2-20-18858/66 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Võru kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-18858

Tsiviilasi

M.T. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine;

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik:

M.T.

(ik XXX; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX,xxxxxxxXXX; e-

post: XXX )

võlausaldajad:

1. PLACET GROUP OÜ (rg-kood 11198910; e-

post XXX)

2. Berger Financial Group OÜ

(rg-kood

12041300; e-post XXX)

3. Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post XXX)

4. Swedbank AS (rg-kood 10060701; e-post

XXX)

5. Coop Pank AS (rg-kood 10237832; e-post

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

20.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Keelduda M.T. (isikukood: XXX) vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

2. Lõpetada M.T. suhtes kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada M.T. usaldusisiku kohustustest M.T. kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Rahuldada võlgniku M.T. taotlus ja vabastada käsutamise keelumärke alt sõiduk

Toyota Avensis registreerimismärgiga xxxxxxxja sõiduk Opel Ascona

registreerimismärgigaxxxxxxxx

5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade M.T. kohustustest

vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 01.02.2021 kohtumäärusega kuulutati välja M.T. pankrot ja kohus määras

pankrotihalduriks Urmas Tross. Tartu Maakohtu 30.09.2021 kohtumäärusega (jõust.

19.10.2021) lõpetati M.T. pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetlus. Kohus jättis M.T. kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Usaldusisik pidi teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 5.septembril ja esitama

kohtule aruandeid iga poole aasta tagant, 15.märtsil ja 15.septembril. Esimene aruanne tuli

esitada 15.03.2022.

2. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 15.03.2022. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus

saatis võlgnikule e-toimiku vahendusel ja e-posti aadressile XXX meeldetuletused. E-

toimiku vahendusel on meeldetuletus võlgnikule kättetoimetatud 26.03.2022. Aruannet ei

esitatud. Kohus kutsus võlgniku 16.05.2022 ärakuulamisele ja kohustas võlgnikku aruannet

esitama 30.05.2022. Võlgnik esitas aruande tähtaegselt. Aruande kohaselt töötab võlgnik

Lõuna-Eesti haiglas hooldajana ja tal on tuvastatud osaline töövõime.

3. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 15.09.2022. Võlgnik esitas aruande 05.10.2022 pärast

kohtupoolset meeldetuletust. Võlgnik töötab endiselt Lõuna-Eesti haiglas.

4. Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 15.03.2023. Võlgnik esitas aruande 05.04.2023

pärast kohtupoolset meeldetuletust. Võlgnik töötab endiselt Lõuna-Eesti haiglas.

5. Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 15.09.2023. Võlgnik esitas aruande 12.09.2023.

Võlgnik töötab endiselt Lõuna-Eesti haiglas. Võlausaldajatele on tehtud väljamaksed

08.09.2023 ja 07.10.2023 kogusummas 1200 eurot.

6. Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 15.03.2024. Võlgnik esitas aruande 08.04.2024 pärast

kohtupoolset meeldetuletust. Võlgnik töötab endiselt Lõuna-Eesti haiglas.

7. Kuuenda aruande esitamise tähtaeg oli 15.09.2024. Võlgnik esitas aruande 02.10.2024

pärast kohtupoolset meeldetuletust. Võlgnik töötab endiselt Lõuna-Eesti haiglas.

8. Kuna võlgnik ei ole teinud menetluse jooksul piisavalt ettenähtud eraldisi võlausaldajatele,

siis määras kohus võlgniku ärakuulamiseks istungi 20.11.2024. Kohus selgitas veelkord

millised on võlgniku kohustused antud menetluses. Võlgnik selgitab, et ei tule rahadega

välja ning võtab inimestelt võlgu. Samuti on tervis kehv. Kohus selgitab, et kuna võlgnik

töötab, siis on tal olnud kohustus eraldada võlausaldajatele menetluse jooksul kokku 10

099,88 eurot, mida ta ei ole teinud. Võlgnik avaldab, et soovib menetluse lõpetamist ilma

kohustustest vabastamiseta. Samuti selgitab võlgnik, et tal ei ole neid autosid, mis tema

nimel registreeritud on, aga ta ei saa neid ka arvelt maha võtta. Üks sõidukitest on viidud

ammu vanarauda ja teine müüdud, kuid omandivahetus on jäänud vormistamata. Võlgnik

taotleb aresti tühistamist, et saaks need arvelt maha võtta.

KOHTU SEISUKOHT

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

3. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes

2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku

kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

4. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

5. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu

20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14).

Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest

vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse

teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku

kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus

tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).

6. PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. M.T. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.

7. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

8. PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Tartu Maakohtu 30.09.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, pandi võlgnikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma

tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta.

Käesolevaks ajaks on kohtule esitatud kuus aruannet, kuid kõik pärast kohtu poolseid

meeldetuletusi. 20.11.2024 toimus kolmas võlgniku ärakuulamine käesolevas kohustustest

vabastamise menetluses ning kohus on korduvalt võlgnikule selgitanud tema kohustusi.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus, töötasu ning Maksu-ja Tolliameti

tulumaksutagastus.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud

kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta

ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.

9. PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgnik on teinud menetluse kestel ühe väljamakse võlausaldajatele kogusummas 1200

eurot. Võlgnik ei ole menetluse jooksul oma sissetulekutelt piisavalt eraldisi teinud ehkki

oleks pidanud eraldama võlausaldajatele kokku vähemalt 10 099,88 eurot. Võlgnik on

korduvalt aruannetes kirjutanud, et ei tule rahadega välja ja peab võlgu võtma ning neid

tagasi maksma.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud

eraldamiskohustust ning on tekitanud endale kohustusi juurde.

Kuna kohus on määranud võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, on

võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustuste täitmata jätmisega rikutud ka PankrS §

172 lg.2, lg.3 sätestatud usaldusisiku kohustusi. PankrS § 172 lg.2,3 sätestavad

usaldusisiku kohustuse üks kord aastas võlausaldajatele väljamaksed teha ja usaldusisiku

õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi.

10. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg 2-5

sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlgniku menetlus on kestnud tänaseks kolm aastat. Kohus on aruannetest tuvastanud, et

võlgnik töötab ja tal on regulaarne sissetulek, kuid ta ei ole teinud eraldisi ja väljamakseid

võlausaldajatele. Konto väljavõttelt nähtuvad regulaarsed kanded eraisikutele, mille juures

märked „võlg“. Võlgnik on sellise tegevusega kahjustanud käesoleva menetluse

võlausaldajate huve.

Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse

alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust

läbida.

Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste

täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.

11. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või

usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada

kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva

paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks

ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata.

12. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS

§ 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta

möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2-5 toodud kohustusi olles

vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

13. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda M.T. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka M.T. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

14. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab M.T. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb M.T. vabastada ka

usaldusisiku kohustustest.

15. Võlgniku taotlus sõidukite Toyota Avensis registreerimismärgiga 319BBL ja Opel Ascona

registreerimismärgiga 462TAH keelumärke alt vabastamiseks on põhjendatud ja tuleb

rahuldada, kuna menetlus, mille tagamiseks on käsutuskeeld seatud, lõpeb. Kohus ei ole

avaldanud käsutuskeelu seadmise kohta teadet väljaandes Ametlikud Teadaanded,

mistõttu PankrS § 21 lg.4 kohaldamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik