2-24-109090/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.11.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-109090

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Works OÜ hagi T. M. vastu võla nõudes

5034,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Works OÜ (registrikood 16288256)

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post XXX)

Kostja: T. M. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Magnus Braun

(e-post XXX)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta Works OÜ kanda.

3. Välja mõista Works OÜ-lt T. M. kasuks menetluskulud kokku 1125 eurot, s.o

esindaja tasu.

4. Välja mõista Works OÜ-lt T. M. kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

29.04.2024 esitatud ning 30.05.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Works OÜ (hageja) ja

T. M. (kostja) vahel sõlmitud töövõtuleping pööningu lae tulekindluse parandamise teostamiseks

aadressil XXX. Hageja esitas 06.06.2023 kostjale ettemaksuarve nr P-100008, mis on kostja

poolt tasutud. Hageja teavitas 13.06.2023 kostjat tööde valmimisest. Seega on hageja

eelnimetatud tööd teostanud ja väljastanud kostjale järgmised arved: ettemaksuarve nr P-100008,

väljastatud 06.06.2023, maksetähtajaga 09.06.2023, summas 5 753 eurot, millest ettemaks oli 1

898,49 eurot; arve nr 2023/21, väljastatud 12.06.2023, maksetähtajaga 16.06.2023, summas 5

990 eurot. Arvest nr 2023/21 on tähtaegselt jäetud tasumata 4 091,51 eurot. Kuivõrd kostja ei ole

kohustusi täitnud, siis on ta rikkunud omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi. Hagi esitamise

seisuga (perioodil 17.06.23-29.04.24) arvestab hageja viivist sissenõutavaks muutunud summalt

4 091,51 eurot summas 431,67 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 4 091,51 eurot,

viivise summas 431,67 eurot ning edasiulatuva viivise alates 30.04.2024 kuni põhisumma

täieliku tasumiseni seadusjärgses määras.

Kostja vastus

Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. 02.05.2023 võitis

Worx OÜ (registrikood 12850672) kostja poolt hange.ee keskkonnas kuulutatud hanke

„Pööningu lae tulekindluse parandamine“. Worx OÜ esindajaks ning kontaktisikuks oli J. M..

Meilivahetuses kostjaga kasutas J. M. enda isiklikku meiliaadressi XXX, mis on ühtlasi Worx

OÜ registrijärgseks kontaktaadressiks. J. M.el puudub hageja esindusõigus. Kogu hanke

sooritamisega seotud vestlus leidis aset kostja ja Worx OÜ seadusliku esindaja J. M. vahel.

06.06.2023 saatis J. M. kostjale ettemaksuarve nt P-100008 materjalide osas summas 1898,49

eurot. Kostja ei pannud tähele, et arve rekvisiitides esitatud ühingu ärinime kirjapilt oli

teistsugune (Works). Kostja tasus arve samal päeval. 19.06.2023 esitas J. M. 12.06.2023

kuupäevaga koostatud arve 2023/21, mille maksetähtpäev oli 16.06.2023, st arve saadeti kolm

päeva pärast maksetähtpäeva. Kostjale saadeti arve äriühingult, kellega kostjal lepinguline suhe

puudub. Õigussuhete puudumise tingimuses keeldus kostja arve tasumisest samal päeval, andes

sellest J. M.ele ka teada. Kostja selgitas, et arve maksmiseks ei ole alust ka seetõttu, et

täiendavalt ei täpsustatud materjalide ja tööde maksumust ning materjalide ettemaksuna Worx

OÜ palvel kolmandale isikule tasutud 1898,40 eurot kattis pea kahekordselt nii juba kostjale

tarnitud väheste materjalide kui kasina tööde teostamise tegeliku maksumuse (kuna Worx OÜ ei

olnud töid õigeaegselt korraldanud ega teinud, tegi kostja osa töödest ise).

Kogu hankega ja sellele järgnevate tööde teostamisega seonduv suhtlus käis kostja ning Worx

OÜ esindaja vahel. Kostja ei suhelnud ühegi hageja esindajaga ainsalgi korral. Kostja oli talle

esitatud ja kättesaadavate andmete alusel teadmisel, et J. M. esindab ettevõtet Worx OÜ.

Hagejaga puuduvad kostjal igasugused õigussuhted. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja

on üldse mingeid töid teostanud. Hageja ei võitnud hanget ning tal ei olnud kostja ees kohustusi.

Hageja ei ole ka esitanud väidetavate tööde teostamise kinnituseks mingit dokumentatsiooni.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud töövõtulepingu pööningu lae tulekindluse

parandamise teostamiseks aadressil XXX. Hageja on väidetavalt tööd teostanud ning

väljastanud kostjale arved, millest on tasumata 4091,51 eurot.

Kohus selgitab, et töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse tasu maksmise nõude

lahendamiseks tuleb kohtul kindlaks teha, kas ja millistes töödes on pooled kokku

leppinud, kas töö on teostatud ja vastab lepingule ning kas hageja tasunõue on muutunud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks. Töövõtja tasunõude

sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine

(VÕS § 637 lg-d 3 ja 5), töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4

ja 5). Töö vastuvõtmine kujutab endast tellijapoolset otsest või kaudset tahteavaldust,

millega tellija avaldab, et töövõtulepingu kohaselt tegemisele kuulunud töö on tehtud.

4. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine

isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe.

5. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud lepingu sõlmimist

kostjaga ega ka tööde teostamist. Kohus on oma 05.09.2024 kirjas selgitanud, et üksnes

arve esitamine ei tõenda lepingu olemasolu ning hagejal tuleb selgitada ja tõendada,

millal ja mille alusel on hageja lugenud töövõtulepingu kostjaga sõlmituks ning millistel

tingimustel (dtl 95-97). Ühtegi täiendavat selgitust ega tõendit ei ole hageja kohtule

esitanud. Vastupidiselt on kostja tõendanud, et 22.05.2023 on Worx OÜ (registrikoodiga

12850672) võitnud kostja poolt hange.ee keskkonnas kuulutatud hanke „Pööningu lae

tulekindluse parandamine“ (dtl 75). Hageja ei ole selgitanud kohtule, kas ja kuidas on

seotud omavahel kaks äriühingut, so hageja Works OÜ ning hanke võitnud Worx OÜ ega

tõendanud, et hanke võitnud osaühingu asemel tegi töid hageja. Kohus asub seisukohale,

et kuna hanke võitis ja töid pidi teostama Worx OÜ, siis ei ole hageja ka õigustatud

kostja käest tasu ega ka viivist nõudma.

6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

7. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

9. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt

on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised

kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kostja palub menetluskulude nimekirja kohaselt hagejalt välja mõista õigusabikulud

kokku 1372,50 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja

kulutanud 4,5 tundi kostja vastuse koostamisele ning seotud materjalide analüüsile ja

nõupidamistele ning suhtlusele kliendiga. Lepingulise esinaja tunnihinnaks on on olnud

250 eurot + km.

Kohus arvestab, et esmased toimingud võivad menetluses olla ajakulukamad, kuna

vajalik on analüüsida hagiavaldust ja selle lisasid, suhelda kliendiga ning kujundada

õiguslik positsioon. Arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahuga, on kohtu hinnangul

kostja poolt märgitud 4,5 tundi osutatud teenustele mõistlik ja usutav.

Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot

ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14), kuni 170 eurot

käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24) ja ka 205,58 eurot käibemaksuta

(RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p

14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning

arvestades asjaoluga, et hagejat esindas lepingulise esindajana vandeadvokaat, saab

pidada põhjendatud tunnitasuks 250 eurot koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt on

hageja esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 1125 eurot.

11. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda

kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1125 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik