2-23-131678/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-131678

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktiva Finance Group OÜ hagi O. K. vastu võla nõudes

5103,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja: S. R. (Julianuse Õigusbüroo

OÜ; e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: O. K. (isikukood XXX; elukoht teadmata)

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi O. K. vastu läbi vaatamata lepingust nr

C85008589564 tuleneva intressi nõude 190,19 eurot, sissenõudmiskulude nõude

50 eurot, haldustasu nõude 52,66 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude

320,35 eurot; lepingust nr L89009367558 tuleneva põhivõla nõude 28,14 eurot,

intressi nõude 28,63 eurot, sissenõudmiskulude nõude 40 eurot, haldustasu nõude

20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 57,98 eurot; lepingust nr

L89010060996 tuleneva intressi nõude 13,62 eurot, sissenõudmiskulude nõude 30

eurot, lepingutasu nõude 15 eurot, haldustasu nõude 2,40 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise nõude 15,91 eurot, osas.

2. Hagi rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista O. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr

C85008589564 tulenev põhivõlgnevus 2995,09 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 628,01 eurot ja alates 28.11.2024 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt

(2995,09 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni; lepingust nr L89009367558 tulenev põhivõlgnevus

301,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 32,19 eurot ja alates 28.11.2024

viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (301,47 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1

lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ja lepingust nr

L89010060996 tulenev põhivõlgnevus 200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

41,94 eurot ja alates 28.11.2024 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (200 eurolt)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni.

4. OÜ Aktiva Finance Group menetluskulud jätta 83% ulatuses O. K. kanda ning

O. K. menetluskulud 17% ulatuses OÜ Aktiva Finance Group kanda.

5. Välja mõista O. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 759,45

eurot, millest riigilõiv moodustab 493,85 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu

16,60 eurot ja põhjendatud õigusabikulud 249 eurot.

6. Välja mõista O. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Jätta O. K. kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata

nende puudumise tõttu.

8. Toimetada otsus O. K.le kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 07.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse O. K.lt 4425,43 euro saamiseks. Kohus tegi 10.08.2023 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 03.10.2023

kohtumäärusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 04.10.2023 kohtumäärusega

kohustas Harju Maakohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul

alates kohtumääruse kättetoimetamisest. 24.10.2023 esitas Aktiva Finance Group OÜ

(hageja) hagi O. K. (kostja) vastu võla nõudes.

2. 24.10.2023 esitatud hagiavalduse ja 30.11.2023, 09.01.2024, 08.02.2024 puuduste

kõrvaldamise avalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Inbank AS (edaspidi krediidiandja 1)

12.05.2022 IN Pay makselahenduse lepingu nr C85008589564, milles lepiti kokku

intressimäär 16% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr 28,33% aastas ning mille

alusel sai kostja krediiti 3000 eurot. 02.08.2022 sõlmisid AS Inbank Finance (edaspidi

krediidiandja 2) ja kostja laenulepingu nr L89009367558, milles lepiti kokku intressi

määr 18% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määra 42,84% aastas ning mille alusel sai

kostja laenu 500 eurot. 05.10.2022 sõlmisid krediidiandja 2 ja kostja järelmaksulepingu

nr L89010060996, milles lepiti kokku intressi määr 11,9% aastas ja lepingu krediidi

kulukuse määra 46,44% aastas ning mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas

299 eurot, sissemaksena tasus kostja 99 eurot.

3. Makselahenduse lepingu nr C85008589564 põhitingimuste punkti 7.7 kohaselt oli kostjal

kohustus kord kalendrikuus maksepäeval, s.o 5-ndal kuupäeval, tasuda esialgsele

võlausaldajale minimaalse tagasimakse. Kostja võttis kasutusse krediiti summas 2995,09

eurot, mis on tagastamata. Laenulepingus nr L89009367558 kokku lepitud maksegraafiku

alusel kohustus kostja tegema tagasimakseid perioodil 15.09.2022 – 15.08.2025. Kostjalt

on põhiosa katteks toimunud laekumisi summas 18,15 eurot. Kostjal on põhiosa

võlgnevus alates 3. osamaksest, s.o 15.11.2022, kuni ülesütlemisele eelnenud 6.

osamakseni, s.o 15.02.2023, summas 481,85 eurot. Järelmaksulepingus nr L89009367558

kohustus kostja kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil

15.11.2022 – 15.10.2023. Kostjalt põhiosa katteks laekumisi pole toimunud. Kostjal on

põhiosa võlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 15.11.2022, kuni ülesütlemisele eelnenud 4.

osamakseni, s.o 15.02.2023, summas 200 eurot.

4. Kostja rikkus makselahenduse lepingust nr C85008589564 tulenevaid kohustusi ning

02.02.2023 edastas krediidiandja 1 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga

16.02.2023), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei

tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja 1

lepingu 22.02.2023 üles. Kostja rikkus laenulepingu nr L89009367558 ja

järelmaksulepingu nr L89009367558 maksegraafikutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt

ning 02.02.2023 edastas krediidiandja 2 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles

anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingutest

tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja 2 lepingud

22.02.2023 üles. Krediidiandjad 1 ja 2 loovutasid neile kuuluvad nõuded kostja vastu

hagejale 27.02.2023, mille kohta saatis hageja kostjale teate. Hageja nõuab lepingust nr

C85008589564 tuleneva põhivõla tasumist summas 2995,09 eurot, intressi 190,19 eurot,

sissenõudmiskulusid 50 eurot, haldustasu 52,66 eurot, hagiavalduse esitamise päeva

seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 320,35 eurot ning viivist alates 25.10.2023 kuni

põhivõla täitmiseni 16% põhivõlalt aastas; lepingust nr L89009367558 tuleneva põhivõla

tasumist summas 481,85 eurot, intressi 28,63 eurot, sissenõudmiskulusid 40 eurot,

haldustasu 20 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud

viivist 57,98 eurot ning viivist alates 25.10.2023 kuni põhivõla täitmiseni 18% põhivõlalt

aastas; lepingust nr L89009367558 tuleneva põhivõla tasumist summas 200 eurot, intressi

13,62 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot, lepingutasu 15 eurot, haldustasu 2,40 eurot,

hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 15,91 eurot ning

viivist alates 25.10.2023 kuni põhivõla täitmiseni 11,9% põhivõlalt aastas.

5. Hageja on seisukohal, et krediidiandjad ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. Krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja taotlused ja laenuandjad

kontrollisid maksehäireregistrit. Krediidiandjad hindasid saadud teavet laenutaotlustel

esitatud andmete, avalike andmebaaside ja vastavalt krediidiandjate sise-eeskirjadele

kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise

metoodikale. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi

regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu, siis lähtuti sellel ajal kehtinud

laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad

kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtsid krediidiandjad

arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et

kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluste rahuldamiseks ning samuti on

igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Arvestades hagi aluseks

olevate lepingute laenusummasid, osamaksete suurust ning lepingutega kaasnevaid

kohustusi tervikuna, oli võetud kohustutse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli

tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on

seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

Kostja vastuväited

6. Kohus toimetas hagi ja hagi täpsustused kostjale avalikult kätte. Kostja hagile

vastuväiteid ei esitanud.

Kohtu põhjendused

7. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

9. Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga ja VÕS §

401 lg-st 1, mis sätestab, et krediidilepinguga kohustub üks isik (krediidiandja) andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS

§ 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

10. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingust nr C85008589564

tuleneva põhivõla 2995,09 eurot, intressi 190,19 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot,

haldustasu 52,66 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 320,35 eurot ning viivise alates 25.10.2023 kuni põhivõla täitmiseni 16%

põhivõlalt aastas; lepingust nr L89009367558 tuleneva põhivõla 481,85 eurot, intressi

28,63 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, haldustasu 20 eurot, hagiavalduse esitamise

päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 57,98 eurot ning viivise alates 25.10.2023

kuni põhivõla täitmiseni 18% põhivõlalt aastas; lepingust nr L89009367558 tuleneva

põhivõla 200 eurot, intressi 13,62 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, lepingutasu 15

eurot, haldustasu 2,40 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 15,91 eurot ning viivise alates 25.10.2023 kuni põhivõla täitmiseni

11,9% põhivõlalt aastas.

11. Hagiavaldusest nähtub, et Inbank AS ja kostja sõlmisid 12.05.2022 IN Pay

makselahenduse lepingu nr C85008589564, mille alusel sai kostja krediiti 3000 eurot (dtl

36-43). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest

isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses

vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning võimaldanud kostjal

krediiti kasutada. Vastavalt makselahenduse lepingu üldtingimuste punktile 7.7 ja 8.1 oli

kostjal kohustus kord kuus maksepäeval tasuda minimaalne tagasimakse (dtl 39).

Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostja kasutanud krediiti 2995,09 eurot, kuid

tagasimakseid teinud ei ole.

Samuti nähtub hagiavaldusest, et AS Inbank Finance ja O. K. sõlmisid 02.08.2022

laenulepingu nr L89009367558 (dtl 54-59), mille alusel sai kostja laenu 500 eurot (dtl

60). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest

isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses

vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud.

Vastavalt laenulepingu tingimuste punktile 4.1 ja 4.3 oli kostjal kohustus laen vastavalt

graafikule (dtl 55) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostja

tagasimakseid teinud summas 46,29 eurot, millest põhiosa katteks on hageja arvestanud

18,15 eurot (dtl 60).

Samuti nähtub hagiavaldusest, et AS Inbank Finance ja O. K. sõlmisid 05.10.2022

järelmaksulepingu nr L89010060996 (dtl 63-66), mille alusel sai kostja laenu 299 eurot,

kuid mille arvelt teostas kostja kohe sissemakse 99 eurot (dtl 67), seega jäi kostjal tasuda

200 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna

füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on

menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja

maksnud. Vastavalt lepingu tingimuste punktile 3 oli kostjal kohustus laen vastavalt

graafikule (dtl 64) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole kostja

tagasimakseid teinud.

12. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%. VÕS § 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95%

= 50,85%. Kostjale 12.05.2022 antud krediidi kulukuse määr oli 28,33% aastas (dtl 36),

mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30%

= 48,9%. Kostjale 02.08.2022 antud laenu krediidi kulukuse määr oli 42,84% aastas (dtl

54), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2019 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30%

= 48,9%. Kostjale 05.10.2022 antud laenu krediidi kulukuse määr oli 46,44% aastas (dtl

63), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

13. Krediidiandja 1 ütles makselahenduse lepingu nr C85008589564 üles 22.02.2023 (dtl 45)

ja krediidiandja 2 ütles laenulepingu nr L89009367558 ning järelmaksulepingu nr

L89010060996 üles 22.02.2023 (dtl 69). Krediidiandjad loovutasid nõuded hagejale

27.02.2023 (dtl 70-72). Kostja ülesütlemistele ega nõuete loovutamistele vastuväiteid

esitanud ei ole.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

15. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1

järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6

kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab

enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS §

4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas

pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

16. Kohus selgitas 27.10.2023 hagejale, et hagejal tuleb lepingu kehtivuse kontrolliks välja

tuua krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised, esitada detailsed

andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise

kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada

(dtl 112-115).

Hagiavaldusest, puuduste kõrvaldamise avaldustest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb,

et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll kõigi

kolme lepingu osas oli ebapiisav.

Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotlused. Laenutaotluse kohaselt oli kostja

igakuine sissetulek 1300 eurot ja 12.05.2022 lepingu sõlmimise ajal finantskohustused

300 eurot (dtl 73) ning 02.08.2022 ja 05.10.2022 lepingute sõlmimise ajal

finantskohustused 600 eurot (dtl 74-75). Hageja selgituse kohaselt kontrollis

krediidiandja ka maksehäireregistrit ning lepingu sõlmimise kuupäeval ei olnud kostjal

ühtegi maksehäiret. Kostja laenutaotlustes märgitud andmed kontrolliti üle. Krediidiandja

analüüsis saadud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja

lähtus printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused.

Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja poolt täidetud

taotlustes esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kostja igakuine netosissetulek

on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad,

kui kostja sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis krediidiandja järeldada kostja võimet

täita laenulepingut.

Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Kohus märgib,

et hagiavaldusest ei selgu, kas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist teostasid

mõlemad krediidiandjad, kuna hageja on oma selgitustes viidanud vaid krediidiandjale,

mitte krediidiandjatele, kuid isegi, kui mõlemad krediidiandjad hageja poolt viidatud

viisil vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist läbi viisid, ei olnud see piisav. VÕS

§ 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale

laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv

(VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-

dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu

väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega

finantskohustuste suurust ja ka ülalpeetavate arvu.

Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4

kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul

krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kehtivate maksehäirete puudumine.

Maksehäirete puudumine ega püsiva sissetuleku omamine ei näita tarbija väljaminekute

suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4

tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste

suuruse kohta. Üksnes kostja märgitud hinnang enda igakuiste kohustuste suuruse kohta

ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruukinud aru saada, mida selle all mõeldud on. Ei nähtu,

et oleks kontrollitud infot kostja kõikide kohustuste, sh finants- ja majapidamiskulude

kohta. Samuti, et oleks küsitud infot ülalpeetavate kohta. Seega pole võimalik järeldada,

et tema varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu

igakuise tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga

isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik

muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja

selgitatud ega kontrollitud pole. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha,

mis kostja maksevõime oli, sest selle kohta andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei

kontrollitud.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandjad ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub

nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

18. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud

intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et

eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu

puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel

seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

madalam.

19. Hageja on esitanud oma nõude alternatiivse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks

asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja taotleb

lepingu nr C85008589564 alusel põhivõla tasumist summas 2995,09 eurot ja viivist alates

23.02.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, lepingu nr L89009367558

alusel põhivõla tasumist summas 453,71 eurot ja viivist alates 23.02.2023 VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras ning lepingu nr L89010060996 alusel põhivõla tasumist

summas 200 eurot ja viivist alates 23.02.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

20. Kohus peab siinkohal vajalikuks esmalt selgitada, et seoses alternatiivse nõude

esitamisega on hageja vähendanud oma nõuet ehk hageja ei nõua kostjalt esialgses

hagiavalduses märgitud intressi, sissenõudmiskulusid ega haldus- ja lepingutasusid,

samuti hagiavalduse esitamise ajaks väidetavalt sissenõutavaks muutunud viiviseid. Kui

hageja teatab, et ta vähendab nõuet, kuid hagist osaliselt loobumise kohta avaldust

kohtule ei esita, loetakse aga nõude vähendamine võrdseks hagi osalise tagasivõtmisega.

Kohus jätab seega lepingu nr C85008589564 alusel hageja intressi nõude 190,19 eurot,

sissenõudmiskulude nõude 50 eurot, haldustasu nõude 52,66 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise nõude 320,35 eurot; lepingu nr L89009367558 alusel hageja põhivõla

nõude 28,14 eurot, intressi nõude 28,63 eurot, sissenõudmiskulude nõude 40 eurot,

haldustasu nõude 20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 57,98 eurot; lepingu

nr L89010060996 alusel hageja intressi nõude 13,62 eurot, sissenõudmiskulude nõude 30

eurot, lepingutasu nõude 15 eurot, haldustasu nõude 2,40 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise nõude 15,91 eurot TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

21. Kostja on makselahenduse lepingu nr C85008589564 alusel kasutanud krediiti ja ei ole

tagasimakseid teinud 2995,09 euro ulatuses, mille osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud

ja mille hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata põhiosana. Eelnev tähendab

ühtlasi, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 22.02.2023 avaldusega toimus

kehtivalt, kuna kostja oli sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Kohus mõistab

VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks

muutunud krediidi, s.o 2995,09 eurot.

22. Kostjale on tehtud laenulepingu nr L89009367558 alusel laenu väljamakse 500 eurot (dtl

60), millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Kostja on teostanud tagasimakseid

summas 46,29 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik

tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Sellisel juhul on maksegraafiku järgi tasutud

põhivõla osamaksed nr 1-4 täies ulatuses ning 6,14 eurot 5. osamaksest, mille

maksetähtpäev oli 15.01.2023 (dtl 55). Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu ülesütlemine

krediidiandja poolt 22.02.2023 avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud

sellel kuupäeval täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega.

Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja seega üksnes kohtuotsuse tegemise

seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o tasumata osa maksegraafiku 5.

põhiosamaksest (11,14-6,14 = 5 eurot) ning (põhi)osamaksed nr 6-27 (summas 296,47

eurot). Kokku on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 301,47 eurot.

23. Kostjale on tehtud järelmaksulepingu nr L89010060996 alusel laenu väljamakse 299

eurot, millest on koheselt kostja sissemakseks arvestatud 99 eurot (dtl 67), millele kostja

ei ole vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole tagasimakseid teostanud. Seega on kostja

võlgnevus 200 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata põhiosana.

Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 22.02.2023

avaldusega toimus kehtivalt, kuna kostja oli sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses.

Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud laenu, s.o 200 eurot.

24. Hageja nõuab alternatiivses nõudes kostjalt viivist lepingu nr C85008589564 alusel

põhinõudelt 2995,09 eurot, lepingu nr L89009367558 alusel põhinõudelt 453,71 eurot ja

lepingu nr L89010060996 alusel põhinõudelt 200 eurot alates lepingute ülesütlemisele

järgnevast päevast, s.o. alates 23.02.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja on küll lepingu nr C85008589564 juures märkinud, et nõuab viivist alates

23.02.2022, kuid kohtu hinnangul on tegemist ilmse eksimusega ja hageja on mõelnud

kuupäeva 23.02.2023, kuivõrd leping öeldi üles 22.02.2023.

Kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, mõistab kohus kostjalt välja viivise alates lepingu nr C85008589564

ülesütlemisele järgnevast päevast 23.02.2023 kuni otsuse tegemiseni 27.11.2024

põhinõudelt 2995,09 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o 628,01

eurot ja lepingu nr L89010060996 ülesütlemisele järgnevast päevast 23.02.2023 kuni

otsuse tegemiseni 27.11.2024 põhinõudelt 200 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, s.o 41,94 eurot. Kuna kohus tuvastas, et hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning laenulepingu nr L89009367558 ülesütlemine

ei toimunud kehtivalt, kuid maksegraafikujärgsete osamaksetega tasumisega viivitamise

eest on hagejal õigus saada viivist, kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele osaliselt.

Kohus mõistab kostjalt välja maksegraafikujärgsest 5. osamaksest tasumata osalt 5 eurot

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates sissenõutavaks muutumisest

16.01.2023 kuni otsuse tegemiseni 27.11.2024 summas 1,1 eurot ja (põhi)osamaksetelt nr

6-27 iga osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni otsuse tegemiseni 27.11.2024, st 6.

osamakse 11,31 eurot perioodil 16.02.2023 kuni 27.11.2024 summas 2,39 eurot, 7.

osamakse 12,15 eurot perioodil 16.03.2023 kuni 27.11.2024 summas 2,47 eurot, 8.

osamakse 11,68 eurot perioodil 16.04.2023 kuni 27.11.2024 summas 2,27 eurot, 9.

osamakse 12,07 eurot perioodil 16.05.2023 kuni 27.11.2024 summas 2,25 eurot, 10.

osamakse 12,05 eurot perioodil 16.06.2023 kuni 27.11.2024 summas 2,13 eurot, 11.

osamakse 12,43 eurot perioodil 16.07.2023 kuni 27.11.2024 summas 2,09 eurot, 12.

osamakse 12,43 eurot perioodil 16.08.2023 kuni 27.11.2024 summas 1,96 eurot, 13.

osamakse 12,62 eurot perioodil 16.09.2023 kuni 27.11.2024 summas 1,86 eurot, 14.

osamakse 12,99 eurot perioodil 16.10.2023 kuni 27.11.2024 summas 1,79 eurot, 15.

osamakse 13,02 eurot perioodil 16.11.2023 kuni 27.11.2024 summas 1,66 eurot, 16.

osamakse 13,38 eurot perioodil 16.12.2023 kuni 27.11.2024 summas 1,57 eurot, 17.

osamakse 13,43 eurot perioodil 16.01.2024 kuni 27.11.2024 summas 1,44 eurot, 18.

osamakse 13,63 eurot perioodil 16.02.2024 kuni 27.11.2024 summas 1,32 eurot, 19.

osamakse 14,13 eurot perioodil 16.03.2024 kuni 27.11.2024 summas 1,23 eurot, 20.

osamakse 14,06 eurot perioodil 16.04.2024 kuni 27.11.2024 summas 1,07 eurot, 21.

osamakse 14,41 eurot perioodil 16.05.2024 kuni 27.11.2024 summas 0,95 eurot, 22.

osamakse 14,50 eurot perioodil 16.06.2024 kuni 27.11.2024 summas 0,80 eurot, 23.

osamakse 14,84 eurot perioodil 16.07.2024 kuni 27.11.2024 summas 0,67 eurot, 24.

osamakse 14,96 eurot perioodil 16.08.2024 kuni 27.11.2024 summas 0,52 eurot, 25.

osamakse 15,19 eurot perioodil 16.09.2024 kuni 27.11.2024 summas 0,37 eurot, 26.

osamakse 15,52 eurot perioodil 16.10.2024 kuni 27.11.2024 summas 0,22 eurot, 27.

osamakse 15,67 eurot perioodil 16.11.2024 kuni 27.11.2024 summas 0,06 eurot. Kohus

mõistab kostjalt välja viivise perioodil 16.01.2023 kuni 27.11.2024 kokku summas 32,19

eurot.

Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise

summas 702,14 eurot.

Kohus rahuldab osaliselt hageja taotluse mõista kostjalt välja viivised alates 07.08.2023

kuni lepingu nr C85008589564, lepingu nr L89010060996 ja lepingu nr L89009367558

põhinõude täitmiseni ning mõistab viivise välja alates kohtuotsuse tegemisest 28.11.2024

kuni põhinõuete täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

25. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista lepingust nr C85008589564 tulenev põhivõlgnevus

2995,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 628,01 eurot ja alates 28.11.2024

viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (2995,09 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1

lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni; lepingust nr

L89009367558 tulenev põhivõlgnevus 301,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

32,19 eurot ja alates 28.11.2024 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (301,47 eurolt)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni ja lepingust nr L89010060996 tulenev põhivõlgnevus 200 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 41,94 eurot ja alates 28.11.2024 viivis arvestatuna

põhivõlgnevuselt (200 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulud

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab

selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus rahuldas

hagi osaliselt põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise

osas ning ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Seega jäävad hageja

menetluskulud kostja kanda 83% ulatuses ja kostja menetluskulud 17% ulatuses hageja

kanda.

27. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja palub

menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 595 eurot,

õigusabikulud 1118,5 eurot ning viivise menetluskuludelt.

Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning

see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja

kanda 83% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 493,85 eurot.

Kohtu hinnangul on õigusabikulud ülepaisutatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka

tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi osaliselt ning kostja ei ole hagile

tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 2,5

tunni eest 300 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale maksekäsu kiirmenetluse kulu

20 eurot. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 83% ulatuses, tuleb

kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 265,60 eurot.

Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

28. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud,

samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad

menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

29. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

30. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik