2-21-4225/84 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

28. november 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-4225

Tsiviilasi

K I´i hagi R I´i vastu pärandvara jagamise ja ühisomandi

lõpetamise nõudes ja

R I´i vastuhagi K I´i vastu pärandvara jagamise ja ühisvara

lõpetamise nõudes

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu

tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja/vastuhagis kostja K I (isikukood xxx, elukoht xxx);

hageja/vastuhagis kostja lepinguline esindaja J Š

(NordConsul osaühing, asukoht Narva mnt 38-40e, Tallinn,

e-post xxx);

kostja/vastuhagis hageja R I (isikukood xxx, elukoht xxx);

kostja/vastuhagis hageja lepinguline esindaja M S

(osaühing Dorida, asukoht Tuulemäe 5-109, 11411 Tallinn,

e-post: xxx).

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada K I’i (isikukood xxx) ja R I’i (isikukood xxx) vaheline kompromiss

järgmiselt:

1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud kinnistu asukohaga

xxx jääb R I (isikukood xxx) ainuomandisse;

2. R I (isikukood xxx) kohustub tasuma K I´ile (isikukood xxx) rahalise hüvitise

omandi kaotamise eest kogusummas 45 000 (nelikümmend viis tuhat) eurot. R I

(isikukood xxx) tasub hüvitise omandi kaotamise kostja K I´i (isikukood xxx)

pangakontole nr xxx aktsiaselts LHV Pank hiljemalt 25.01.2025 selgitusega " K I

´i hüvitis tsiviilasjas nr 2-21-4225".

3. R I (isikukood xxx) ja K I (isikukood xxx) on kokku leppinud, et käesoleva

kohtumääruse resolutsiooni I osa punkti 2 ja R I´i (isikukood xxx) kohustuse K I

2-21-4225

´ile (isikukood xxx) rahalise hüvitise omandi kaotamise mittetähtaegse tasumise

korral kohustub R I (isikukood xxx) tasuma K I´ile (isikukood xxx) leppetrahvi

summas 0,03% rahalise hüvitise summast iga viivitatud päeva eest.

4. R I (isikukood xxx) ja K I (isikukood xxx) on kokku leppinud, et kõik seotud

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud kinnistu asukohaga

xxx kulud (sh kõrvalkulud) kannab R I (isikukood xxx) üksi.

5. R I (isikukood xxx) ja K I (isikukood xxx) on kokku leppinud, et kõik 22.07.2008

R I (isikukood xxx), J Ia (isikukood xxx) ja Swedbank aseltsi vahel sõlmitud

laenulepinguga nr xxx seotud kulud (sh laenumaksed) kannab R I (isikukood

xxx) üksi.

6. R I (isikukood xxx) ja K I (isikukood xxx) annavad kinnistusraamatuseaduse §

341 lg 1 tähenduses tagasivõetamatu nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr

xxx teises jaos kande nr 4 all K I (isikukood xxx) omandiõiguse kohta tehtud

kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse

kinnistusraamatusse kinnistu ainuomanikuna R I (isikukood xxx).

7. R I (isikukood xxx) ja K I (isikukood xxx) annavad tahteavaldused vastava

õigusmuudatuse kinnistusraamatusse kandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse

(AÕS) § 641 ja § 120 lg 1 teisele lausele paluvad R I (isikukood xxx) ja K I

(isikukood xxx) teha vastav kanne Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriosa nr xxx neljandasse jakku esimesele vabale

järjekohale. Eelpool toodud on käsitletav asjaõiguslepinguna asjaõigusseaduse

(AÕS) § 120 lg 1 teise lause mõttes. TsMS § 430 lg 6 kohaselt kokkuleppe

sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset

tõestamist.

8. R I (isikukood xxx) ja K I (isikukood xxx) on kokku leppinud, et jõustunud

kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-4225 asendab R I (isikukood xxx) ja K I

(isikukood xxx) nõusolekuid ja tahteavaldusi (TsÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8).

9. R I (isikukood xxx) ja K I (isikukood xxx) on kokku leppinud, et kui taotletud

kinnistusraamatu kannete tegemiseks ja kustutamiseks on vaja tasuda riigilõivu,

siis taotletud kannete eest tasub lõivu R I (isikukood xxx).

10. R I (isikukood xxx) ja K I (isikukood xxx) avaldavad soovi kompromissi

kinnitava kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-21-4225 alusel kinnistusraamatusse

järgneva kande tegemist:

Kustutada kinnistusraamatu registriosa xxx teisest jaost omaniku kanne K I

(isikukood xxx) kohta ja kanda ainuomanikuna sisse R I (isikukood xxx), mis

kehtib juhul kui R I (isikukood xxx) on tasunud K I´ile (isikukood xxx) käesoleva

kohtumääruse resolutsiooni I osa punktis 2 märgitud rahalise hüvitise omandi

kaotamise eest kogusummas 45 000.00 (nelikümmend viis tuhat) eurot ja on

esitanud maksekorralduse Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale. R I (isikukood

xxx) ja K I (isikukood xxx) annavad esitatud kinnistamisavalduse alusel kande

tegemiseks oma nõusoleku. R I (isikukood xxx) ja K I (isikukood xxx) lepivad

kokku, et kinnistu uue omaniku kohta kande tegemise eest ettenähtud riigilõivu

tasub R I (isikukood xxx).

2-21-4225

11. R I (isikukood xxx) ja K I (isikukood xxx) kinnitavad, et käesoleva kompromissi

sätestatud tingimuste täitmisel puuduvad poolte vahel mistahes nõuded (s.h Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud kinnistu asukohaga xxx

kantud kulude (sh kõrvalkulude) osas ning 22.07.2008 R I (isikukood xxx), J Ia

(isikukood xxx) ja Swedbank aktsiaseltsi vahel sõlmitud laenulepingu nr xxx

kulude (sh laenumaksete) osas) omavahel ning pooled loobuvad mistahes

võimalikest olemasolevatest või tulevikus tekkivatest nõuetest tsiviilasjas nr 2-

21-4225.

12. Menetluskulude jaotuse osas lepivad hageja ja kostja kokku, et kummagi poole

menetluskulud jäävad tema enda kanda.

II. Lõpetada tsiviilasjas menetlus seoses kompromissi saavutamisega K I´i hagis R I´i

vastu pärandvara jagamise ja ühisomandi lõpetamise nõudes ja R I´i vastuhagis K I´i

vastu pärandvara jagamise ja ühisvara lõpetamise nõudes tsiviilasjas nr 2-21-4225.

III. Tagastada hagejale K I’ile käesoleva kohtumääruse jõustumisel pool tasumisele

kuulunud riigilõivust, s.o 150 eurot, mis tuleb vastavalt hageja taotlusele kanda K I’i

pangakontole nr xxx AS LHV Pank.

IV. Tagastada kostjale R I’ile käesoleva kohtumääruse jõustumisel pool vastuhagilt

tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 210 eurot, mis tuleb vastavalt kostja taotlusele

kanda R I’i pangakontole nr xxx AS SEB Pank.

V. Saata määrus täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

VI. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on K I´i hagi R I´i vastu pärandvara jagamise ja ühisomandi

lõpetamise nõudes ja R I´i vastuhagi K I´i vastu pärandvara jagamise ja ühisvara lõpetamise

nõudes.

27.11.2024 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi, milles paluvad, et Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-

21-4225 menetluse seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel.

Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest

teadlikud. TsMS § 661 lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

R I (isikukood xxx) ja K I (isikukood xxx) paluvad saata jõustunud kompromissileping ja

kompromissi kinnitav kohtumäärus kinnistusraamatusse

2-21-4225

täitmiseks. R I (isikukood xxx) palub kinnistusraamatu pidajal vajaduse korral määrata talle

mõistlik tähtaeg lõivu tasumiseks.

Hageja palub kohtul tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust summas 210 eurot K

I’i pangakontole nr xxx AS LHV Pank.

Kostja/vastuhagis hageja palub kohtul tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust

summas 210 eurot R I’i pangakontole nr xxx AS SEB Pank.

Kohtumääruse põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi.

TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kompromissi kinnitamine

Harju Maakohtu menetluses on K I´i hagi R I´i vastu pärandvara jagamise ja ühisomandi

lõpetamise nõudes ja R I´i vastuhagi K I´i vastu pärandvara jagamise ja ühisvara lõpetamise

nõudes.

27.11.2024 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi, milles paluvad, et Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-

21-4225 menetluse seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel.

Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest

teadlikud. TsMS § 661 lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku

avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega leiab kohus, et kompromiss tuleb

kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada.

R I (isikukood xxx) ja K I (isikukood xxx) paluvad saata jõustunud kompromissileping ja

kompromissi kinnitav kohtumäärus kinnistusraamatusse täitmiseks. R I (isikukood xxx) palub

kinnistusraamatu pidajal vajaduse korral määrata talle mõistlik tähtaeg lõivu tasumiseks.

2-21-4225

Vastavalt poolte taotlusele edastab kohus kohtumääruse täitmiseks Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale.

Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 5 alusel kehtib kompromiss täitedokumendina ka

kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.

Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja

menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule

tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel

ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda

või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab,

loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas

jätkub.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi

sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud

teisiti. Menetluskulude jaotuse osas leppisid hageja ja kostja kokku, et kummagi poole

menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Riigilõivu tagastamine

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses

asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõivu tasuti.

Hageja palub kohtul tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, so 210 eurot ning

kanda see K I’i pangakontole nr xxx AS LHV Pank. Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot,

mitte 420 eurot.

Kostja/vastuhagis hageja palub kohtul tagastada pool vastuhagilt tasutud riigilõivust summas

420 eurot, so 210 eurot ning kanda see R I’i pangakontole nr xxx AS SEB Pank. Kostja on

tasunud riigilõivu 420 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada käesolevas tsiviilasjas tasumisele kuulunud

riigilõivust (300 eurot) pool, s.o 150 eurot. Riigilõiv tuleb kanda vastavalt taotletule K I

pangakontole nr xxx AS LHV Pank. Kohus tagastab pool vastuhagilt tasutud riigilõivust

summas 420 eurot, so 210 eurot. Riigilõiv tuleb kanda vastavalt taotletule R I’i pangakontole nr

xxx AS SEB Pank.

2-21-4225

/allkirjastatud digitaalselt/

Merike Varusk

kohtunik