2-22-132286/83 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

28. november 2024.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-22-132286

Tsiviilasi

K. Š. hagi Sihtasutus Noored teaduses ja ettevõtluses vastu

võlgnevuse nõudes

Hagihind

Menetluse liik

3416,31 eurot

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. Š. (isikukood xxxx)

Hagejale RÕA korras määratud esindaja: vandeadvokaat

Natalia Lausmaa

Kostja: Sihtasutus Noored teaduses ja ettevõtluses

(registrikood 90006420)

Kostja seaduslik esindaja: E. E.

Kohtuistungi toimumise aeg

12.03.2024.a, edasi kirjalik menetlus

Kohtuistungil osalesid

Hageja K. Š.

Hagejale RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaat

Natalia Lausmaa

Kostja seaduslik esindaja E. E.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Sihtasutuselt Noored teaduses ja ettevõtluses K. Š. kasuks töövõtulepingust

tulenev võlgnevus summas 3416,31 eurot.

3. Jätta kõik menetluskulud kostja Sihtasutus Noored teaduses ja ettevõtluses kanda.

4. Välja mõista Sihtasutuselt Noored teaduses ja ettevõtluses K. Š. kasuks menetluskulu

summas 420 eurot.

5. Jätta hageja K. Š. riigi õigusabi kulud summas 716,14 eurot kostja Sihtasutus Noored

teaduses ja ettevõtluses kanda. Sihtasutusel Noored teaduses ja ettevõtluses tuleb K. Š.

riigi õigusabi kulu summas 716,14 eurot tasuda ühekordse maksena Eesti Vabariigi

riigituludesse vastavalt käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva makseinfo lehele kohtulahendi

jõustumisel.

6. Välja mõista kostjalt Sihtasutus Noored teaduses ja ettevõtluses viivis menetluskulult

(716,14 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kooskõlas TsMS § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse

edasikaebamiseks.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja esitas 24.08.2022.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles

palus kostjalt välja mõista 3416,31 eurot. Kuivõrd kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse

avaldusele vastuväite, anti 21.09.2022.a. tsiviilasi üle menetlemiseks Harju Maakohtule.

2. Harju Maakohtule 12.10.2022.a esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja

mõista 3416,13 eurot. Kostja volitas 11.06.2021.a hagejat taotlema Haridus-ja

Teadusministeeriumilt õpihuvilaagrite toetust Sihtasutusele Noored teaduses ja

Ettevõtluses, eesmärgil korraldada toetusmeetme abil laste suvelaager. Toetus kiideti

05.07.2021.a heaks ning kanti summas 7440 eurot kostja arvele. Toetusest kanti 1600

eurot hageja arveldusarvele selgitusega „aruandvale isikule kulude tegemiseks“. Hagejale

oli antud õigus teha saadud rahaga eesmärgipäraseid kulutusi suvelaagri korraldamiseks

ja elluviimiseks. Juulis ja augustis suvelaager toimus ning sellest võttis osa 37 last,

kellele korraldati toitlustamine ja erinevaid üritusi ning õpitubasid, milleks vajalikke

kulutusi kandis hageja oma isikliku konto kaudu. Laagrite tegevuse lõppemise järel

esitas hageja 02.09.2021.a laagri tegevuste ja kulutuste kohta koostatud raporti kostjale.

Hageja planeeris ja teostas kõik laagri üritused igapäevaselt, paaril korral teostasid

konkreetseid õpitubasid hageja poolt kutsutud abilised A. L. ja N. Š.. Hageja leppis

nendega kokku, et nad saavad oma töö eest tasu laagri toetusmeetme arvel, kui kostja

toetusmeetme elluviimiseks planeeritud tööjõukulu pärast laagri lõppemist hagejale üle

kannab. Lisaks hageja poolt planeeritule võeti laagri tegevuskavva ka teemasid kostja

ettepanekul EHPARP projekti raames. Hageja kanti 02.09.2021.a kostja töötajate

nimekirja töötajana töövõtulepingu alusel perioodil 01.07.2021.a. kuni 31.08.2021.a.

Laagri lõppedes koostas hageja ja esitas iseseisvalt Haridus-ja Teadusministeeriumile

aruande HTM 2789 toetusmeetme kasutamise kohta. Aruande esitamise järel selgus, et

kostja keeldub toetusmeetme arvel saadud rahast hagejale tehtud töö eest tasu maksmast.

Hageja hilisematele tasu nõudmistele vastates hakkas kostja väitma, et töö jäi üldse

tegemata, töö oli tehtud puudulikult või et tal üldse puudub kohustus töö eest tasuda,

kuna pole sõlmitud kirjalikku lepingut. Hageja leiab, et poolte vahel on sõlmitud suuline

töövõtuleping. 25.03.2024.a haginõude täpsustuse kohaselt leiab hageja, et kuivõrd

pooled ei olnud eelnevalt tasu suuruses kokku leppinud, kuulub kohaldamisele VÕS §

637 lg 1. Töövõtulepingu alusel kahe kuu vältel tööüleannete täitmise eest makstavaks

tavaliseks ehk mõistlikuks tasuks tuleb pidada keskmist brutokuupalka. Hagi esitamise

aja seisuga – IV kvartalis 2022.a. oli keskmine brutokuupalk 1735 eurot (statistikaameti

andmete alusel). Kahe kuu eest moodustab summa 3470 eurot. Hageja palub kostjalt

välja mõista 3470 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

3. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja ei ole kostjaga sõlminud

töölepingut, kuna hagejal ei olnud kostjaga töölepingulist suhet. Hageja ei teatanud

töötamisest ka Eesti Töötukassale, seega ei arvanud ta ka ise, et ta on töölepingulises

suhtes. Hageja viide ülekande selgitusele “aruandvale isikule kulude tegemiseks”, viitab

kohustusele esitada kulude kohta aruanne SA-le Noored Teaduses ja Ettevõtluses, mitte

sellele, et hageja tegeleb projektiga kuni aruandluseni. Kostja ja hageja ei ole kokku

leppinud makstavas tasus. Kostja poolt rahalise kohustuse täitmise nõudmise eelduseks on

hageja poolt “Kopli suve lummus” projektitaotluses määratletud tööde teostamine, mida ei

ole siiamaani teostatud vastavalt taotluses lubatud kvaliteedile. Kostja ei ole andnud

õigust hagejale ise määrata hageja enda töötasu. Hageja vihjed Statistikaameti 2022. aasta

IV kvartali töötasule on ebakohased, kuna tööd teostati 2021. aasta suvel ning arvestades

hageja vähest töökogemust ning töötu staatust on samuti ebarealistilk, et tema töötasu

küündiks vastava valdkonna spetsialistide keskmise töötasuni. Hageja on “Kopli suve

lummus” projektiga samal ajal teostanud teisi töid kostjale, saades tasu 5 EUR/h. Hagejale

on volitus antud vaid selleks, et teostada kõiki tehinguid ja toiminguid, mis on vajalikud

taotluse esitamiseks Sihtasutuse nimel Kultuuriministeeriumile. Taotluse esitamine ei ole

andnud õigust hilisemaid tegevusi (nt erinevate tasude määramist) iseseisvalt teostada.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja on tema väidetavalt teostatud tööd vastu võtnud, kuna

kostja ei ole neid töid vastu võtnud. Vastupidi, kostja on mitu korda nõudnud hagejalt

vaegtööde teostamist, mida hageja ei ole teinud. See, et Haridus- ja Teadusministeerium ei

ole summat tagasi nõudnud, ei välista sellist nõuet tulevikus. Kostjale ei ole samuti

laekunud informatisooni, et projekti aruanne oleks heaks kiidetud. Haridus- ja

Teadusministeerium ei ole hageja lepingupartner ega saa mõjutada hageja ja kostja

vahelist õiguslikku suhet. Haridus- ja Teadusministeeriumi kinnitust nõudest loobumise

kohta ei ole kostjale kunagi saadetud. Kuni käesoleva ajani ei ole hageja töid teostanud,

ega ka vastanud, mis ajaks ta lubatud tööd teostab. Kostja palub menetluskulud jätta

hageja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivis kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatuga.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

4. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi

materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise

lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on

poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks

(Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 09.01.2023.a kohtumääruses

(dtl 318-321).

6. Käesoleva asja hind on 3416,31 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405

lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

7. TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete

kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

8. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS

§ 444 lg 2. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva otsuse

resolutsiooni.

9. Hageja väidetel on poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, millise kohaselt volitas

kostja hagejat taotlema Haridus- ja Teadusministeeriumilt õpihuvilaagrite toetust kostjale

eesmärgil korraldada toetusmeetmete abil laste suvelaager. Hageja planeeris ja teostas

kõik laagri üritused igapäevaselt ning soovib tehtud töö eest saada kostjalt tasu summas

3416,31 eurot, mida kostja keeldub maksmast. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on esitanud

vastuväited hagile, millise kohaselt pooled ei ole sõlminud töölepingut, pooled ei ole

kokku leppinud makstavas tasus, kostja ei ole võtnud vastu väidetevalt teostatud töid, tööd

ei vasta lubatule, töö ei vasta lepingutingimustele, töö ei ole valminud, lepingut on

oluliselt rikutud.

10. Seega on pooled erimeelt selles, kas nende vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping.

Samuti on vaidlus selles, kas kostja peab hagejale maksma hagetava rahasumma.

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

12. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

13. Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud,

et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt

kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja

seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude

maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt

keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et

lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta

lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

14. Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et

kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks

võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3

ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5).

VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga

kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või

vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu

maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise

lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).

15. Hageja on kohtu ette toonud, et ta koostas kostja volitusel taotluse Haridus- ja

Teadusministeeriumile õpihuvilaagrite toetuse saamiseks (dtl 986). Vastav taotlus

HTM/2789 kiideti 05.07.2021.a heaks ning toetus summas 7440 eurot kanti kostja arvele

(dtl 987-989, 990).

16. Kostja poolt on 16.07.2021.a tasutud hagejale 1600 eurot selgitusega „Aruandvale isikule

kulude tegemiseks“ (dtl 991-996). Kohtule esitatud väljavõttega on tõendatud, et soovi

avaldanud isikute andmed registreeriti suvelaagrisse „Kopli suve lummus“ (dtl 997).

Asjaolu, et suvelaager toimus kinnitavad kohtule esitatud lastevanemate vastavad

avaldused, milliste kohaselt osalesid lapsed 26.07.-30.07.2021.a, 09.08-13.08.2021.a,

16.08-19.08.2021.a õpihuvilaagris „Kopli suve lummus“ (dtl 1054-1062), laagri

juhendaja avaldus koos fotodega (dtl 1069-1070) ning kuvatõmmised laagri tegevuste

jäädvustamisest (dtl 1063-1067).

17. Kohtu ette toodu kohaselt on hageja kandnud laagri korraldamisega täiendavaid kulusid ja

esitanud kostjale 02.09.2021.a sellekohase kuluraporti koos kuludokumendtidega, paludes

tasuda täiendavad kulud ja töötasu (dtl 998-1041). Kulude kandmine nähtub ka hageja

arvelduskonto väljavõttest (dtl 991-996). Hageja on koostanud aruandluse toetusmeetme

kasutamise kohta ning lisanud osalejate nimekirja (dtl 1046-1050, 1051).

18. 04.09.2021.a on kostja vastanud, et A. ja N. kannan esmaspäeval üle, aga hagejale on

lubatud tasuda siis, kui projekti rahastaja on aruande heaks kiitnud ja teised pooleli olevad

teemad on tehtud (dtl 1052). Muid vastuväiteid kostja hagejale esitanud ei ole, tasu

suurust vaidlustanud ei ole. Seega nähtub osundatust, et kostja on hagejale tasu lubanud.

19. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

20. Seega loeb kohus kooskõlas VÕS § 9 lg 1 poolte vahel lepingu sõlmituks, kuivõrd kostja

on soovinud hagejalt toetuse taotlemist ning õpilaagri korraldamist.

21. Hageja on kohtu ette toonud, et tööd on teostatud, hageja on laagreid korraldanud ning

sellega seotud kulusid kandnud, väljastades kostjale vastava aruande koos

kuludokumentidega ning palunud kulud koos töötasuga hagejale välja maksta. Kostja seda

teinud ei ole.

22. Ka on hageja esitanud vastava aruande Haridus- ja Teadusministeeriumile HTM/2789-1

toetusmeetme kasutamise kohta koos tulude ja kulude loeteluga ning osalenud noorte

nimekirjaga (dtl 1046-1050). Vastuseks hageja 02.05.2023.a päringule on Haridus- ja

Teadusministeerium 09.06.2023.a vastanud, et on tuvastatud, et vastavalt toetuse

eraldamise aluseks olnud määrusele ei ole alust vaidlustada korrektselt esitatud andmetega

aruannet. Tuvastatud on, et laagri tegevused on edukalt ellu viidud (dtl 536).

23. Kohus on seisukohal, et kostja väited ei ole aluseks jätta hagi rahuldamata. Esmalt

selgitab kohus, et hageja pole väitnud, et poolte vahel on sõlmitud tööleping, seda ei saa

järeldada ka kohtule esitatud tõenditest ega kohtu ette toodud asjaoludest. Vastupidi,

töötamise registri väljavõttest nähtub, et hageja on kantud registrisse 07.09.2021.a

töötamise algusega 01.07.2021.a kuni 31.08.2021.a võlaõigusliku lepingu alusel (dtl 192).

Seega eeltoodu alusel on tuvastatud poolte vahel töövõtulepingu sõlmimine.

24. Kohus selgitab, et töövõtuleping on alati tasuline leping tulenevalt VÕS § 635 lg 1.

Samuti saab kohtu ette toodud asjaoludest järeldada, et pooled on vahetanud tahteavaldusi

makstava tasu osas. Vaata selle osas ka käesoleva kohtuotsuse punkte 17 ja 18.

25. Kohtule esitatud 02.09.2021.a hageja e-kirjast kostjale nähtub väga detailselt tasu suurus,

mida kostja vaidlustanud ei ole. Seega on hagejal õigus tasu nõuda.

26. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama

töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul.

27. Kostja väited selle kohta, et töid teostatud pole, tööd ei vasta lubatule, töö ei vasta

lepingutingimustele, töö ei ole valminud ning lepingut on oluliselt rikutud on otsitud ja

paljasõnalised. Varasemalt on kostja hagejale tasu lubanud (dtl 1052).

28. Samuti nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et tasu maksmiseks on kostja nõudnud

hagejalt teiste pooleli olevate teemadega tegelemist (dtl 1052, 1086). Nimetatu aga pole

aluseks projekti „Kopli suve lummus“ raames tehtud töö eest hagejale mittetasumiseks.

29. Eelneva alusel saab järeldada, et kostja on asunud otsima erinevaid ettekäändeid üksnes

selleks, et hageja nõuet mitte tasuda. Kohus on seisukohal, et kostja on loetlenud otsitud

ning ebaolulisi puudusi, mille võimalik olemasolu ei õigusta töö eest tasumata jätmist

(vaata selles osas Riigikohtu 28.10.2008.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-80-08 punkt

22).

30. Kostja vastuväited selles osas, et hageja on samal ajal teostanud teisi töid kostjale saades

tasu 5 eurot tunnis, on käesoleval juhtumil asjakohatud, kuivõrd vaidlusaluse projekti

raames selliseid kokkuleppeid ei nähtu. Vastupidi, hageja viited palgakulule kajastavad

teistsuguseid kokkuleppeid ja arvutuse aluseid (dtl 130, 132-131, 998, 1000, 1001). Ka

Haridus-ja Teadusministeeriumile esitatud aruandest nähtub planeeritud palgakulu

summas 3960 eurot (dtl 1046-1050).

31. Kostja etteheited selles osas, et hageja on saanud töötukassalt töötu toetust, ei ole

käesoleva vaidluse esemeks. Kohus märgib, et hageja on saadud toetuse tagastanud (dtl

1071-1072, 1074). Lisaks selgitab kohus, et antud juhtumil on kanne töötamise registris

loodud 07.09.2021.a ning töötamise algus on seal märgitud tagantjärgi so alates

01.07.2021.a (dtl 192). Kohus selgitab, et töötamise registreerimisel on kohustatud isikuks

tööd võimaldav isik kooskõlas maksukorralduse seaduse (MKS) § 25².

32. Hageja on 25.03.2024.a oma haginõuet täpsustanud ja palunud kostjalt välja mõista kahe

kuu brutokuupalk hagi esitamise seisuga summas 3470 eurot (dtl 982).

33. Kohus nõustub hagejaga selles, et kooskõlas VÕS § 637 lg 1 kui töövõtulepinguga ei ole

tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel

aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

34. Samas aga ei kinnita kohtu ette toodud asjaolud ning tõendid seda, et pooled ei ole üldse

tasu osas tahteavaldusi vahetanud. Vastupidi, planeeritud palgakulu on aruandes kui ka

kostjale esitatud kuluraportites kajastatud ning sellest lähtuvalt on hageja kostjalt ka tasu

nõudnud (dtl 998). Kostja ei ole tasu suuruse osas vastuväiteid esitanud, vaid on sidunud

tasu väljamaksmise teiste teemadega (dtl 1052). Vaata selles osas ka käesoleva

kohtuotsuse punktid 27-28.

35. Kohus nõustub kostjaga selles, et antud juhul ei ole põhjendatud lähtuda tasu osas hagi

esitamise aja seisuga keskmisest brutopalgast, sest tööd teostati 2021.a suvel. Kohus leiab,

et käesoleval juhtumil tuleb lähtuda aruandes kajastatud planeeritud palgafondist, kuivõrd

ka seal on viidatud keskmisest väiksemale palgale samadel ametikohtadel (dtl 1049).

Kuna hageja on tööd teinud, kuid tasu ta kostjalt saanud ei ole, siis tuleb hagi rahuldada

ning lähtuda esialgses hagis aluseks võetud planeeritud palgakulust.

36. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

ning tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas

3416,31 eurot.

37. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

38. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3416,31 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

39. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177

lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

40. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 420 eurot.

41. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 420 eurot.

42. Kohus on 23.02.2024.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-22-132286 rahuldanud hageja

menetlusabi taotluse osaliselt ning andnud hagejale riigi õigusabi 50 % ulatuses. TsMS §

190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis

tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse

võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel.

43. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15,

p 1).

44. Kuivõrd kohus on 28.11.2024.a kohtumäärusega käesolevas asjas määranud kindlaks

hageja esindaja esindajatasu summas 716,14 eurot tuleb nimetatud summa kostjalt riigi

kasuks välja mõista. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud kuluga ning see vastab

esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele.

45. Vastavalt TsMS § 179 lg 3 käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Sellest

tulenevalt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist summalt 716,14 eurot Eesti Vabariigi

kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik