2-24-1306/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2024 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-1306

Tsiviilasi

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali hagi

Tallinna Linnakantselei vastu võlgnevuste ja viiviste

väljamõistmiseks

Hagihind

hagi hind 2299,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal

(registrikood: 12970620, asukoht: Maakri tn 19/1, 10145 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (OÜ Julianuse

Õigusbüroo, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn, menetluspost:

jurist@julianus.ee);

Kostja: Tallinna linn (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti

kaudu, registrikood 75014913, Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn);

Kostja lepinguline esindaja: Jaan Lindsaar (e-post:

jaan.lindsaar@tallinnlv.ee).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt Tallinna linnalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu

(registrikood 75014913) hageja Compensa Vienna Insurance Group ADB kasuks Eesti filiaali

kaudu (registrikood 12970620) välja 622,15 (kuussada kakskümmend kaks eurot ja 15 senti),

millest 532,02 eurot on põhinõue ja 90,13 eurot hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis.

3. Mõista kostjalt Tallinna linnalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu

(registrikood 75014913) hageja Compensa Vienna Insurance Group ADB kasuks Eesti filiaali

kaudu (registrikood 12970620) välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse

kohtusse esitamisele järgnevast päevast 25.01.2024 põhinõudelt 532,02 eurolt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hageja palus kostjalt põhinõudena välja mõista 1776,69 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena

301 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Hagiavalduse kohaselt toimus 29.01.2021

Tallinnas Saku tänaval liiklusõnnetus, kus X.C juhitud sõiduk Mercedes Benz V300 registrimärgiga

XXX sõitis tänaval läbi löökaugu, mille tagajärjel sai sõiduk kahjustada.

2. Hageja viitas EhS § 92 lõikele 1 ja § 97 lõikele 1. Tee tuleb hoida korras nõuetekohasel viisil.

Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 ’’Tee seisundinõuded’’ § 2 lõike 1 järgi on

seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile reguleerimisalasse jäävate teede omanikele ning sama

määruse § 2 lõike 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt selle määrusega kehtestatud tasemele.

Olukorras, kus sõidukile on tekkinud kahju seoses teel oleva löökauguga, on kostja tegevusetusega

põhjustanud sõidukile kahju, kuivõrd on jätnud tagamata tingimused ohutuks liiklemiseks. Olenemata

sellest, kui suure läbimõõdu ja sügavusega löökauk oli ning kas löökauk pidi olema tähistatud

liikluskorraldusvahendiga või mitte, pidi kostja tagama tingimused ohutuks liiklemiseks. Kui sõidukile

tekib liikluses osalemisel löökaugu tõttu kahju, ei ole tingimused ohutuks liiklemiseks tagatud.

3. Hageja viitas VÕS § 1045 lg 1 punktile 7 ja VÕS § 1050 lõikele 1. Kahju tekkis Tallinnas Saku

tänaval löökaugu tagajärjel ning liiklusõnnetus on politseis registreeritud. Kahju tekkimine on otseses

põhjuslikus seoses kostja tegevusetusega tänava hooldamisel. Kuna kostja oli tegevusetu, on tõendatud

tema õigusvastane käitumine. Kostja vastutab tekkinud kahju eest.

4. Kahjustada saanud sõiduk oli kindlustatud ning hageja hüvitas sõiduki remondikulud 1776,69 eurot.

Hüvitisest oli maha arvestatud käibemaks ja lepinguline omavastutus 190 eurot. Hageja hüvitas

sõiduki parandamise mõistlikud kulud VÕS § 132 lg 3 mõistes. Hageja palus kostjal kahju hüvitada 14

päeva jooksul, kuid kohtuväliselt kostja kahju ei hüvitanud.

5. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ja hageja palus kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses

määras. Hageja arvestas viivist alates nõudekirja tasumise tähtajale järgnevast päevast 24.05.2022 kuni

hagiavalduse koostamiseni 24.01.2024 seadusejärgses määras. Sissenõutavaks muutunud viivise

summa on 301 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt 1776,69 eurolt alates

hagiavalduse kohtusse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

6. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on tunnistanud, et 29.01.2021 toimus Tallinnas

Saku tänaval liiklusõnnetus, milles sai kahjustada hageja kindlustatud sõiduk. Kostja on tunnistanud, et

sõiduk sai kahjustada löökaugust läbi sõitmise tõttu. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et õnnetus oli

politseis registreeritud ning kahju tekkis otseselt seetõttu, et kostja oli tänava hooldamisel tegevusetu.

Vastupidiselt eelnevaga on kostja asunud väitma, et tema õigusvastane käitumine ja põhjuslik seos on

tõendamata.

7. Kostja leidis, et hageja esitatud fotod ei tõenda, et kahju tekitanud löökauk asus nimelt Saku tänaval.

Kui sõiduk on saanud teeauku sõitmise tõttu kahjustada, on sõiduki omanikul tavaliselt õigus nõuda

kahju hüvitamist. Kindlustusandja hüvitab kahju sõidukikindlustuse lepingu alusel, omavastutuse osa

saab kannatanu nõuda tee omanikult. Kui sõidukikindlustuse lepingut ei ole sõlmitud, saab kogu kahju

nõuda tee omanikult.

8. Tavaliselt on tee omanik kohustatud kahju hüvitama, sest tee omanik on kohustatud hoidma tee

nõuetele vastavas seisundis. Teel peab olema võimalik ohutult liigelda. Kohaliku omavalitsuse seadus

kohustab kohalikku omavalitsust korraldama teehoidu kohalikel teedel ja kohustab neid looma teedel

tingimused ohutuks liiklemiseks. Tavaliselt ei vabane tee omanik vastutusest, kui on üksnes

paigaldatud ebatasasest teest hoiatav liiklusmärk. Tee omanik peab tõendama, et löökaugust oli

võimalik ohutult mööda sõita või et sõidukijuht põhjustas endale kahju valesti valitud sõidukiirusese

tõttu.

9. Teeseisundi nõuete tõendamiseks on vajalik, et politsei pildistaks sündmuskoha, mõõdaks löökaugu

sügavuse, pikkuse ja laiuse. Kui politseid ei ole võimalik sündmuskohale kutsuda, tuleb eelkirjeldatud

toimingud teha endal tunnistajate juuresolekul. Hageja viitas TsMS §-le 230 ja leidis, et kumbki pool

peab tõendama menetluses oma väiteid.

Kostja vastuväited

10. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et hageja oli talle saatnud kohtuväliselt kahju

hüvitamise nõude. Kostja pidas põhjendatuks kahe rehvi vahetuse ja sildade reguleerimisega seotud

kulu kogumaksumusega 532,02 eurot. Muus osas ei pidanud kostja kahju nõuet põhjendatuks.

11. Kuna hageja ei olnud nõus kostja kohtueelse pakkumisega, ei ole kostja sellega enam seotud ja

vaidleb hagile tervikuna vastu. Nõude rahuldamise eeldusena peaks hageja tõendama kostja

õigusvastase käitumise, kostja teo ning põhjusliku seose, mida hageja tõendanud ei ole. Hagile lisatud

fotodest ei nähtu, et löökauk asus nimelt Saku tänaval. Fotodest ei nähtu, kus löökauk asus. Isegi kui

löökauk oli Saku tänaval, ei tõenda fotod, et sõiduk löökaugust läbi sõitis. Sõidukit ja löökauku ei ole

pildistatud koos, sõiduki ümber on pargitud teised sõidukid.

12. Piltide halva kvaliteedi tõttu ning seoses asjaoluga, et rehvid on lume sees, ei ole arusaadav, kas

rehve on üldse kahjustatud. Ühegi hagile lisatud tõendiga ei ole tõendatud kahe velje kahjustamine,

mis on kajastatud remondikalkulatsioonis. Ühtegi kirjeldatud asjaolu ei tõenda ka hagiavaldusele

lisatud Politsei- ja Piirivalveameti vastus päringule. Vastuses päringule on ainult lakooniliselt

märgitud, et liiklusõnnetus on Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud.

13. 30.09.2024 seisukohas osundas kostja, et ta ei saanud Politsei- ja piirivalveametilt juhtunu kohta

täiendavat teavet. Kostja möönis, et sõiduki omanikul tekkis kahju, kui sõiduk sõitis läbi Saku tänaval

olnud löökaugu. Kostja oli nõus hagejale hüvitama kahe rehvi vahetuse ja sildade reguleerimise kulu

532,02 eurot. Muus osas leidis kostja, et hageja nõue ei ole tõendatud. Hageja ei ole tõendanud, et

vahetada tuli kõik neli rehvi ning kaks valuvelge.

Kohtuotsuse põhjendused

14. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

osalisele rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus

peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

15. Pooled ei vaidle selle üle, et 29.01.2021 toimus Tallinnas Saku tänaval liiklusõnnetus, kus sõiduk

Mercedes Benz V300 registrimärgiga XXX sõitis tänaval läbi löökaugu ning sai seetõttu kahjustada.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja oli vastutav selle eest, et Saku tänaval ei olnud sõidukil võimalik

ohutult liigelda. Pooled vaidlevad selle üle, millises ulatuses peaks kostja hageja nõude rahuldama.

Hageja palus kostjalt põhinõudena välja mõista 1776,69 eurot, kuid kostja nõustus tasuma 532,02

eurot, mis on kaherehvi vahetuse ja sildade reguleerimise kulu. Muus osas ei pidanud kostja hageja

nõuet tõendatuks.

16. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud hagiavalduses märgitud nõude suurust. Kohus iseenesest

nõustub, et kostja vastutab tekkinud kahju eest ning kostja on menetluse käigus vastutuse omaks

võtnud. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest

tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. EhS § 97 lg 1 sätestab, et teed ja tee toimimiseks vajalikud

rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks

liiklemiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et Saku tänaval oli löökauk, mis ei võimaldanud sõidukil

ohutult liigelda.

17. Politsei- ja piirivalveameti vastusest päringule 23.01.2022 (dtl 9, 71) nähtub, et 29.01.2021 toimus

Tallinnas Saku tänaval liiklusõnnetus, kus sõiduk registrimärgiga XXX sõitis läbi löökaugu ja sai

kahjustada. Juhtum oli politseis fikseeritud. Hageja esitas kohtule fotod löökaugust (dtl 10, 72) ning

kahjustada saanud sõidukist (dtl 11-12, 73-74). Fotodelt nähtuvad sõiduki kahe rehvi kahjustused.

Kostja nõustus hüvitama kahe rehvi vahetuse ja silla reguleerimise kulu.

18. FS Teenused OÜ koostas 09.02.2021 arve Haldja Hambaravi OÜ-le (dtl 13, 75) nelja rehvi,

vahetuse, sildade reguleerimise ja kahe velje vahetuse eest kokku summas 2 360,03 eurot. Arvest ei ole

võimalik järeldada, miks oli vajalik nelja rehvi ning kahe velje vahetus.

19. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju

hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses,

et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). TsMS § 230 lõikest 1 tuleneb, et

kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt pidi hageja tõendama, et kogu tema

nõutud summa oli põhjuslikus seoses löökaugust läbisõitmisega. Hageja oleks pidanud tõendama, et

lisaks kahe kahjustada saanud rehvi vahetamise ja sildade reguleerimise kulule oli vajalik veel kahe

rehvi vahetamine ning velgede vahetamine.

20. Kohus selgitas hagejale 23.08.2024 pöördumises (dtl 121-123), et hagiavalduses ei olnud selgelt

välja toodud, milliseid kahjustusi sõiduk löökaugu läbimise tõttu sai. Samuti ei selgunud

hagiavaldusest ega sellele lisatud tõenditest, kuidas olid kõik remondiarves märgitud tööd kahjustuste

kõrvaldamiseks vajalikud. Eeltoodu osas tuli hagejal oma nõuet täiendavalt põhistada ja tõendada.

Kohus ei saa ise otsida asjaolusid tõenditest ega hagimenetluses ise tõendeid koguda. Vaatamata kohtu

selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. Kuna hageja ei tõendanud oma

põhinõuet täielikult, kuulub põhinõue rahuldamisele ulatuses, milles kostja sellega nõustus. Kostjalt

tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 532,02 eurot.

21. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Kuna hageja

põhinõue kuulus osalisele rahuldamisele, kuulub ka sissenõutavaks muutunud viivisenõue osalisele

rahuldamisele. Kohtueelselt saatis hageja kostjale esimese kahju hüvitamise nõude 27.01.2022 (dtl 8,

69-70). Kostja teatas hagejale 11.03.2022 (dtl 77), et on nõus tasuma 532,02 eurot seoses kahe rehvi

vahetuse ja sildade reguleerimise kuluga.

22. 09.05.2022 saatis hageja kostjale teise nõudekirja (dtl 14-15), milles uuesti kogu nõue rahuldada

14 päeva jooksul. Ka 11.08.2022 saatis hageja korduva tagasinõude (dtl 16, dtl 78-79). Kuivõrd hageja

nõue on osaliselt põhjendatud, kuid kostja ei hüvitanud nõuet ka osaliselt täiendavalt antud tähtaja

jooksul, kuulub viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel osalisele rahuldamisele. Ajavahemikus 24.05.2022

kuni hagiavalduse esitamiseni 24.01.2024 on sissenõutavaks muutunud viivis rahuldatud põhinõude

summalt 532,02 eurot 90,13 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivisena

välja mõista 90,13 eurot. Alates hagiavalduse kohtusse esitamisele järgnevast päevast 25.01.2024 tuleb

kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 532,02 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

23. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas rahuldas kohus hageja

nõude osaliselt ning kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja ei nõustunud

kohtuväliselt kostja pakutud hüvitise summaga, kuid ei tõendanud kohtumenetluses enda soovitud

hüvitise põhjendatust. Kostja omakorda nõustus küll nõude osalise rahuldamisega juba kohtuväliselt,

kuid ei tasunud hüvitist üheski ulatuses. Seetõttu peab kohus mõistlikuks jätta kummagi poole

menetluskulud vastava poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik