3-23-952/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.11.2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-952

Haldusasi

M.M. kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.03.2023. a

korralduse nr 12.2-3/058987-4 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.11.2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.M. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant – M.M.

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.M. apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13.11.2023. a

otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, so 28.11.2024, arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 10.03.2023. a korraldusega nr 12.2-3/058987-4

M.M.-i kui kolmandat isikut (Drujos Smetonos OÜ juhatuse liige ajavahemikul 04.04.2022–

20.02.2023) esitama dokumente ja andma teavet. MTA selgitas, et kontrollib 02.08.2022. a

korralduse nr 12.2-3/058987-1 alusel Drujos Smetonos OÜ (endised ärinimed Ehitusfirma TK

OÜ, Pluss Ehitus OÜ) maksustamisperioodi aprill - juuni 2022 (k.a) käibemaksu ja erijuhtude

tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Maksumenetluses tähendust

omavate asjaolude kindlakstegemiseks on vajalik saada M. M. teavet.

2. M.M. esitas viidatud teabe nõudmise korralduse peale vaide, mille MTA jättis 20.04.2023.

a vaideotsusega nr 6-1/5328-2 rahuldamata. Vaideotsuses asuti seisukohale, et

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda

kolmandatelt isikutelt, sh krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate

asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja

arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda.

MKS § 61 lg 3 kohaselt annab kolmandalt isikult teabe nõudmiseks maksuhaldur MKS §-s 46

sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või

muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse,

ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Vaidlustatud korralduses märkis maksuhaldur,

et on eelnevalt pöördunud kahe korraldusega Drujos Smetonos OÜ poole, kes esitas MTA-le

kontrollitava perioodi raamatupidamise dokumendid, vastas kirjalikult korralduses toodud

küsimustele ning juhatuse liige edastas kirjaliku teabe Drujos Smetonos OÜ

majandustegevuse kohta, kuid analüüsides kontrolli käigus esitatud dokumente ja antud

teavet, selgus vajadus saada täiendavat ja täpsustatud teavet ja dokumente. Kohtupraktika

kohaselt on kolmandalt isikult teabe nõudmine lubatud ka maksukohustuslaselt saadud

andmetega võrdlemise ja nende täpsustamise eesmärgil (RKHKo asjas nr 3-3-1-98-10, p-d 15

ja 19). Võttes arvesse asjaolu, et korralduses esitatud küsimused puudutasid perioodi, mil

M.M. oli kontrollitava maksukohustuslase juhatuse liige, eeldas maksuhaldur põhjendatult, et

M.M. võib seda teavet omada. Asjakohane ei ole väide, et nõutav teave ja dokumendid ei

seostu Drujos Smetonos OÜ kontrollimisega. MKS § 59 lg-st 1 tulenevalt on maksuhalduril

maksumenetluses ulatuslik kaalutlusõigus nii asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi

ja allika määratlemisel kui ka nende kogumise viisi otsustamisel. Vaidlustatav korraldus on

õiguspärane.

3. M.M. esitas Tartu Halduskohtule 03.05.2023 kaebuse MTA 10.03.2023. a teabe nõudmise

korralduse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

3.1. Korralduses ei ole väidetud, et Drujos Smetonos OÜ ei ole teadaoleval aadressil

kättesaadav või takistab maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist. Seega

oli MKS § 61 lg 2 kohaselt enne kaebaja poole pöördumist kohustuslik nõuda sama infot ja

dokumente Drujos Smetonos OÜ-lt. Korraldusest ei nähtu, et enne kaebaja poole pöördumist

oleks korralduses nimetatud täiendavat ja täpsustavat teavet ning dokumente nõutud viidatud

äriühingult.

3.2. Korraldusega nõutava info ja dokumentide kohta ei ole väidetud, et Drujos Smetonos

OÜ-l need puuduvad ja seega on alust neid nõuda kaebajalt kui endiselt juhatuse liikmelt.

Korraldusest ei selgu, miks just kaebaja peaks asuma raamatupidamisdokumente analüüsima

ja küsimustele vastama. MKS § 61 lg 2 ei anna alust ka nö üle küsimiseks, sest kui Drujos

Smetonos OÜ on juba küsimustele vastanud, ei ole alust nende ütluste kontrollimiseks või

muul taolisel põhjusel kolmanda isiku poole pöörduda.

3.3. Mõistlikult ei ole eeldatav, et endine juhatuse liige mäletaks näiteks seda, kui palju oli

sularaha kassas kindlatel kuupäevadel või millises summas see vähenes teatud vahemikus.

Samuti ei saa eeldada, et kaebaja mäletaks kassast kulutuste tegemisi või laenude kohta

summade suurenemist, vähenemist, tasaarveldusi.

3.4. Küsimused kontrollitava ühingu osa võõrandamise hinna ja dokumentide kohta ei ole

seostatavad Drujos Smetonos OÜ kontrollimisega.

4. Vastustaja pidas kaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu ning jäi vaideotsustes

esitatud seisukohtade juurde.

5. Tartu Halduskohus jättis 13.11.2023. a otsusega kaebuse rahuldamata ning poolte

menetluskulud nende endi kanda.

Halduskohus nõustus kokkuvõttes vastustaja

seisukohtadega ning pidas vajalikuks rõhutada eelkõige järgnevat.

5.1. Vaidlustatud korraldus on antud MKS § 46, § 553 lg 1 p-de 2 ja 4, § 61 lg-te 1 ja 3, § 62

lg 1, lg 3 p 2 ning lg 4 p 1 alusel. MKS § 46 reguleerib maksuhalduri haldusaktidega

seonduvat.

Vastavalt MKS § 553 lg 1 p-de 2 ja 4 on maksuhalduril õigus kontrollida maksude tasumise ja

arvestamisega seotud dokumente ning saada maksukontrolli läbiviimisel maksukohustuslaselt

või tema määratud isikult, teistelt isikutelt ning asutustelt teavet ja seletusi. MKS § 61

reguleerib teabe nõudmist kolmandatelt isikutelt. MKS § 62 võimaldab maksumenetluses

nõuda kolmandalt isikult ka asjade ja dokumentide esitamist.

5.2. Riigikohus selgitas 26.09.2018. a otsuses asjas nr 3-16-2324 MKS § 61 kohaldamisega

seonduvat. Viidetega enda varasemale praktikale märkis Riigikohus otsuse p-s 9, et sobiv

kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava

maksumenetlusega (24.05.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p 13). Maksuhalduril puudub

kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on

kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega

(14.04.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11). MKS § 61 lg-s 2 sisalduv menetluslik nõue

(eelnev pöördumine maksukohustuslase poole) ei piira maksuhalduri õigust nõuda kolmandalt

isikult teavet ja dokumente, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saagi olla (samas, p

11). MKS § 11 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja

maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii

maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (lg 1). Maksuhaldur otsustab

maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse,

toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei

ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult

menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega, vaid võib vajalike tõendite kogumiseks

pöörduda menetlusväliste isikute poole (lg 2). MKS § 61 lg 1 võimaldab maksuhalduril

kolmandalt isikult nõuda igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes

läbiviidavas maksumenetluses ja kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on

sobiv teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (RKHKo asjas nr 3-3-1-24-11, p 13). Lisaks

märgitakse kohtupraktikas, et MKS § 61 lg 2 ei määratle ammendavalt olukordi, mil saab

eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumata kolmanda isiku käest teavet nõuda (nt

Tallinna Halduskohtu 21.09.2015. a otsus asjas nr 3-15-423) ning eelnevalt

maksukohustuslaselt ja seejärel menetlusväliselt isikult nõutav teave ei pea kattuma

kokkulangevate küsimuste tasandil, vaid peab käima samade tehingute kohta (RKHKo asjas

nr 3-3-1-98-10, p 19). Lisaks on kohtupraktikas aktsepteeritud, et kolmanda isiku poole

pöördumise alused võivad tuleneda maksukohustuslase antud teabest ning kui teavet valdab

ainult kolmas isik, on lubatud pöörduda ilma konkreetseid küsimusi maksukohustuslasele

esitamata kolmanda isiku poole (Tartu Ringkonnakohtu 08.06.2012. a otsus asjas nr 3-11-

1341).

5.3. Maksuhaldur selgitas kaebajale, et kontrollib Drujos Smetonos OÜ

maksustamisperioodide aprill - juuni 2022 (k.a) käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Maksuhaldur sai vastavate korralduste

esitamise tulemusena Drujos Smetonos OÜ-lt teavet ja dokumente, millest tulenevalt selgus

vajadus saada täiendavat ja täpsustavat teavet ning dokumente kaebajalt, kes oli ajavahemikul

04.04.2022–20.02.2023 Drujos Smetonos OÜ juhatuse liige. Maksuhaldur tõi esile, et

maksuhaldurile esitati kontrollimiseks pearaamat, mille kohaselt oli 07.04.2022 kassast

tasutud sularahas Vanakivi Kaubandus OÜ-le 07.04.2022. a arve nr 2204083 alusel kokku

summas 33,54 eurot ning kassa jääk peale eelnimetatud tehingut oli seisuga 07.04.2022

summas 54 850,19 eurot. Seisuga 28.06.2022 oli kassa jääk 54 725,19 eurot. 28.01.2023

edastatud kirjaliku teabe kohaselt asub kassa (sularaha) juhatuse liikme juures. Muuhulgas

märkis maksuhaldur, et maksuhaldurile esitati kontrollimiseks TK1 OÜ ja Ehitusfirma TK

OÜ vahel 21.05.2021 sõlmitud laenuleping, mille p 1.1.2 sätestab, et laenu summat lepingus

kokku ei lepita. Laen antakse osadena ning vastavalt sellele, millal ja millises summas on

laenusaajal vaja raha laenata. Tegevused, mille kohta maksuhaldur teavet küsis, toimusid

kaebaja vahendusel või osalusel. MTA-le teada olevatel andmetel asus kontrollitaval

maksustamisperioodil kassa kaebaja juures, millest tulenevalt oli otstarbekas kassaga

seonduvate küsimuste esitamine kaebajale. Kuna 21.05.2021 sõlmitud laenuleping kehtis juba

kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal, võib kaebajale olla teada laenulepinguga võetud

kohustuse suurus ja laenulepinguga võetud kohustuste täitmine. Arvestades kaebaja juhatuse

liikmeks oleku aega, maksuhalduri poolt eelnevalt välja toodud maksuhaldurile laekunud

teavet ja esitatud dokumente, leidis halduskohus, et on üheselt mõistetav kaebajalt nõutava

teabe ja dokumentide seos Drujos Smetonos OÜ suhtes läbiviidava maksumenetlusega.

5.4. Halduskohus nentis, et Pluss Ehitus OÜ osa müügilepingu esitamine ja müügisumma

teatamise eesmärk võis esialgu jääda kaebajale arusaamatuks, kuid ei ole välistatud, et Pluss

Ehitus OÜ osa müügileping sisaldab infot äriühingu kassa kohta ning kassa suuruse kohta

võimaldab kaudse järelduse teha ka müügihind. Maksuhalduril ei ole samas kohustust

selgitada, millist maksumenetluses tähendust omavat asjaolu soovitakse kolmandalt isikult

nõutava teabe või dokumendiga tõendada.

5.5. Maksuhalduri kaalutlusõigus (MKS § 12) ja maksuhalduri haldusakti

motiveerimiskohustus (MKS § 46 lg-d 2-4) on väga tugevalt seotud maksuhalduri

maksusaladuse hoidmise kohustusega (MKS § 26), mistõttu ei saagi olla maksumenetluses

tehtud korraldused teabe andmiseks väga üksikasjalikud ning need ei saa sisaldada kõiki

kaalutlusi, kuivõrd see seaks ohtu maksusaladuse kaitse. Ka Riigikohus selgitas, et

kolmandale isikule ei pea põhjendama, kuidas on nõutav teave ja dokumendid seotud

konkreetse maksukohustuslase kontrollimisega (RKHKo asjas nr 3-3-1-90-13, p 11).

Korraldus on piisavalt põhjendatud ja selle tühistamiseks ei ole alust. Maksuhaldur ei pidanud

vaidlustatud korralduses täpsemalt selgitama, millist maksumenetluses tähendust omavat

asjaolu soovitakse kolmandalt isikult nõutava teabega tõendada. Määrav on seos

kontrolliobjekti ning nõutava teabe vahel. See seos on piisaval määral äratuntav. See, kas

maksumenetluses kogutud üks või teine tõend lõppastmes maksuhalduri väiteid kinnitab, ei

ole kolmandalt isikult teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav, sest

vaidluse esemeks ei ole kontrolli tulemusena koostatav võimalik maksuotsus.

5.6. Vaidlusaluses korralduses on viide MKS §-s 64 toodud alustele, mil kaebajal on võimalik

korralduse täitmisest keelduda ning selgitatud on korralduse täitmata jätmise tagajärgi,

korralduse vaidlustamise võimalusi ning ka korralduse täitmise viisi. Vaidlustatud

korraldusest nähtuvalt on vastustaja üles näidanud paindlikkust dokumentide edastamise viisi

ja tähtaja osas ning valmidust vastata igale korraldusega seonduvale küsimusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas 12.12.2023 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub

halduskohtu vaidlustatud otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja

põhjendas apellatsioonkaebust järgmiselt.

6.1. Halduskohus on vääralt kohaldanud MKS § 61 lg 1 - 3. MKS § 61 lg 2 sätestab, et enne

kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole,

välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha

kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning MKS § 72 lg 5 p-s 6

sätestatud juhul. Korralduses ei ole väidetud, et Drujos Smetonos OÜ ei ole teadaoleval

aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

väljaselgitamist. Seega oli MKS § 61 lg 2 kohaselt enne kaebaja poole pöördumist

kohustuslik nõuda sama infot ja dokumente Drujos Smetonos OÜ-lt.

Korraldusest ei nähtu ka seda, et enne kaebaja poole pöördumist oleks korralduses nimetatud

täiendavat ja täpsustavat teavet ning dokumente nõutud viidatud äriühingult. Taolise nõudega

pöörduti hoopiski esimesena kaebaja poole, kuigi MKS § 61 lg 2 ei näe pöördumise alusena

ette asjaolu, et isik oli kontrolliperioodil kontrollitava äriühingu juhatuse liige. MKS § 61 lg-s

2 on ammendavalt loetletud olukorrad, mil kolmandalt isikult võib teavet nõuda.

Korraldusega nõutava info ja dokumentide kohta ei ole väidetud, et Drujos Smetonos OÜ-l

need puuduvad ja seega on alust nõuda neid kaebajalt kui endiselt juhatuse liikmelt. MKS §

61 lg 2 ei anna ka alust nö üle küsimiseks, sest kui Drujos Smetonos OÜ on juba küsimustele

vastanud, ei ole alust nende ütluste kontrollimiseks kolmanda isiku poole pöörduda.

6.2. Korraldus ei ole kooskõlas MKS-iga ka seetõttu, et osaliselt ei ole nõutav info seostatav

Drujos Smetonos OÜ kontrollimisega. Näiteks küsimused kontrollitava ühingu osa

võõrandamise hinna ja dokumentide kohta. Kui kontrollitav ühing ei ole osa võõrandamise

lepingu pooleks olnud (nt oma osa omandamisel võiks see nii olla), ei saa sellel lepingul ega

müügihinnal olla mitte mingisugust mõju Drujos Smetonos OÜ maksukohustuse suurusele.

Seetõttu ei saa maksuhaldur sellist infot ja teavet ka seoses Drujos Smetonos OÜ

maksukontrolliga nõuda. Halduskohtu põhjendus, et „siiski ei ole välistatud, et Pluss Ehitus

OÜ osa müügileping sisaldab infot äriühingu kassa kohta" on sisutühi, sest alati võib väita, et

ei saa välistada, et dokumendis on teatud info. Väide, et müügihind võimaldab teha kaudse

järelduse kassa suuruse kohta, on asjatundmatu.

6.3. Korralduses ei ole selgitatud, et kui infot või teavet ei ole võimalik esitada, võib

korralduse täitmata jätta. Korralduses on viidatud üksnes keeldumise võimalusele MKS §-s 64

toodud alustel ja korralduse täitmata jätmise korral on ähvardatud sunnirahaga.

7. Vastustaja leidis vastuses apellatsioonkaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata ning

halduskohtu otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebuse põhjendused kattuvad suures osas

vaidemenetluses ja halduskohtule esitatud kaebuses toodud seisukohtadega, ei pea vastustaja

vajalikuks neile täies mahus vastata.

7.1. Kaebaja seisukoht, mille järgi ei ole vastustajal õigust temalt teavet nõuda, kuna

kaebajale ei ole teada, kas sama teavet on küsitud maksukohustuslaselt, on ekslik. Vastustaja

hinnangul ei ole vaidlust selles, et maksuhaldur on eelnevalt pöördunud Drujos Smetonos OÜ

poole teabe saamiseks. Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on maksuhaldur pöördunud

Drujos Smetonos OÜ poole ning maksukohustuslane on vastanud küsimustele ning esitanud

teabe majandustegevuse kohta. Kolmanda isiku poole pöördumise on tinginud vajadus saada

täiendavat ja täpsustatud teavet ning dokumente. Halduskohus on kohtuotsuse p-s 12 õigesti

leidnud, et Drujos Smetonos OÜ-lt ei pea olema küsitud täpselt samu küsimusi nagu

kaebajalt. Kolmandalt isikult teabe nõudmise kohta on Riigikohus asjas nr 3-16-2324 tehtud

otsuse p-s 9 korranud varasemat seisukohta, mille järgi on MKS § 61 lg 1 alusel kolmandalt

isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks teabe seos läbiviidava maksumenetlusega.

Halduskohus on õigesti jõudnud järelduseni, et kaebajalt nõutava teabe ja dokumentide seos

on läbiviidava maksumenetlusega üheselt mõistetav.

7.2. Riigikohus on leidnud, et maksuhalduril puudub kohustus teavitada kolmandat isikut,

milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha, ja põhjendada, kuidas on nõutud

teave konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (RKHKo asjas nr 3- 3-1-90-13,

p 11). Kohtupraktika kohaselt on kolmandalt isikult teabe nõudmine lubatud ka

maksukohustuslaselt saadud andmetega võrdlemise ja nende täpsustamise eesmärgil (RKHKo

asjas nr 3-3-1-98-10, p-d 15, 19). Eeltoodu tähendab, et maksuhalduril on ulatuslik

kaalutlusõigus tõendite kogumise otsustamisel ning maksuhaldur ei pea kolmandale isikule

selgitama, mida temalt nõutava teabe või dokumentidega soovitakse kontrollida või kindlaks

teha. Seega ei peagi kaebaja jaoks olema üheselt selge, millist asjaolu temalt saadava teabega

soovitakse kontrollida või kindlaks teha. Nii ei oma asjas tähendust ka kaebaja seisukoht

Pluss Ehitus OÜ osa võõrandamist puudutava info ja dokumentide asjakohasuse osas. Kohus

on otsuses põhjendatult pidanud võimalikuks, et müügileping võib sisaldada infot äriühingu

kassa kohta ning et müügihind võimaldab teha kaudse järelduse kassa suuruse kohta. Kohus

on asjakohaselt rõhutanud, et maksuhalduril ei ole kohustust selgitada, millist

maksumenetluses tähendust omavat asjaolu soovitakse kolmandalt isikult nõutava teabe või

dokumendiga tõendada. Kaebaja jaoks ei ole oluline, kas või mida on Drujos Smetonos OÜ

maksuhaldurile vastanud, kuna see ei välista maksuhalduri õigust kolmandalt isikult teavet

saada – teavet võib küsida nii andmete täpsustamiseks kui ka teiste andmetega võrdlemiseks.

Kokkuvõttes leidis vastustaja, et maksuhaldur tegutses teavet nõudes kooskõlas seadusega

ning vaidlustatud korraldus on õiguspärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et M. M. apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ükski

apellatsioonkaebuses toodud väide ei anna alust 13.11.2023. a kohtuotsuse tühistamiseks ja

asjas uue otsuse tegemiseks, millega esitatud tühistamiskaebus rahuldada. Ringkonnakohtu

hinnangul ei eksinud halduskohus vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide

kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud ka menetlusnorme. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu vaidlusaluse otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4

ei korda neid. Arvestades asjaolu, et apellatsioonkaebuse põhjendused kattuvad suures osas

vaidemenetluses ja ka halduskohtule esitatud kaebuses toodud seisukohtadega, märgib

ringkonnakohus vastuseks apellatsioonkaebusele üksnes järgmist.

9. Apellatsioonimenetluses vaieldakse jätkuvalt selle üle, kuidas tuleks õigesti kohaldada

MKS § 61 ja 62. Nagu halduskohus ka põhjendatult viitas, on asjakohaste sätete kohaldamist

selgitanud Riigikohus asjades nr 3-3-1-98-10 ja nr 3-3-1-24-11 tehtud otsustes. Kuna

halduskohus juba selgitas oma otsuses Riigikohtu kõnealuseid seisukohti, ei pea

ringkonnakohus vajalikuks neid üksikasjalikult korrata.

9.1. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus on MKS § 61 valesti kohaldanud.

Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et enne nn kolmandalt isikult teabe ja dokumentide

nõudmist tuleb maksuhalduril pöörduda samade tehingutega seotud asjaolude kohta teabe

saamiseks kontrollitava maksukohustuslase poole (vt otsus asjas nr 3-3-1-98-10, p-d 18 ja 19

ning otsus asjas nr 3-2-1-24-11, p-d 12 ja 13). Käesolevas asjas ongi maksuhaldur pöördunud

kõigepealt maksukohustuslase enda poole ja ka 10.03.2023. a korralduses on märgitud, et

enne kaebaja poole pöördumist nõuti teavet maksukohustuslaselt, kes nõutud dokumendid ja

teabe ka esitas ning vastas kirjalikult korralduses toodud küsimustele.

9.2. Väitega, et kaebajalt nõuti teavet ja dokumente, mille osas pole mõistlik eeldada, et ta

neid valdab, ei saa põhjendada korralduse õigusvastasust. Halduskohus leidis põhjendatult, et

sellisel juhul võib tegemist olla üksnes korralduse täitmise küsimusega.

9.3. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhalduri korralduse alusel ilmselge, miks ja millega

seoses kaebajalt teavet ja dokumente nõuti. Sama järelduse tegi ka halduskohus.

Seega pole alust nõustuda kaebaja seisukohaga, mille kohaselt peaks maksuhaldur korralduse

adressaati teavitama sellest, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib nõutud teabe ja

dokumentide alusel kindlaks teha. Selline maksuhalduri kohustus ei tulene seadusest ega ka

kehtivast kohtu praktikast.

9.4. Korraldusest nähtub, et maksuhaldur on kaebajalt nõudnud teavet ja dokumente sularaha

liikumise kohta maksukohustuslase kassas perioodil, mil kaebaja oli Drujos Smetonos OÜ

juhatuse liige, tehingute kohta, mis tehti Ehitusfirma TK OÜ ja TK1 OÜ vahel ning Pluss

Ehitus OÜ võõrandamise kohta. Kontrollitav maksukohustuslane oli Drujos Smetonos OÜ,

kelle endised ärinimed olid Ehitusfirma TK OÜ ja Pluss Ehitus OÜ. Seega on kaebajalt, kui

äriühingu tolleaegselt juhatuse liikmelt nõutud teavet ja dokumente MKS §-dega 61 ja 62

määratud ulatuses ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt otsus asjas nr 3-3-1-98-10, p 13 ja

otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p-d 13 ja 14).

9.5. Maksuhaldur ega kohus ei pea põhjendama, kuidas on kaebajalt nõutud teave ja

dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega. Nagu juba märgitud, on

vaidlusaluses korralduses kaebajat siiski teavitatud ka konkreetsetest tehingutest, millega

seotud asjaolusid kontrollitakse.

9.6. Lisaks nn kolmandalt isikult teabe nõudmise eesmärgile sätestab MKS § 61 lg 1 esimene

lause teabe nõudmiseks õigusliku aluse, määratledes ühtlasi, millist teavet maksuhaldur

kolmandalt isikult võib nõuda. MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirav tingimus on menetluslik.

Selles nähakse ette toiming, mis tuleb enne kolmanda isiku poole pöördumist teha.

Ka ringkonnakohtu arvates ei ole õige MKS § 61 lg 1 esimeses lauses sätestatud teabe

nõudmise materiaalõiguslikku alust kitsendavalt tõlgendada sama paragrahvi lõikes 2

sätestatud menetlusnõude kaudu. MKS § 61 lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud

selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust

maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava

maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks

piiritlemiseks. Lisaks märgitakse kohtupraktikas veel, et MKS § 61 lg 2 ei määratle

ammendavalt olukordi, mil saab eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumata kolmanda

isiku käest teavet nõuda (Tallinna Halduskohtu 21.09.2015. a otsus asjas nr 3-15-423) ning

eelnevalt maksukohustuslaselt ja seejärel menetlusväliselt isikult nõutav teave ei pea kattuma

kokkulangevate küsimuste tasandil, vaid peab käima samade tehingute kohta (RKHKo asjas

nr 3-3-1-98-10, p 19). Lisaks on kohtupraktikas aktsepteeritud, et kolmanda isiku poole

pöördumise alused võivad tuleneda maksukohustuslase antud teabest ning kui teavet valdab

ainult kolmas isik, on lubatud pöörduda ilma konkreetseid küsimusi maksukohustuslasele

esitamata kolmanda isiku poole (Tartu Ringkonnakohtu 08.06.2012. a otsus asjas nr 3-11-

1341).

9.7. Nagu juba märgitud, on maksuhaldur käesolevas asjas täitnud MKS § 61 lg-st 2 tuleneva

kohustuse ning pöördunud esialgu maksumenetluses teabe nõudmiseks Drujos Smetonos OÜ

poole. Seega ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, mille järgi ei olnud MTA-l õigust temalt

teavet nõuda seepärast, et talle pole teada, kas täpselt sama teavet on eelnevalt küsitud ka

maksukohustuslaselt ja mida viimane siis MTA-le vastas. Kuna MKS § 61 lg 1 järgi on

kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks sobiv kriteerium selle seos

läbiviidava maksumenetlusega, milline seos käesoleval juhul on ka ilmne, siis ei pea

maksuhaldur olema eelnevalt küsinud Drujos Smetonos OÜ-lt täpselt samu küsimusi, teavet

ja dokumente, mida ta küsis 10.03.2023. a korraldusega kaebajalt. Maksuhaldur selgitas, et

kolmanda isiku poole pöördumise tingis vajadus saada kaebajalt, kui maksukohustuslase

toonaselt juhatuse liikmelt äriühingu kohta täiendavat ja täpsustatud teavet ning dokumente.

Kaebaja jaoks ei ole seega oluline, kas või mida on Drujos Smetonos OÜ maksuhaldurile

vastanud, kuna see ei välistanud maksuhalduri õigust kolmandalt isikult teavet saada Nagu

vastustaja ka õigesti märkis, siis on kolmandalt isikult teabe nõudmine lubatud ka

maksukohustuslaselt saadud andmetega võrdlemise ja nende täpsustamise eesmärgil (RKHKo

asjas nr 3-3-1-98-10, p-d 15 ja 19).

9.8. Kuna maksuhalduril on ulatuslik kaalutlusõigus tõendite kogumise üle otsustamisel ning

maksuhaldur ei pea kolmandale isikule selgitama, mida temalt nõutava teabe või

dokumentidega soovitakse kontrollida või kindlaks teha, siis ei oma käesolevas asjas

iseenesest mingit sisulist tähendust ka kaebaja seisukoht Pluss Ehitus OÜ osa võõrandamist

puudutava info ja dokumentide asjakohasuse kohta. Ringkonnakohus nõustub siiski vastustaja

ja halduskohtuga, et kõnealune müügileping võib sisaldada infot äriühingu kassa kohta ning et

müügihind võimaldab teha vähemalt kaudse järelduse kassa suuruse kohta.

10. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu vaidlustatud

otsus muutmata.

11. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning vastustaja ei ole

menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis jäävad poolte menetluskulud, kaebaja puhul

riigilõiv, apellatsiooniastmes nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)