2-23-140405/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

28. november 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-140405

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi Ljudmila Šunina vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

574,20 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Ljudmila Šunina apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (kostja): Ljudmila Šunina

(ik

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sergei

Desjatnikov

Vastustaja (hageja): Revensen OÜ

(rg-kood

16625699), lepinguline esindaja Aivira Kollamaa

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Ljudmila Šunina Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2024 otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Ljudmila Šunina

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud apellatsioonimenetluses

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid.

Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud

menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus rahuldas 21. oktoobri 2024 otsusega Revensen OÜ (hageja/vastustaja)

hagi Ljudmila Šunina (kostja/apellant) vastu osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 494,55 eurot, viivise 29. mai 2023 kuni 21. oktoobri 2024 eest 84,06 eurot ja viivise

alates 22. oktoobrist 2024 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja

kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 452,35 eurot ja viivise

menetluskuludelt. Kostja esindaja sai otsuse kätte 22. oktoobril 2024.

2. 18. novembril 2024 esitas kostja esindaja ringkonnakohtule faili pealkirjaga

„ljudmila_sunina_apellatsioonkaebus_liht“, dokumendi sisuks vaid sõna „menetlusse“, ning

tasus riigilõivu 140 eurot.

3. Tartu Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse 19. novembri 2024 määrusega käiguta

ja määras apellandile tähtaja kaks päeva määruse kättetoimetamisest järgmiste puuduste

kõrvaldamiseks: esitada nõuetekohane apellatsioonkaebus; vajadusel tasuda täiendav riigilõiv,

arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. Ringkonnakohus märkis, et kui apellatsioonkaebuse

esitanud isik jätab tähtpäevaks puudused kõrvaldamata, keeldub ringkonnakohus

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Kostja esindaja sai määruse kätte 19. novembril

2024.

4. 22. novembril 2024 esitas kostja esindaja apellatsioonkaebuse täienduse ning tasus

täiendava riigilõivu 35 eurot. Apellant märkis, et vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses

ning palus järgmist: tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldama,

või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks; jätta kõik apellandi menetluskulud

maa- ja ringkonnakohtus vastustaja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda.

6. Apellatsioonkaebuse võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1 järgi

esitada 30 päeva jooksul otsuse apellandile kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus ei võta

TsMS § 637 lg 1 p 2 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud

pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

TsMS § 637 lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja

läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete

rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Samas näeb TsMS § 3401

lg 1 ette, et kui menetlusosalise esitatud kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude

puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus

tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu

määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse kaebus TsMS § 3401 lg 2 esimese lause

kohaselt menetlusse võtmata ja tagastatakse.

Kuna kostja esindaja sai maakohtu otsuse kätte 22. oktoobril 2024, oli viimane päeva

apellatsioonkaebuse esitamiseks 21. november 2024. Ringkonnakohtule 18. novembril 2024

esitatud dokumendist ei olnud selge, kas, mille peale ja millises ulatuses apellant soovib

kaevata, esitatu ei vastanud apellatsioonkaebuse nõuetele. Mh ei nähtunud sellest kaevatava

otsuse teinud kohtu nimetust, otsuse kuupäeva ja tsiviilasja numbrit (TsMS § 633 lg 2 p 1) ega

ühtegi taotlust (TsMS § 633 lg 2 p 2).

Kuna kostja 18. novembril 2024 esitatu ei vastanud apellatsioonkaebuse sisu- ja

vorminõuetele, jättis ringkonnakohus selle 19. novembri 2024 määrusega käiguta ja andis

tähtaja – kaks päeva määruse kättesaamisest – puuduste kõrvaldamiseks, sh nõuetekohase

apellatsioonkaebuse esitamiseks. Kostja esindaja sai ringkonnakohtu 19. novembri 2024

määruse kätte samal päeval, seega oli viimane päev puuduste kõrvaldamiseks 21. november

2024. Kostja ei esitanud hiljemalt 21. novembril 2024 nõuetekohast apellatsioonkaebust.

Kostja esindaja esitas apellatsioonkaebuse (täienduse) alles 22. novembril 2024 ehk nii pärast

puuduste kõrvaldamiseks antud kui apellatsioonkaebuse esitamiseks seaduses sätestatud

tähtaja möödumist. Seega tuleb apellatsioonkaebus jätta nii TsMS § 3401 lg 2 ja § 637 lg 2 kui

ka § 637 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata.

7. Ringkonnakohus märgib alternatiivselt, et ka apellatsioonkaebuse tähtaegsuse või kohtu

antud tähtajaks puuduste kõrvaldamise korral tuleks kostja apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 21 alusel (vt ka RKTKm 19. jaanuar 2022 nr 2-20-14547, p

13). Kostja vaidlustab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust,

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist vaidlustatud ei ole.

Tsiviilasja hinda (maakohtu otsuses 764,44 eurot) arvestades on praegusel juhul tegemist

TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud lihtmenetluse asjaga. Lihtmenetluse asjades on edasikaebeõigus

apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus

TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus märkis otsuses, et ei anna

luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus otsuse tegemisel

selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega

hinnanud selgelt tõendeid valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt

põhjendama (vt RKTKm 21. veebruari 2024 nr 2-22-100795, p 11).

8. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 639 lg 1, § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna hagejal ei ole

selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hüvitatavate

menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.

9. TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt tuleb apellatsioonkaebus tagastada. Kuna

apellatsioonkaebus esitati elektrooniliselt, loeb ringkonnakohus selle kostjale tagastatuks.

TsMS § 638 lg 10 alusel tuleb lugeda, et kaebust ei ole esitatud.

10. Ringkonnakohus selgitab, et kostjal on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada

taotlus, milles märkida pangakonto number, millele riigilõivu tagastamist soovitakse, ja

kontoomaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta

lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

(allkirjastatud digitaalselt)