2-23-14292/43 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. november 2024

Tsiviilasja number

2-23-14292

Tsiviilasi

B.S-i hagi X.Z-i vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. märtsi 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X.Z-i apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1755 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja) B.S (isikukood XXX), seaduslik

esindaja S.I

Kostja (apellant) X.Z (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 6. märtsi 2024. a otsus osas, milles maakohus

mõistis X.Z-ilt B.S-i kasuks välja elatise suuremas summas kui 150 eurot

kuus, samuti menetluskulude jaotuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata osas, milles B.S

palub mõista X.Z-ilt B.S-i kasuks välja elatise suuremas summas kui 150

eurot kuus, ning jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Lugeda Viru Maakohtu 6. märtsi 2024. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

"1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista X.Z-ilt B.S-i kasuks välja elatis 150 eurot kuus alates 9.

oktoobrist 2023 kuni B.S-i täisealiseks saamiseni.

3. Elatis kanda S.I pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX,

selgitusega "Elatis".

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda."

5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. B.S (hageja) esitas 9. oktoobril 2023 Viru Maakohtule X.Z-i (kostja) vastu hagi,

milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest seaduses

sätestatud miinimumsummas, 250 eurot. Hageja märkis 3. novembril 2023, et ta sooviks

saada elatist 195 eurot kuus (dtl 17), ja 19. veebruaril 2024, et ta tahaks saada elatist 200

eurot kuus (dtl 122).

Hageja elas varem emaga (kostja), kuid alates juulist 2023 elab ta isaga. Kostja ei ole

maksnud alates hageja isa juurde kolimisest hagejale elatist. Hageja isa töötasu on 600

eurot. Hageja isa saab pensioni 318 eurot ja lapsetoetuse 80 eurot. Hageja ei tea kostja

sissetulekut. Hageja kulud on 380 eurot kuus. Hageja isal ja ka kostjal on veel üks

alaealine laps.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja veetis suvevaheaja isa juures. Hageja läks ametlikult isa juurde elama 22. augustil

2023. Kostja andis selleks nõusoleku. Hageja elatise nõue on liiga suur. Kostja ei suuda

hageja taotletud suuruses elatist tasuda. Kostja sissetulek on 740 eurot kuus. Kostja

sissetulek ei ole iga kuu ühesugune. Kostja saab lapsetoetust 80 eurot. Kostja tasub sellest

eluasemekulude ja vajalike arvete katteks 360 eurot kuus. Kostjale jääb elamiseks seega

460 eurot kuus. Hageja isa saab lapsetoetust 80 eurot kuus, see tuleb elatisest maha arvata.

Kostja pangakonto on arestitud. Hageja kasuks on tema isalt tsiviilasjas 2-17-104285

jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud elatis.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 6. märtsi 2024. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja elatise 195 eurot alates 9. oktoobrist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni ja jättis

menetluskulud kostja kanda. Kohus märkis, et elatis tuleb kanda hageja isa pangakontole.

Kostja on hageja ema. Alaealise lapse vanem on kohustatud maksma alaealisele lapsele

elatist, kui ta ei ela lapsega koos (perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 p 1, § 100 lg-d 1 ja

2).

Hageja soovib kostjalt elatist 195 eurot kuus. Hageja soovis istungil elatist 200 eurot kuus,

kuid ei esitanud täpsustatud hagi. Hageja nõudeks tuleb seega lugeda 195 eurot kuus.

Hageja soovib elatist väiksemas summas kui PKS §-i 101 alusel arvutatud elatise

miinimumsumma. Hageja ei pea enda vajadusi seega tõendama.

Kostja töötab Aktsiaseltsis XXX sisekoristajana. Kostja netotöötasu oli 2023. aasta

augustis 722 eurot 71 senti, septembris 828 eurot 51 senti, oktoobris 643 eurot 50 senti ja

novembris 701 eurot 43 senti. Kostja sai aasta tulemustasu 263 eurot 8 senti. Kostja

keskmine töötasu oli seega 790 eurot kuus (neto). Kostjal on lisaks hagejale veel üks

alaealine laps. Kostja ei vabane oma sissetuleku suuruse tõttu hagejale elatise tasumise

kohustusest. Kostja peab kasutama oma sissetulekut enda ja laste ülalpidamiseks

ühetaoliselt (PKS § 102 lg-d 1 ja 2). Kostja saab maksta oma sissetulekust hagejale elatist

195 eurot kuus. Kostjale jääb pärast hagejale elatise 195 euro tasumist järele 595 eurot

kuus, mille eest ta suudab pidada ennast ja oma teist last üleval.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles märkis, et vaidlustab maakohtu otsuse

kogu ulatuses ja soovib uue otsuse tegemist, mis arvestaks kostja sissetuleku ja kostja teise

alaealise lapsega. Kostja märkis, et on nõus maksma hagejale alates 10. septembrist 2024

elatist 95 eurot kuus, kuid hiljem leidis, et tal ei ole selleks ikkagi raha.

Kostjal ei ole võimalik maksta hagejale elatist 195 eurot kuus. Maakohus ei arvestanud

kostja pangakonto väljavõttega, millelt on näha, kui palju kostja sissetulekut saab ja kui

suured on kostja kulud. Kostja sissetulek on 2024. a jaanuarist 784 eurot kuus. Kostja peab

tasuma selle eest iga kuu kohustuslikud arved 432 eurot. Kostjale jääb elamiseks seega 352

eurot kuus. Kostja peab selle eest ostma söögi ja ravimid. Kui kostja peaks maksma

hagejale elatist 195 eurot kuus, jääks kostjale elamiseks üksnes 157 eurot kuus. Kostjal on

lisaks hagejale teine alaealine laps, keda kostja peab üleval pidama. Kostja teine laps on

perearsti ja toitumisnõustaja poolt pandud dieedile.

Kostjal tekkisid 2023. a augustist terviseprobleemid. Kostja läheb 16. juulil 2024

neuroloogi juurde. Kostja võib jääda tervise tõttu pikemaks ajaks haiguslehele või töölt

eemale.

Kohus oleks võinud arvestada kostja pakutud kompromissi. Kostja pakkus elatise summa,

mida ta oli tegelikult võimeline maksma.

Kohus ei arvestanud, et hageja isa suhtes on tehtud kohtumäärus temalt hageja kasuks

elatise väljamõistmiseks. Hageja isa pidi maksma alates 2017. kuni 2023. aastani kostjale

hageja ülalpidamiseks elatist 195 eurot kuus. Hageja isa nõuab nüüd kostjalt sama summat,

kuigi ta ei olnud hagejale elatise maksmisel aus ja leidis põhjusi, miks ta ei saa maksta.

Kohus ei arvestanud, et kostja suhtes on algatatud täitemenetlused ja ta konto on arestitud.

5. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Hagejal on õigus saada oma vanematelt ülalpidamist. Hageja elab alates 22. juunist 2023

isaga. Kostja ei ole sellest ajast hagejat toetanud. Hageja isa sissetulek on töötasu 641 eurot

kuus. Hageja isa kommunaalmaksed on suvel 300 ja talvel 500 eurot kuus. Hageja isal on

lisaks hagejale teine alaealine laps. Hageja soovib saada elatist 195 eurot kuus. See summa

hõlmab eluaseme, toidu, riietuse, meditsiiniteenuste, hariduse ja muid kulusid. Kostja

pangakontode arestimine ei vabasta kostjat hagejale elatise maksmise kohustusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt tühistada osas, milles mõistis kostjalt

hageja kasuks välja elatise suuremas summas kui 150 eurot kuus ja jättis menetluskulud

kostja kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude

elatise väljamõistmiseks suuremas summas kui 150 eurot kuus rahuldamata, ja jätab

menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2²).

7. Vanem peab PKS § 96 lg 1 ja § 97 p 1 järgi pidama alaealist last ülal. Lapse

ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate

vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult.

Kui vanem ei ela lapsega koos ega osale lapse kasvatamises, peab ta ülalpidamiskohustust

täitma üldjuhul lapsele elatise maksmise teel (PKS § 100 lg 2). Elatise suurus määratakse

kindlaks õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1).

Alaealise lapse vanem ei vabane alaealisele lapsele elatise maksmise kohustusest seetõttu,

et vanem ei ole oma varalist seisundit ja muid kohustusi arvestades võimeline lapsele

elatist tasuma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1 ja 2 esimene

lause). Kui alaealise lapse vanem on eelnimetatud olukorras, peab ta kasutama oma vara

enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PKS § 102 lg 2 teine lause). See tähendab, et

alaealise lapse vanem ei saa kasutada oma vara, sh sissetulekut, üksnes enda

ülalpidamiseks ja enda kohustuste täitmiseks ning jätta oma alaealist last samal ajal

rahalisest toetusest täielikult ilma. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema

kui ka alaealise lapse minimaalseid vajadusi, tuleb vanema sissetulek jagada vanema ja

alaealise lapse vahel proportsionaalselt (vt RKTKo 9.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21).

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise

summa. Mõjuv põhjus võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal

on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2 kolmas ja neljas lause).

8. Kostja on hageja ema. Tal on seega seadusest tulenev kohustus pidada hagejat

üleval. Kuna kostja ei ela hagejaga koos ega osale hageja ülalpidamises muul viisil, on

kostja kohustatud täitma hageja ülalpidamiskohustust hagejale elatise maksmise teel.

Ainuüksi see, et kostjal on väike sissetulek ja teine alaealine laps, ei tähenda, et kostja ei

peaks hagejale üldse elatist maksma. Kui kostja sissetulekust ei piisa kostja ja kahe lapse

vajaduste rahuldamiseks, peab kostja kasutama sissetulekut enda ja laste ülalpidamiseks

ühetaoliselt.

1. Hagejale makstava elatise suuruse määramiselt tuleb PKS § 99 lg 1 ja 2

kohaselt lähtuda hageja vajadustest. Hagiavalduse kohaselt on hageja vajadused 380 eurot

kuus (dtl 2). Kostja ei ole hageja kulude suurust vaidlustanud. Hageja isale laekub hageja

eest makstav lapsetoetus 80 eurot kuus (dtl 2, 10). Lapsetoetuse eesmärk on hüvitada

lastega peredele osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutused

(perehüvitiste seadus § 15 ja § 16 lg 1 p 1). Hageja kulud on 80 euro ulatuses seega

lapsetoetusega kaetud. Hageja vanematel on vaja katta hageja kuludest seega 300 eurot.

2. Maakohus tuvastas kostja palgalehtede ja pangakonto väljavõtte alusel

põhjendatult, et kostja keskmine töötasu oli arvestatuna kostjale 2023. a neljal viimasel

kuul laekunud töötasu põhjal 790 eurot (neto). Kostja pangakonto väljavõtetelt nähtuvalt

oli kostja keskmine töötasu arvestatuna kostjale 2023. a laekunud töötasu põhjal ligikaudu

746 eurot (neto) (dtl 89 – 101). Kostja väitel on tema töötasu alates 2024. a jaanuarist 775

eurot kuus. Kostja sai palgalehtede kohaselt 2024. a kolmel esimesel kuul töötasu

keskmiselt 776 eurot (dtl 270, 271, 386). Kostja töötasu on olnud jaanuarist 2024. seega

stabiilselt sama suur. Ringkonnakohus loeb eelnevat arvestades kostja igakuiseks

sissetulekuks 776 eurot. Hageja isa keskmine sissetulek, mis laekub panka, on arvestanuna

2024. aasta veebruari kuni juuni sissetuleku alusel 647 eurot kuus (neto) (dtl 425 - 429).

Hageja isa väitel saab ta ka pensioni 318 eurot kuus (dtl 2). Hageja isa sissetulek on seega

kokku 965 (647 + 318) eurot kuus.

3. Tulenevalt PKS § 105 lg-st 3 peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja

varalise seisundi korral andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades (vt ka RKTKo

09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 22 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Arvestades

hageja igakuiseid vajadusi, hageja vanemate sissetulekuid ja asjaolu, et hageja vanemad

kasvatavad lisaks hagejale kumbki ühte alaealist last, ei ole põhjendatud, et kostja osa

hageja kuludest peaks olema suurem kui pool, s.o 150 eurot [(380 – 80) ÷ 2]. Maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise seega suuremas summas, kui see on hageja

vajadusi ja hageja vanemate sissetulekuid arvestades põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb

seetõttu tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise

suuremas summas kui 150 eurot.

9. Ringkonnakohus leiab, et kostja on, arvestades oma sissetulekut ja kulusid ning

asjaolu, et tal on veel üks alaealine laps, võimeline tasuma hagejale elatist 150 eurot kuus.

Kostja sissetulek on 776 eurot kuus (vt käesolev otsus, p 8.2.). Kostja väitel on tema

vältimatud kulud 432 eurot kuus. Samas kostja ei täpsustanud, mis kuludega on tegemist.

Kostja väitel lisanduvad sellele toidu ja ravimite kulud. Kostja väidetest nähtub, et ta

kasutab hageja nimele avatud pangakontot (dtl 50–88). Sellelt kontolt nähtub, et kostja

tasus XXX korteriühistule 2023. a 215 eurot kuus. Arvestades, et kostja elab aadressil

XXX, on tegemist kostja ja temaga koos elava alaealise lapse eluasemekuludega. Kostja on

tasunud pangakontolt regulaarselt ELISA EESTI AS-i esitatud arveid, näiteks detsembris

2024 summas 64 eurot (dtl 52, 89). Kostja on lisaks teinud kulusid enamasti toidupoes,

kuid maksnud ka lotopiletite eest ja spordiklubile. Kostja kulutab pangakonto väljavõttelt

nähtuvalt iga kuu lõpuks peaaegu kõik oma raha ära. See ei tähenda aga, et kostja

kasutatavalt pangakontolt tehtud kõik kulud oleksid vältimatult vajalikud. Ringkonnakohtu

hinnangul saab eelnevast tulenevalt ning arvestades, et kostja peab lisaks hagejale ülal veel

ühte alaealist last, kelle vajadused ei ole eelduslikult väiksemad kui hageja omad, lugeda,

et kostja minimaalsed vajadused on vähemalt 600 eurot kuus. Kostjal on pärast oma

minimaalsete kulude kandmist seega võimalik tasuda hagejale elatist 150 eurot kuus.

10. Kostja poolt välja toodud muudel põhjustel ei saa vähendada kostja kohustust

tasuda hagejale elatist alla 150 euro. Tegemist ei ole PKS § 102 lõikes 2 nimetatud

mõjuvate põhjustega.

1. Hageja kasuks elatise väljamõistmisel saab lähtuda üksnes hetkel teadaolevatest

asjaoludest. Seetõttu ei saa arvestada, et tulevikus võib kostja sissetulek väheneda põhjusel,

et kostja ei saa oma tervise tõttu nii palju või üldse tööl käia. Kui kostja sissetulek

tulevikus oluliselt väheneb, saab kostja esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hageja vastu hagi

elatise vähendamiseks. Elatise vähendamist saab taotleda hagi esitamisest (TsMS § 459 lg

2). Sarnaselt saab hageja enda vajaduste olulisel muutumisel taotleda elatise suurendamist.

2. Kohus saab kompromissi kinnitada, kui mõlemad pooled on sellega nõus

(TsMS § 430 lg 1 ja 2). Kuna hageja ja kostja ei saanud maakohtus elatise maksmise

küsimuses kokkuleppele, ei saanud maakohus kompromissi kinnitada ega ka sellest

lähtuda.

3. Asjaolu, et hageja isalt on Pärnu Maakohtu 10. aprilli 2017. a maksekäsuga

tsiviilasjas nr 2-17-104285 hageja kasuks välja mõistetud elatis 200 eurot (dtl 12–13), ei

võta hagejalt õigust hageda kostjalt enda ülalpidamist olukorras, kus kostja seda

vabatahtlikult ei tee. Pooled ei ole menetluses vaielnud selle üle, et hageja ei ela alates

2023. aasta augustist enam kostja juures. Kostja ei ole väitnud, et ta peaks sellele

vaatamata hagejat muul viisil ülal. Kostjal on PKS § 100 lõikest 2 tulenevalt seega

kohustus maksta hagejale elatist. Hageja saab seda kostjalt nõuda. Arvestades, et hageja

elab nüüd isa juures ja isa täidab hageja ülalpidamiskohustust vahetult, ei pruugi hagejal

olla Pärnu Maakohtu 10. aprilli 2017. a maksekäsu alusel enam võimalik isalt elatist nõuda

(vt RKTKm 8.03.2017, 3-2-1-177-16, p 11 jj).

4. Kostja suhtes täitemenetluste algatamine ja kostja pangakonto arestimine, ei

mõjuta hageja õigust saada kostjalt ülalpidamist. Lapse elatisenõue täidetakse

täitemenetluses esimeses järjekorras ja alles seejärel täidetakse kostja suhtes

täitemenetluses täidetavaid muid nõudeid (vt täitemenetluse seadustik § 8 lg 2, § 65 lg 4,

105 lg 1, § 174 lg 3).

11. Ringkonnakohus tühistab eelnevast tulenevalt maakohtu otsuse osas, milles

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise suuremas summas kui 150 eurot

kuus.

12. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kuna ringkonnakohus tühistas

maakohtu otsuse osaliselt, muudab ringkonnakohus maakohtu määratud menetluskulude

jaotust. Alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise

(TsMS § 164 lg 1). Maakohtus kantud menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.

Arvestades TsMS § 164 lõiget 1 ja asjaolu, et ringkonnakohus rahuldas

apellatsioonkaebuse osaliselt, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud samuti poolte

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)