2-24-125019/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

28. november 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja nr

2-24-125019

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi X.M vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine,

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS ÜHISTEENUSED, registrikood 11052490;

lepinguline esindaja Ahto Järvela;

kostja X.M , isikukood XXX.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS ÜHISTEENUSED hagi X.M vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. AS ÜHISTEENUSED esitas 2. juulil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 137,79 euro saamiseks. Kuna võlgnik esitas

makseettepanekule vastuväite, lõpetas kohtunikuabi 26. septembri 2024 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis avalduse 3. oktoobri 2024 määrusega käiguta ja määras

hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määrus on hageja esindajale

elektrooniliselt kätte toimetatud 23. oktoobril 2024.

3. 1. novembril 2024 teatas hageja, et loobub esitatud hagist ja palub jätta

menetluskulud kostja kanda, sh riigilõiv 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot. Hageja sai Transpordiametilt andmed sõiduki omaniku ja vastutava kasutaja

isikukoodi kohta ning seega sai hageja eeldada, et kostjaks on õige isik, kuni kostja

vastava eelduse maksekäsu kiirmenetluses ümber lükkas. Kostja oli teadlik, kes tema

sõidukit kasutab ning seega oli kostjal võimalus juba kohtueelselt korduvate

võlateadete saamisel info hagejale esitada. Kostja ei ole kordagi kohtuvälises

menetluses hageja poole pöördunud ega esitanud vastuväiteid või müügilepingut, et

hageja saaks leppetrahvid ümber vormistada sõiduki omanikule. Alles pärast

maksekäsku kiirmenetluse avalduse esitamist on esmakordselt kostja hageja nõuetele

reageerinud ja teatanud, et ei tunnista nõuet ning esitanud vastava tõendi, et sõidukit

kasutab teine isik. Kostja põhjustas oma käitumisega maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamise.

4. Kohus küsis 19. novembri 2024 kirjaga kostja seisukohta hageja taotlusele. Hageja

taotlus ja kohtu kiri on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt 19. novembril 2024.

Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul seisukohta ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et tsiviilasja menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

6. Kohus on 3. oktoobri 2024 määrusega määranud hagejale tähtaja nõuetekohase

hagiavalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Hageja ei ole tähtaegselt kohtu

nõudeid täitnud 1. novembri 2024 avaldusest nähtuvalt ei soovi hageja kostja vastu

hagiavaldust esitada, kuna maksekäsu kiirmenetluses on selgunud, et leppetrahvi

tasumise kohustuse täitmise eest vastutab teine isik. Seega puudub kohtul

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sisu ja vorminõuetele vastav hagiavaldus,

mida menetlusse võtta, tasumata on riigilõiv, samuti kohtule esitatud asjaoludel ei

oleks hagiga kostja vastu võimalik hageja eesmärki üldse saavutada.

7. Eeltoodu ning TsMS § 4 lg 1, 2, § 371 lg 1 p 9, 10 ja lg 2 p 1 ja 2 ning § 372 lg 1, 4

alusel tuleb hagiavaldus jätta menetlusse võtmata.

8. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või

hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata

või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

9. Üldjuhul tuleb hagi menetlusse võtmisest keeldumisel menetluskulude jaotusel

lähtuda TsMS § 168 lg-st 1. Kohtul on diskretsiooniõigus kohaldada menetluskulude

jaotusel erandina TsMS § 162 lg-t 4 ning jätta TsMS § 162 lg 4 järgi äärmise

ebaõigluse või ebamõistliku tulemuse vältimiseks menetluskulud ka poolte enda

kanda. Osundatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja

menetluse hagi tagasivõtmise või hagist loobumise tõttu (vt RKTKm 04.04.2012, 3-

2-1-28-12, p 15 ja 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p d 13 ja 14). Sätte kohaldamiseks ei

piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud

standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik

menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu

diskretsiooniotsusega (vt RKTKm 27.10.2021, 2-19-6689, p 13).

10. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud jätta hageja menetluskulusid kostja kanda. Kuigi

hagejal võib olla parkimistingimuste järgi õigus eeldada, et sõidukit juhtis ja

parkimislepingu pooleks on seega sõiduki omanik (RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-3-16,

p 11), kannab hageja riski, et sõiduki omanik lükkab selle eelduse ümber (RKTKm

27.11.2024, 2-21-141014, p 12.3). Kuna hageja ei tuvasta lepingu sõlmimisel teise

lepingupoole isikut, on tegemist on hageja majandus- ja kutsetegevuse eripärast

tingitud riisikoga. Hageja viited tsiviilasjades nr 2-21-141014 ja 2-21-117712 tehtud

lahenditele ei ole asjakohased, kuna erinevalt nendest tsiviilasjadest ei ole kostja

põhjendamatult viivitanud sõiduki võõrandamisest ja tegeliku omaniku isikust

teatamisega. Kostja on sõiduki võõrandamisest ja ostja isikust teatanud juba esimeses

kohtule esitatud seisukohas ehk maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites ning

esitanud ka vastava tõendi. Hageja viited kohtueelsete teadete saatmise kohta on küll

eluliselt usutavad, aga hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kostja on teated ka

kätte saanud ja jätnud pahatahtlikult jätnud neile vastamata.

11. Kohus leiab, et menetluskulude jaotus tuleb otsustada TsMS § 162 lg 4 alusel ja jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

12. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik