2-23-126799/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2024, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-23-126799

Tsiviilasi

Moneyzen OÜ hagiavaldus F.R vastu põhivõla

832,41 eurot, intressi 74,35 eurot, haldustasude

14,80 eurot, võlamenetlustasude 45 eurot ning

kuni 25.08.2023 arvestatud viivise 51,88 eurot

ning edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1322,24 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Moneyzen OÜ (registrikood 12541882,

asukoht XXX),

Kostja F.R (isikukood XXX, elukoht teadmata)

Menetlusliik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Moneyzen OÜ hagi F.R vastu võlgnevuse nõudes.

2. Jätta menetluskulud Moneyzen OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

1.

30.06.2023 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt

990,44 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku

aja jooksul kätte toimetada ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. 21.08.2023 kohtumääruses kohus kohustas hagejat esitama põhjendatud

hagiavalduse.

2.

25.08.2023 esitas Moneyzen OÜ hagi F.R-i vastu põhivõla 832,41 eurot, intressi 74,35

eurot, haldustasude 14,80 eurot, võlamenetlustasude 45 eurot ning kuni 25.08.2023 arvestatud

viivise 51,88 eurot ning edasiulatuva viivise nõudes.

3. Maakohus kohustas 01.04.2024 määrusega hagejat täpsustama hagi eset ja alust.

Puuduste kõrvaldamine tuleb esitada hagiavalduse terviktekstina. Kohus selgitas, et

Hagiavaldusest ei nähtu, et lepingu sõlmimisel krediidiandja oleks nõudnud kostjalt

pangakonto väljavõtte esitamist. Olukorras, kus hageja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid

nõudnud, tuleb hagejal haginõuet täpsustada ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt

uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.

Kohus selgitas etteruttavalt, et kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS

§ 4034 lg-s 6 toodud kohustust, tuleks lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.

Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

4.

29.04.2024 esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles selgitas, et laenuandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud

kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS §

4034 lg 7 sätestatuga.

5. Maakohus võttis hagi 28.05.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat 14 päeva

jooksul materjalide kättetoimetamisest hagile vastama.

6. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 02.05.2022 sõlmitud laenuleping nr

L221001445. Laenulepingust tulenevalt moodustavad hageja nõuded kokku 1 018,44 eurot,

sealhulgas laenu tasumata põhiosajääk summas 832,41 eurot (pärast 10.12.2022 makset oli

laenujääk maksegraafiku järgi on 832,41 eurot, tasumata intressid laenu põhiosa kasutamise

eest summas 74,35 eurot, tasumata lepingu haldustasu summas 14,80 eurot, ning

võlamenetlustasud summas 45,00 eurot, milles sisalduvad nii lepingu kehtivuse ajal

arvestatud võlamenetlustasud summas 15,00 eurot kui ka lepingu lõpetamise järgsed

võlamenetlustasud summas 30,00 eurot.

7. Kostjale F.R olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte

toimetatud 13.06.2024, kuid kostja hagile hagivastust ei esitanud.

8. Hageja on esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile

kohtu poolt määratud tähtajaks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei

ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

10. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu

rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.

11. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta

tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421.

Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15

Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse

küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete

kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa

Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate

nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte

kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

12. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja poolt 25.08.2023 ja 29.04.2024 esitatud

andmete ja tõendite alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses

veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kui lepingu sõlmimisel ei ole kostjalt pangakonto

väljavõtteid nõutud, siis ei ole kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet

järginud.

13. Kostja sai krediidiandjalt laenu summas 1000 eurot, igakuise tagasimaksega summas

41,70 eurot. Samas väidab hageja, et on 02.04.2022 kandnud kostjale kuuluvale pangakontole

964,50 eurot. Hageja poolt hagiavalduse täienduse esitamise kuupäeva 29.04.2024 seisuga

esitatud eraisiku maksehäirete raportist nähtuvalt on F.R-i suhtes seitse maksehäiret algusega

16.12.2022. Hageja ja kostja vahel sõlmiti laenuleping 02.05.2022. Hageja on seisukohal, et

maksehäirete puudumist kostjal laenutaotlemise ja laenu väljastamise hetkel on võimalik

tuvastada ka 29.04.2024 tehtud päringuga, mille kohaselt vanim avalikustatud maksehäire oli

kostjal 16.12.2022 ehk enam kui pool aastat pärast laenulepingu sõlmimist hagejaga. Hageja

kinnitab samuti, et tegi päringu Ametlikesse Teadaannetesse. Kostja kohta 02.04.2022

Pensioniametist saadud andmete põhjal kostja keskmine kuue kuu sissetulek oli 1064,06

eurot. Kohus on seisukohal, et juhul kui laenuandja oleks kontrollinud vajaliku hoolsusega

kostja krediidivõimelisust, sh küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet, oleks laenuandjal

pidanud tekkima kahtlused kostja laenuvõimelisuses, võttes arvesse, et maksehäireregistri

väljavõttest nähtuvalt pidi kostja hagejaga laenulepingu sõlmimise ajaks olema eelnevalt

võtnud laenu teistelt krediidiandjatelt. Hagiavaldusest ei nähtu, et laenuandja oleks kostjalt

üldse kontoväljavõtteid küsinud. Eeltoodu alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034

lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

14. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 01.04.2024 kohtumäärusega

võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja ei esitanud kohtule teavet

krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7

sätestatuga.

15. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

16. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud

seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija

krediidivõimelisust.

17. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

18. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

19. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku

laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat

tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult

põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

20. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel

ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule vastanud ning ka kohtute infosüsteemist

ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, puuduvad hageja

poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik