2-24-14997/4 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. november 2024

Tsiviilasja number

2-24-14997

Tsiviilasi

T2T4 OÜ kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 13. septembri 2024. a

määrus nr Ä 50131391 / 8

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T2T4 OÜ määruskaebus

Menetlus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Avaldaja (määruskaebuse esitaja)

T2T4 OÜ

(registrikood 14833175), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Carry Plaks

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 13. septembri 2024. a määrus nr Ä

50131391 / 8 ja saata T2T4 OÜ 30. augusti 2024. a kandeavaldus Tartu Maakohtu

registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada T2T4 OÜ määruskaebus.

3. Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud T2T4 OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg

3 ja § 599 lg 1).

ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT

1. T2T4 OÜ (avaldaja) esitas 30. augustil 2024 Tartu Maakohtu registriosakonnale

kandeavalduse, milles taotleb kanda äriregistrisse avaldaja jagunemine selliselt, et

omandavateks ühinguteks on Hepsor Finance OÜ (registrikood 12362565) ja OÜ Paepargi 57

(registrikood 12423527) ning kustutada jagunev (jaotuv) ühing ehk avaldaja äriregistrist.

2. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi (registripidaja) jättis 13. septembri 2024. a

määrusega nr Ä 50131391 / 8 kandeavalduse rahuldamata. Määruse kohaselt ei saa kannet

teha, sest kandeavaldus ei vasta seadusele. Kandeavaldus on esitatud enne seaduse nõuetele

vastavate jagunemisotsuste tegemist. Kandeavaldusele on lisatud 30. juuli 2024. a

jagunemisleping. Jagunemisotsused sisalduvad jagunemislepingus (jagunemislepingu p 3).

Jagunemisotsused on tehtud enne jagunemislepingu sõlmimist. Jagunemisotsused on tehtud

enne seaduses sätestatud jagunemislepinguga tutvumise tähtaja möödumist.

Jagunemisel jaotumise teel on jagunemise aluseks jagunemisleping. Jagunemislepingu

jõustumiseks tuleb jagunemisleping jagunemises osalevate ühingute osanike poolt

jagunemisotsustega seaduses sätestatud korras heaks kiita. Kandeavaldust jagunemise

äriregistrisse kandmiseks ei saa esitada enne jagunemislepingu jõustumist seaduse nõuetele

vastavate jagunemisotsuste tegemisega. Otsuste tegemisel tuleb arvestada seaduses sätestatud

otsuse tegemise korra ja tähtaegadega. Jagunemisotsust ei saa teha enne jagunemislepingu

nõuetekohast koostamist ehk notariaalset tõestamist. Kui jagunemisotsus sisaldub

jagunemislepingus, ei ole täidetud jagunemislepingu notariaalse tõestamise nõue enne

jagunemisotsuse tegemist.

Äriseadustik (ÄS) ei näe ette võimalust koostada jagunemisleping ja jagunemisotsus ühe

dokumendina samaaegselt. ÄS ei näe ette võimalust loobuda seaduses sätestatud tähtaegade

järgimisest jagunemiseks vajalike toimingute teostamisel. Jagunemisleping peab ÄS § 435

lõike 3 kohaselt olema notariaalselt tõestatud. Jagunemislepingu heakskiitmisel peab järgima

ÄS § 440 lõikes 3 sätestatud tähtaega. Kandeavalduses ei saa anda kinnitust jagunemisotsuse

vaidlustamata jätmise kohta, kui jagunemisotsuse tegemisel ei ole arvestatud seaduses

sätestatud korra ja tähtajaga. Registripidaja ei saa kande aluseks oleva dokumendina

aktsepteerida seadusega vastuolus olevat kandeavaldust. Tartu Ringkonnakohtu 9. oktoobri

2023. a määruse (tsiviilasi nr 2-23-12709) kohaselt analoogses registriasjas saab registripidaja

hinnata, kas on täidetud seaduses sätestatud nõuded taotletud toimingu tegemiseks, lähtudes

kehtivast õigusest. Registripidaja ei saa hinnata normide otstarbekust. ÄS § 435 lg 1 kohaselt

sõlmivad jagunemisel osalevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud

jagunemiseks jagunemislepingu. Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast

lepingu heakskiitmist ÄS §-s 440 sätestatud korras. ÄS § 440 lg 3 kohaselt tuleb vähemalt

kaks nädalat enne jagunemislepingu heakskiitmise otsustamist osanikele või aktsionäridele

võimaldada tutvumist jagunemislepingu, jagunemisaruande ja audiitori aruandega, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ÄS § 443 lg 1 kohaselt esitab jagunemisel osaleva ühingu juhatus mitte varem kui ühe kuu

möödumisel jagunemislepingu heakskiitmisest avalduse jagunemise äriregistrisse

kandmiseks. Avalduses peavad juhatuse liikmed või ühingut esindama õigustatud osanikud

kinnitama, et jagunemise otsust ei vaidlustatud või vastav avaldus on jäetud rahuldamata (ÄS

§ 443 lg 3). Jagunemisleping kiidetakse heaks jagunemisotsusega, jagunemisotsus lisatakse

kandeavaldusele (ÄS § 440 lg 1; § 443 lg 1 p 2). Jagunemist ei saa vaidlustada pärast selle

kandmist jaguneva ühingu registrikaardile (ÄS § 446 lg 7). Kohus võib osaniku, aktsionäri,

juhatuse või nõukogu liikme nõudel seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga vastuolus oleva

jagunemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest

(ÄS § 441 lg 1). Riigikohtu 4. veebruari 2009. a määruse (tsiviilasi nr 3-2-1-139-08) ja 18.

oktoobri 2016. a määruse (tsiviilasi nr 3-2-1-89-16) kohaselt võib registripidaja kontrollida

kande aluseks olevat dokumenti ja keelduda kande tegemisest, kui esitatud dokument on

vastuolus seadusest tuleneva keeluga (TsÜS § 87).

Äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lg 1 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui

avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses

lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Lähtudes eeltoodust otsustas kohtunikuabi

jätta avalduse rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja esitas 24. septembril 2024 määruskaebuse, milles palub määruse tühistada

ja 30. augusti 2024. a kandeavalduse rahuldada.

Registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad

dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele (ÄRS § 41 lg 1). Registripidajale on

esitatud kandeavaldus ja selle lisana jagunemisleping, jagunemisotsus, bilanss.

Jagunemisotsus on tehtud 30. juulil 2024. Kandeavaldus on esitatud üks kuu peale

jagunemisotsust, millega kiideti jagunemisleping heaks. Seega on järgitud seaduses sätestatud

tähtaega avalduse esitamisel. Jagunemisotsust ei ole vaidlustatud.

Jagunemisotsuse tegemise korda ei ole rikutud, kuna seadus ei keela osanikul

jagunemislepingut ka enne 2-nädalase tutvumisaja möödumist heaks kiita (teha

jagunemisotsust enne 2 nädala möödumist). Jagunemislepinguga tutvumisaeg (ÄS § 440 lg 3)

on dispositiivne. Sh ei keela seadus teha neid tehinguid vahetult üksteisele järgnevalt või

üheaegselt. Jagunemisotsus ei sisaldu jagunemislepingus. Seadus ei keela vormistada

jagunemislepingut ja jagunemisotsust ühes kobardokumendis. Jagunemisleping ja seda

heakskiitvad jagunemisotsused on tehtud erinevate isikute ringi poolt ning jagunemisotsused

järgnevad jagunemislepingule. Seega jagunemisleping ja jagunemisotsused on küll füüsiliselt

vormistatud ühes dokumendis (nn jagunemise kobardokument), aga tegelikkuses on need

eraldi, üksteisele järgnevad iseseisvad tehingud.

Kahenädalase tutvumisaja mittejärgimise tagajärg ei ole jagunemisotsuse tühisus. ÄS järgi

tuleb lugeda kehtivaks ka otsuse tegemise korda rikkudes tehtud otsused, kui kõik osanikud

on olnud otsusega nõus. Seega on jagunemisotsused kehtivad, kandeavaldus on esitatud

äriregistrile seaduses sätestatud tähtajal (ei ole esitatud enne või pärast seaduses sätestatud

tähtaega), mis omakorda tähendab, et kandeavalduse ja sellele lisatud dokumentide alusel

tuleb teha kanne jagunemise kohta äriregistrisse. Registripidajal ei olnud alust lugeda kehtivat

jagunemisotsust ja jagunemislepingut puudulikuks (või tühiseks) ja keelduda jagunemise

kohta kande tegemisest.

4. Kohtunikuabi jättis 3. oktoobril 2024 määruskaebuse rahuldamata ja andis selle

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu

kohtunikule.

5. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663

lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

registriosakonna kohtunikuabi määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi

tagasi registriosakonnale kandeavalduse uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

7. ÄS § 435 lg 1 kohaselt sõlmivad jagunemiseks jagunemisel osalevate ühingute juhatused

või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemislepingu. Jagunemislepingust tekivad

õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist ÄS §-s 440 sätestatud korras. ÄS § 435 lg

3 kohaselt peab jagunemisleping olema sõlmitud notariaalselt. ÄS § 440 lg 1 järgi tekivad

jagunemislepingust õigused ja kohustused, kui jagunemislepingu on heaks kiitnud kõik

jagunemises osalevad ühingud. Jagunemisotsus peab olema kirjalik. ÄS § 456 lg 1 kohaselt

on jagunemisotsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike koosolekul

esindatud häältest ja põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

ÄS § 440 lg 3 näeb ette, et vähemalt kaks nädalat enne jagunemislepingu heakskiitmise

otsustamist tuleb osanikele või aktsionäridele võimaldada tutvumist jagunemislepingu,

jagunemisaruande ja audiitori aruandega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 443 lg-st

1 tulenevalt esitavad jagunemisel osaleva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud

osanikud mitte varem kui ühe kuu möödumisel jagunemislepingu heakskiitmisest avalduse

jagunemise äriregistrisse kandmiseks. ÄS § 443 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi lisatakse avaldusele mh

jagunemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri ja jagunemisotsus.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 47 kohaselt on juriidilise isiku jagunemine lubatud

üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Jagunemine on üks seadusega lubatud ja

reguleeritud kapitaliühingute ümberkorraldamise viis, mis võimaldab osa juriidilise isiku

tegevust viia üle teise juriidilisse isikusse seaduses sätestatud korras, tagades samas nii

võlausaldajate kui ka aktsionäride/osanike kaitse. Õiguskirjanduses on viidatud, et

ühinemisotsus on samasugune juriidilise organi otsus nagu kõik teisedki, kuid seadus näeb

ette mõned erinormid, mis reguleerivad selle vastuvõtmise korda ja selle kehtetuks

tunnistamist (Saare, Volens, Vutt, Vutt, 2015, Ühinguõigus I, lk 451 (märkus nr 2290)). Sama

kord kehtib ringkonnakohtu hinnangul ka jagunemisotsuse kohta.

Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et ÄS § 440 lg-s 3 sätestatud minimaalne

jagunemislepinguga tutvumiseaeg on sätestatud osanike/aktsionäride kaitseks, mitte

võlausaldajate kaitseks. Seega saab kehtiva õiguse kohaselt olukorras, kus jagunemisel

osaleva ühingu kõik osanikud osalevad jagunemisotsuse vastuvõtmisel ja on

jagunemislepingu heaks kiitmisega nõus, teha jagunemisotsused enne seaduses sätestatud

jagunemislepinguga tutvumise tähtaja möödumist. Sellisel juhul osanike õigusi ei rikuta.

Praeguses asjas osalesid jagunemisotsuste vastuvõtmisel jagunemisel osalevate ühingute kõik

osanikud ja nad kiitsid jagunemislepingu heaks. Asjas nähtub esitatud jagunemise (jaotumise)

kobardokumendist (jagunemisleping, osanike kinnitused, otsused, jt) muu hulgas see, et selle

p 3.2 kohaselt osanikud kinnitavad, et jagunemisdokumendi projekt on osanikele esitatud

rohkem kui kaks nädalat enne jagunemisdokumendi allkirjastamist, mis täidab osanike jaoks

ÄS § 440 lg 3 nõuded. Lisaks, osanikud loobuvad ÄS § 440 lg 3 tähtaja nõudest. Lisaks on

dokumendi p-des 4.2, 4.2.1, 4.2.2 viidatud, et ÄS § 440 lg 3 ajalised nõuded on täidetud

sellega, et jagunemisdokumendi projekt on osanikele esitatud rohkem kui kaks nädalat enne

jagunemisdokumendi allkirjastamist, mida on kinnitanud osanikud jagunemisdokumendi p-s

3.2 ning osanikud on loobunud § 440 lg 3 tähtajaga seotud õigustest.

Selliste tingimuste üheaegsel täitmisel (jagunemisotsuste vastuvõtmisel osalesid jagunemisel

osalevate ühingute kõik osanikud ja nad kiitsid jagunemislepingu heaks) ei ole

ringkonnakohtu hinnangul keelatud jagunemislepingu ja jagunemisotsuste vormistamine ka

ühes kobardokumendis, milles jagunemisotsused järgnevad jagunemislepingule.

Registripidajal tuleb sellises olukorras kontrollida, kas jagunemisleping ja seda heakskiitvad

jagunemisotsused on tehtud õigete isikute ringi poolt. Seega saab registripidaja jätkuvalt

hinnata, kas on täidetud seaduses sätestatud nõuded taotletud toimingu tegemiseks, lähtudes

kehtivast õigusest.

Ringkonnakohus märgib lisaks, et kohtunikuabi viidatud tsiviilasjas nr 2-23-12709 oli

erinevalt praegusest olukorrast tegemist olukorraga, kus jagunemisotsust polnud tehtud.

Eelmärgitut arvestades tuleb registriosakonna määrus tühistada ja saata registriosakonnale

tagasi kandeavalduse uueks läbivaatamiseks. Kui esinevad muud kande tegemist takistavad

puudused, tuleb avaldajale määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Eeltoodust tulenevalt määruskaebus rahuldatakse.

8. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 2

esimene lause).

9. Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu

tagastamist TsMS § 172 lg 2 teise lause ja § 150 lg 1 p 5 alusel. Riigilõivu tagastamiseks tuleb

esitada registriosakonnale taotlus, milles tuleb mh märkida kontonumber, kuhu riigilõiv

tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel

selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga

lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)