2-18-5062/77 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg

28. november 2024

Tsiviilasja number

2-18-5062

Tsiviilasi

M Bi kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

ja kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: M B (XXX, elukoht xxx)

Võlausaldajad

Eesti Vabariik Maksu-jaTolliameti kaudu

AS xxx

xxx AS

KT xxx

OÜ xxx

SIA xxx

Riigi Tugiteenuste Keskus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku M B (isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada M B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Avaldada teade võlgniku M Bi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud võlgniku M B kanda.

5. Määrata kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Võlgniku kohustustest vabastamise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 13.06.2018 määrusega kuulutati välja M Bi pankrot. 02.07.2019 määrusega

lõpetati võlgniku M Bi pankrotimenetlus ning algatati tema kohustustest vabastamise menetlus.

Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast.

Võlgniku M Bi pankrotimenetluses jäi rahuldamata Eesi Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu nõue

251 604,58 eurot, AS xxx nõue 1128,10 eurot, xxx AS nõue 3762,82 eurot, KT xxx nõue 549,56

eurot, OÜ xxx nõue 6602,89 eurot, SIA xxx nõue 483 356,22 eurot ja Riigi Tugiteenuste Keskus

nõue 725 eurot.

Käesolevaks hetkeks on võlgniku M B kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat,

mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamine vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid

oma seisukoha järgmised võlausaldajad:



Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliamet teatas, et võlgnik on menetlus kestel tasunud 324,53

eurot. Seega on võla jääk MTA-le 251 280,05 eurot. RTK nõue 725 eurot on täies ulatuses

tasumata. Palub menetluse lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata.



AS xxx loobus 23.07.2021 avaldusega oma nõudest summas 1128,10 eurot.



xxx ei nõustu menetluse lõpetamisega ja kohustustest vabastamisega. Puuduvad

laekumised.

Võlgnik selgitas 06.06.2024 ärakuulamisel, et riigi võimaldatud tasuta rendipind aitas teda.

Esimesed 2a oli normaalne töö ja palk, oli võimalik pidada üleval oma peret, tal on xxx last. Firma

kus töötas lõpetas tegevuse. Töötukassa kaudu pakuti võimalust õppida inglise keelt. Kuna

maailma olukord oli keeruline, siis välismaale tööle ei saanud. Üritas ettevõtlusega tegeleda, asutas

OÜ, ilma rahadeta oli see raske. Laenu või krediiti polnud võimalik saada. Järgmised 3a olid

rasked, võlgniku abikaasa suhtes käib samuti pankrotimenetlus. Osa võlgasid õnnestus siiski

tasuda. Töötab xxx xxx. On teinud endast kõik võimaliku ja palub kohustustest vabastada.

Võlgnik esitas 21.06.2024 viimase aruande koos lisadega. Võlgnik palub ennast kohustustest

vabastada.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud

pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste

alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas

tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne

01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse

(PankrS) redaktsiooni.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlausaldajad ei

avaldanud soovi nende suuliseks ärakuulamiseks võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel.

Võlausaldajad Maksu-ja Tolliamet ja xxx AS vaidlevad võlgniku kohustustest vabastamisele vastu.

Ülejäänud võlausaldajad ei esitanud kohtule oma seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise

osas. xxx AS on nõudest loobunud (dtl 305).

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele

tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema

suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et võlgnikul oli

menetluse alguses xxx alaealist last, alates 2022 on võlgniku ülalpidamisel xxx alaealist last.

Võlgnik on saanud lapsetoetust, lasterikka pere toetust, lapsehooldustasu ja hinnatõusu

leevendamise toetus (dtl 711). Võlgnik töötab xxx xxx, perioodil 01.09.2023- 01.12.2023 teenis

igakuiselt 1170 eurot (dtl 539-540). Palgalaekumisi aga kontolt tuvastada ei ole võimalik. Aasta

2024 konto väljavõtet pole esitatud. Võlgniku väitel on ta võlgnevusi tasunud. Kohtule esitatud

konto väljavõtetest ei nähtu mitte ühelegi võlausaldajale tasumist. Maksu-ja Tolliamet aga oma

vastuses kinnitab, et võlgnik on oma võlgnevust vähendanud 324,53 euro võrra.

Kohus kogus tõendeid ka omal algatusel. xxx AS edastatud konto väljavõttest nähtub, et võlgnik on

teeninud sissetulekut pakkudes teenust xxx aastal 2022. a. Samuti nähtub väljavõttelt, et võlgnikul

on xxx konto, mille kaudu arveldab (dtl 653-654).

Asjaolu, et füüsilisest isikust võlgnik vastutab äriühingu võlgnevuste eest, võib pidada üheks

selliseks asjaoluks, mida arvestades võib kohus tulenevalt PankrS § 175 lg 1 vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest viie

aasta möödumist menetluse algatamisest. Tegemist ei ole võlgniku enda kohustusega, vaid

juriidilise isiku kohustusega. OÜ xxx kui põhivõlgnik ei suutnud täita oma kohustusi, millest

tulenevalt pidi võlgnik kui juhatuse liige solidaarselt vastutama teise isiku kohustuse täitmise

eest. Pankrotihaldur tuvastas varasemalt, et maksejõuetuse põhjuseks oli ebaõnnestunud ärilised

otsused. Võlgnikku ei ole maksualastes kuritegudes süüdi mõistetud. Kohus märgib, et VÕS § 65

lg.1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja solidaarvõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 69 lg 1

järgi omavahelistes suhetes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades. Ehkki

seadusandja on ette näinud solidaarvõlgnike võrdse kohustuse, puudub väljavaade, et võlgnik

saaks esitada tagasinõude põhivõlgniku vastu või et põhivõlgnik edaspidi osaleks kohustuse

täitmises. Seega M Bi kohustustest vabastamise menetluse jätkumisel suureneks põhivõlgniku

(kes on registrist kustutatud) ja solidaarvõlgniku kohustuste ebavõrdsus vastuolus VÕS §-ga 69 lg

1 veelgi. Sellises olukorras on õiglane, et solidaarvõlgnikult kohustuse täitmise nõudmine

lõpetatakse seeläbi, et solidaarvõlgniku suhtes toimuv kohustustest vabastamise menetlus ja

sellega kaasnev maksekohustus lõpetatakse.

Arvestades kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud talle seaduses

ettenähtud kohustusi sellisel määral, mis annaks aluse jätte teda kohustustest vabastamata. Kohus

arvestab, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud nõuetekohaselt

aruandeid. Kohus saab aru, et võlgnik on menetluse kestel pidanud üleval kolme alaealist last.

Esitatud tõendite kohaselt on sissetulekuna nähtav peretoetus ja vanemahüvitis. PankS § 173 lg 5

kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 jj on esile toodud sissetuleku arestimise

erisused. TMS § 130 lg 1 p 1 ja 5 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele ega ka

Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnik peaaegu terve

menetluse kestel saanud sissetulekut, millele oleks olnud võimalik sissenõuet pöörata. Ühtlasi need

kuud, kus võlgniku väitel on saadud sissetulekut, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata, ei ole

see sissetuleku suurus ületanud mittearestitavat summat, kuivõrd võlgnikul on ka kolm alaealist last

(TsMS § 132 lg 1, 2). Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnik rikkunud tulu loovutamise kohustust.

Samas on võlgnik siiski võlausaldajale väljamakseid teinud, mis näitab tema tahet ja püüdlust

rahuldada võlausaldajate nõudeid ning täita talle pandud kohustusi nõuetekohaselt. Kohus on

seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku M Bi pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku

algust, tuleb M B tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on

oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette

nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku M Bi majanduslik

seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on.

Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate

nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).

PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse

tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi

tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai

võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse

tegemist.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku

kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning

menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et

võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate M Bi (pankrotis) kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik