3-24-3092/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-3092 Määruse kuupäev 27. november 2024 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu seoses vanglas tegutseva kassitoaga Menetlusosalised Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 8). Asjaolud 1. Kaebaja Juri Kolesnikov esitas 11.11.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja viitas haldusmenetluse dokumentidele nr 1-13/24/456-1, 2-3/24/1950-1, 1-11/24/148-1, 6- 24/24/1303-1. Kaebaja selgitas, et ta esitas taotluse nr 6-24/24/1303-1 eesmärgil külastada vanglas avatud kassituba. Vastustaja taotlusele ei vastanud. Kaebaja esitas vaide nr 1- 11/24/148-1. Vastustaja tagastas vaide põhjendusel, et kaebaja taotlus on rahuldatud. Kaebaja ei ole saanud kassituba külastada. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse, kuid vastustaja jättis selle rahuldamata. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest. 2. Tartu Vangla dokumendiregistrist nähtuvad järgmised andmed: - menetluses 6-24/24/1303 on taotlus nr 1-13/24/456-1 esitatud 20.03.2024; - menetluses 2-3/24/1950 on märgukiri nr 2-3/24/1950-1 esitatud 18.07.2024, vastus märgukirjale seoses koerateraapia ja akvaariumiga nr 2-3/24/1950-2 on antud 21.08.2024; - menetluses 1-11/24/148 on vaie nr 1-11/24/148-1 esitatud 23.05.2024 ja vaideotsus toimingu sooritamiseks nr 1-11/24/148-2 tehtud 19.06.2024; - menetluses 1-13/24/456 on kahjunõue nr 1-13/24/456-1 esitatud 23.07.2024 ja otsusega nr 1-13/24/456-2 rahuldamata jäetud 10.10.2024. Kohtu seisukoht 3. Kaebus on esitatud oluliste puudustega. Kaebuses ei ole välja toodud kaebuse nõuet ja selle alust. Asjas kehtib kohustusliku kohtueelse menetluse nõue (VangS § 11 lg 5 ja lg 8). Kaebuses on viidatud kahele kohtueelsele menetlusele, mis saavad anda õiguse esitada kohtule kaebus. Mõlema puhul on kaebetähtaeg möödas. Vaideotsus tehti 19.06.2024,

kaebuse esitamise seisuga oli sellest möödas peaaegu 5 kuud. Kahju hüvitamise taotluse puhul algas kaebetähtaeg sellest, kui vastustaja jättis taotluse tähtaegselt lahendamata. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1 ja 2 alusel tuli kahju hüvitamise taotlus lahendada hiljemalt 23.09.2024 ja kaebetähtaeg oli 30 päeva sellest, kui vastustaja jättis taotluse tähtaegselt lahendamata, ehk 23.10.2024. Kaebus ei sisalda põhjendusi, miks on kaebus kaebaja arvates tähtaegne, või kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kaebaja on esitanud ühelauselise taotluse vabastada teda riigilõivu tasumisest ning ei ole põhjendanud, miks vajab ta menetlusabi, kui tema vanglasisesel isikuarvel on piisavalt raha riigilõivu tasumiseks (kaebuse esitamise seisuga 252,28 eurot). 4. Kohus ei jäta kaebust käiguta puuduste kõrvaldamiseks, vaid tagastab selle kohe. Kaebusest on arusaadav, et kaebus on seotud Tartu Vanglas tegutseva kassitoaga (meedia andmetel alustas see tegevust käesoleva aasta aprillis) ja kaebaja sooviga seda külastada, mida kaebaja ei ole saavutanud. Tegemist saab olla kohustamisvõi hüvitamisnõudega (HKMS § 37 lg 2 p 2 või 4). Olenemata nõude liigist ja puuduste kõrvaldamisest või kõrvaldamata jätmisest on täidetud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaldamise eeldused - kaebus kuulub tagastamisele, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. 5. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et kaebajale peab kuuluma subjektiivne avalik õigus, mida kaebaja soovib kohtusse pöördumise teel maksma panna. Olenemata nõude liigist omab asja lahendamisel määravat tähtsust, kas kaebajal oli õigus nõuda, et talle võimaldatakse kassitoa külastamist. Võimalus puutuda kokku või tegelda kassidega on käsitletav huvitegevusena või vaba aja veetmisena. Ühestki õigusnormist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust esitada nõudmisi sellele, millised võimalused on kaebajal kui kinnipeetaval vanglas vaba aja sisustamiseks. Vangla tegevus on küll suunatud vangistusseaduse (VangS) § 6 lg 1 sätestatud vangistuse eesmärkide saavutamisele, s.h kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisele ning sellega hõlmatuks saab pidada, et vangla võimaldab tegevusi kinnipeetava vaba aja sisustamiseks. Kuid eeltoodust ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda konkreetsete vaba aja veetmise võimaluste pakkumist, näiteks võimalust puutuda kokku või tegelda loomadega. See, et kaebaja võimalused meelepärasteks huvitegevusteks või vaba aja sisustamiseks on piiratud, on vangistusega kaasnev paratamatu ebameeldivus. See tähendab, et kaebajal ei ole kaebeõigust nõuete esitamisel, mille aluseks on, et kaebajale ei ole antud võimalust või piisavat võimalust kassituba külastada. 6. Eeltoodu ei tähenda, et kaebajal ei ole üldse võimalust kassitoa külastamist saavutada. Nagu tavaelus, nii ka vanglas ei pea iga raskus või takistus olema lahendatav kohtu kaudu. Kaebaja saab jätkata suhtlust vanglaga (eelkõige oma inspektor-kontaktisikuga) teemal, kuidas saavutada, et kaebaja soov külastada kassituba reaalselt teostub. Kui aga vastustaja selleks võimalust ei leia, siis tuleb kaebajal sellega leppida. 7. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust vabastada ta riigilõivu tasumisest. 8. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks