 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on isikuandmete töötlemine sama või muu vastutava

töötleja poolt muul IKS § 12 lõikes 1 sätestatud eesmärgil kui algne eesmärk, milleks

isikuandmeid kogutakse, lubatud, kui vastutaval töötlejal on sellisel eesmärgil isikuandmete

töötlemiseks olemas seadusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenev alus ja selline

isikuandmete töötlemine on seaduse või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt vajalik ja seatud

eesmärgiga proportsionaalne.

Õiguskaitseasutuse poolt IKS § 12 lg-s 1 sätestatud eesmärkidel kogutud või kogutavaid

isikuandmeid ei tohi töödelda muul eesmärgil, välja arvatud IKS § 16 lg-s 1 sätestatud juhtudel

või kui selline töötlemine on lubatud seaduse või Euroopa Liidu õigusaktiga. Kui isikuandmeid

töödeldakse sellisel muul eesmärgil, kohaldatakse isikuandmete kaitse üldmäärust3, välja

arvatud juhul, kui isikuandmeid töödeldakse sellise tegevuse käigus, mis ei kuulu nimetatud

määruse kohaldamisalasse. Kui töötlemise eesmärk ei kuulu isikuandmete kaitse üldmääruse

kohaldamisalasse, kohaldatakse Eesti õigust (IKS § 16 lg 2). Kui õiguskaitseasutus täidab

seaduse kohaselt ka muid ülesandeid kui need, mida täidetakse IKS § 12 lg-s 1 sätestatud

eesmärkidel, kohaldatakse isikuandmete töötlemisele isikuandmete kaitse üldmäärust. Kui

töötlemise eesmärk ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse, kohaldatakse Eesti õigust

(IKS § 16 lg 3).

15.3. Vaidlus puudutab kaebaja terviseandmete töötlemist, mida käsitatakse eriliigiliste

isikuandmetena isikuandmete kaitse üldmääruse art 9 lg 1 tähenduses ning mille töötlemine on

selles lõikes sätestatud üldreegli järgi keelatud. Samas näeb isikuandmete kaitse üldmääruse art

9 lg 2 ette, et lõiget 1 ei kohaldata, kui kehtib üks lg-s 2 loetletud asjaoludest.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM).

5(7)

3-24-428

Olukorras, kus kaebaja vaidlustab vangla tegevust, tuleneb alus kaebaja isikuandmete

töötlemiseks isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 p-st c ja artikkel 9 lg 2 p-st f koosmõjus.

Isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 p-st c tulenevalt on isikuandmete töötlemine

seaduslik, kui see on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks. Üldmääruse art

9 lg 2 sätestab p-s f erandi eriliigiliste andmete töötlemise keelust juhuks, kui töötlemine on

vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks. Sama norm kohaldub ka juhul,

kui kohtud täidavad oma õigustmõistvat funktsiooni.

15.4. Vanglate veebilehelt4 avalikult kättesaadava Viru Vangla juristi ametijuhendi kohaselt on

juristi ülesanneteks muu hulgas kinnipeetavate vaiete ja kahjunõuete menetlemine, õiguse

valdkonnale suunatud pöördumiste lahendamine ning kohtumenetlusteks dokumentide ette

valmistamine ja vangla esindamine kohtus. Oma teenistusülesannete täitmiseks on juristil õigus

nõuda vajalikku informatsiooni.

15.5. HKMS § 123 lg 1 p 4 kohaselt peab vastustaja esitama vastuseks kaebusele omapoolsed

väited ning tõendid faktiliste väidete tõendamiseks. Teisalt võib halduskohus kohustada

vastustajat esitama uurimispõhimõttest tulenevalt tõendeid ja selgitusi, mis aitavad vaidluse

õigesti ja mõistliku aja jooksul lahendada (HKMS § 2 lg 4 ls 1) ning seejuures küsida

vastustajalt tõendeid, mida kaebajal endal ei ole võimalik kohtule esitada (HKMS § 59 lg 1).

Kohus võib selliseid tõendeid koguda ka omal algatusel, edastades vastustajale kohtunõude

(HKMS § 58, § 122 lg 2 p 7).

Kui kinnipeetav esitab halduskohtule kaebuse vangla tegevuse peale, siis on vastustajal

kohustus sellele vastata ning esitada kohtule haldusmenetluse toimik või haldusmenetluse

käigus kogutud dokumendid ja tõendid, mis võivad sisaldada ka terviseandmeid (HKMS § 122

lg 2 p-d 4, 5 ja 6; § 123 lg 1 p 4). Seega võib vangla jurist töödelda kinnipeetava

terviseandmeid ja edastada neid ka halduskohtule. Kui kaebus omab puutumust kaebaja

tervisliku seisundiga (nt tervisekahjustuse tekitamine), siis eeldab selle lahendamine ka

terviseandmete töötlemist. Vajadusel kuulutab kohus terviseandmeid puudutavas osas

menetluse kinniseks (HKMS § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-

ga 3). Mis puudutab kohtuametnike tutvumist kaebaja terviseandmetega, on Riigikohus

märkinud, et tulenevalt kohtute infosüsteemi põhimääruse § 15 lg-st 1 ja § 16 lg-st 1 on

kohtunikel ja kohtuteenistujatel õigus kohtute seaduslike ülesannete täitmiseks kohtute

infosüsteemi sisestatud andmetega tutvuda ning neid kasutada. Vastasel juhul poleks kohtuasja

menetlemine võimalik (vt 14. detsembri 2023. a määrus asjas nr 3-22-2321, p 12).

16. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vastustajale ei saa käesoleva vaidluse asjaolude pinnalt

ette heita kaebaja terviseandmete õigusvastast töötlemist. Kahju hüvitamise eeldused ei ole

seega täidetud ning hüvitamiskaebus jääb tervikuna rahuldamata.

MENETLUSKULUD

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on kaebuse esitamise eest tasunud riigilõivu 15 eurot5 (algses haldusasjas nr 3-21-2726), mis

jääb kaebaja enda kanda. Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Vastustaja

võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

4 https://vanglateenistus.ee/

5 2021. aastal kaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivumäär.

6(7)

3-24-428

kohtunik

7(7)