3-24-1907/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-1907

Haldusasi

X kaebus Luunja Vallavolikogu 30. mai 2024. a otsuse nr 1-

3/23 tühistamiseks ja kohustada Luunja valda Veibri külas

asuva Andrese maaüksuse detailplaneeringu algatamise

taotlust uuesti läbi vaatama ühe kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X, lepingulised esindajad vandeadvokaat Triin

Biesinger ja advokaat Iivi Otto, nõustaja Y

Vastustaja – Luunja vald, seaduslik esindaja vallasekretär

Marko Jaeger; nõustaja Enelin Alter

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 5. novembril 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X kaebus.

2. Tühistada Luunja Vallavolikogu 30. mai 2024. a otsus nr 1-3/23 ning kohustada

Luunja valda Veibri külas asuva Andrese maaüksuse detailplaneeringu algatamise

taotlust uuesti läbi vaatama 90 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

3. Mõista Luunja vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 4145 (neli tuhat ükssada

nelikümmend viis) eurot ja 52 senti.

4. Tagastada kaebajale täiendava kohustamisnõude esitamisel tasutud riigilõiv 20

eurot Advokaadibüroo Linklaw OÜ kontole nr Q.

5. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte enda kanda.

6. Asendada kohtuotsuse avaldamisel tähemärkidega kaebaja ja tema nõustaja nimed

ning pangakonto number, millele kantakse enammakstud riigilõiv.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. detsembril 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

3-24-1907

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xle (edaspidi ka kaebaja) kuulub Luunja vallas Veibri külas Andrese kinnisasi

(katastritunnus 43201:001:1250, pindala 8,95 ha, sihtotstarve maatulundusmaa). Luunja

Vallavolikogu 16. veebruari 2017. a määrusega nr 8 kehtestatud Luunja valla üldplaneeringu

kohaselt on kinnistu ala juhtfunktsiooniks elamumaa.

1.1. Luunja Vallavolikogu on 28. juuni 2001. a otsusega nr 6-14 kehtestanud Andrese kinnistu

detailplaneeringu, mille kohaselt moodustati 120 elamumaa (67 väikeelamumaa krunti, 53

ridaelamu krunti), 1 ärimaa, 3 tootmismaa ning 2 üldmaa krunti. Kinnistu koosseisus olev

Andrese maaüksus (mis on hõlmatud praeguse vaidlusega) on kehtiva detailplaneeringu

kohaselt üldmaa, mis peaks teenindama planeeringuala ja piirkonna elanikke ehk looma

eeldused puhkamiseks ja virgestuseks.

1.2. Kaebaja esitas 10. aprillil 2019 Luunja vallale (vastustaja) detailplaneeringu algatamise

taotluse Veibri külas Andrese maaüksusele eesmärgiga muuta kinnisasja sihtotstarve vastavalt

üldplaneeringule elamumaaks ja määrata sellele ehitusõigus elamuehituseks (dtl 18-21).

1.3. Vastustaja teatas 20. mai 2019. a kirjaga nr 7-2/534-1 kaebajale taotluse täiendamise

vajadusest ning selgitas, et detailplaneeringu algatamise eelduseks on halduslepingute

sõlmimine, millega kaebaja võtab kohustuse avalikuks kasutamiseks mõeldud rajatiste

väljaehitamiseks ja kulude täielikuks kandmiseks.

Kaebaja täiendas 14. septembri 2019. a vastuses enda taotlust, märkides, et lisatud eskiisil on

ca 60 kinnistut, minimaalse suurusega 1000 m2, v.a. teede jt tehnorajatiste maa (dtl 29-30). 20.

maist 2019 kuni 20. märtsini 2020 toimunud haldusmenetluse käigus vahetasid osapooled

seisukohti detailplaneeringu lähteseisukohtade ning halduslepingu projekti kohta. Kaebaja ja

vastustaja sõlmisid 24. novembril 2020 lepingu liiklusuuringu tellimiseks ja koostamiseks,

mille aruanne valmis 11. juunil 2020. 9. mail 2022 toimus kaebaja ja vastustaja nõupidamine,

kus arutati seni veel vastustaja nõudmistega seotud lahendamata küsimustes. Vastustaja saatis

kaebajale 31. mail 2022 nõupidamise protokolli.

1.4. Luunja Vallavalitsus vastas 1. veebruari 2024. a kirjaga nr 6-2/32-2 kaebaja 8. jaanuari

2024. a päringule, leides, et esinevad asjaolud detailplaneeringu algatamata jätmiseks.

Vastustaja esitas kaebajale 19. veebruaril 2024 detailplaneeringu algatamata jätmise otsuse

eelnõu, millele kaebaja esitas vastuväited 18. märtsil 2024.

1.5. Luunja Vallavolikogu võttis 30. mail 2024 vastu otsuse nr 1-3/23 „Veibri külas

Andrese maaüksuse detailplaneeringu algatamata jätmine“.

Vastustaja jättis

detailplaneeringu algatamata planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg 2 p-de 2, 3 ja 6 alusel,

tuginedes kokkuvõtvalt järgmistele seisukohtadele: avalik huvi tagada kvaliteetsed avalikud

teenused, sh lasteaiakohad ja iga-aastaselt haridusasutusi üleval pidada kaalub üles erahuvi

kinnistu detailplaneeringu algatamiseks elamuehituse eesmärgil; kaebaja keeldub kandmast

kulusid seoses avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,

haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse

täitmisega.

2(16)

3-24-1907

2. X esitas 27. juunil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Luunja

Vallavolikogu 30. mai 2024. a otsus nr 1-3/23.

3. Kohus võttis kaebuse 1. juuli 2024. a määrusega menetlusse. Luunja vald vastustajana

esitas 9. augustil 2024 vastuse kaebusele.

4. Kohus määras 13. augusti 2024. a määrusega asja läbivaatamise kohtuistungil 5. novembril

2024.

Kaebaja esitas 28. oktoobril 2024 avalduse, milles taotleb kaebuse täiendamist nõudega

kohustada Luunja valda Veibri külas Andrese maaüksusele (43201:001:1250)

detailplaneeringu algatamise taotlust uuesti läbi vaatama ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest, ning täiendavate tõendite vastuvõtmist. Kohus rahuldas 5.novembril 2024

toimunud kohtuistungil taotluse kaebuse täiendamiseks kohustamisnõudega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja väidab kaebuses ja kohtuistungil järgmist.

5.1. Otsus on põhjendamatu ja vastuolus tegelike faktiliste asjaoludega, taotluse menetluses

varasemalt toimunuga (sealhulgas vastustaja varasemate seisukohtadega) ja ka hea halduse

põhimõttega. Puuduvad mistahes alused kinnistule detailplaneeringu algatamata jätmiseks.

Detailplaneeringu elluviimine on tulevikus võimalik. Selle algatamata jätmiseks pole ka muud

ülekaalukal avalikul huvil põhinevat põhjust ning menetlusega kaasnevad eeldatavad kulud ei

saa tingida detailplaneeringu algatamata jätmist.

5.2. Vastustaja väited kinnistu uue detailplaneeringu algatamise võimatusest lasteaiakohtade

väidetava puuduse kohta on alusetud. Vastustaja menetles detailplaneeringu taotlust viis aastat

ega ole enne vaidlustatud otsuse eelnõu esitamist kordagi väitnud, et kinnistu

detailplaneeringu algatamist takistaks vallas lasteaiakohtade vähesus ja/või vastustaja

kohustus lasteaedu üleval pidada. Väited lasteaiakohtade puudusest ja lasteaedade

ülalpidamiskohustuse täitmise võimatusest on vastuolus tegelike faktiliste asjaoludega.

5.3. Lasteaiakoha järjekorras olevate laste üldarvu alusel ei saa teha mingeid järeldusi valla

lasteaiakohtade ebapiisavuse kohta. Järjekorras olevate laste üldarv ei tähenda, et vastustajal

oleks kõigi nende laste suhtes lasteaiakoha tagamise kohustus - kohad tuleb tagada alates

pooleteise aasta vanusest. On üldteada, et paljud lapsevanemad panevad oma lapse järjekorda

juba tema sünnist alates. Seega ei saanud ca 1,5 aasta tagused andmed omada otsuse

vastuvõtmisel tähtsust. Luunja valla lasteasutused on vahepeal ka oluliselt laienenud.

Kinnistule detailplaneeringu algatamine ei saa seega põhjustada vastustajale raskusi

koolieelsete lasteasutuste seaduse (KELS) § 10 lg-st 1 tulenevate kohustuste täitmisel.

Otsuses sisalduvad keeldumise põhjendused on ilmses vastuolus otsuse vastuvõtmise aegse

tegeliku olukorraga. Asjakohatu on ka tugineda Rae valda puudutavale Tallinna Halduskohtu

lahendile.

5.4. Ka koolikohtade arv vallas ei saa põhjendada detailplaneeringu algatamata jätmist.

Vastustaja on ise kinnitanud, et Luunja valla ainsasse kooli on võimalik õpilasi juurde võtta

ning haridusteenuste haldamise süsteemist ARNO nähtub, et kõikides klassides on vabu kohti.

Paljud lapsed õpivad ka Luunja vallaga piirneva Tartu linna koolides ja tarbivad sealset

taristut.

3(16)

3-24-1907

Otsuses viidatud Arengukava punkti 1 eelnevast tekstist ning alapunktides 1.1-1.2 sätestatud

strateegilistest eesmärkidest nähtuvalt on avalike teenuste all seejuures silmas peetud ainult

Luunja valla kommunaalteenuseid ja taristut (so teed, transport, jäätmemajandus, soojus, vesi

ja kanalisatsioon ning elekter ja side), mitte lasteaia- ja koolikohti. Vastustaja viited

Arengukavale on seega asjakohatud ja ilmselt otsitud.

5.5. Vastustaja on jätnud täitmata PlanS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse tasakaalustada

erinevaid huve, kaaluda neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele

ning lõimida need planeeringu lahendusse. Tegemist on olulise kaalutlusveaga. Vastustaja on

jätnud täielikult analüüsimata võimalused huvide tasakaalustamiseks määrata kinnistule

elamuehituseks ehitusõiguse kaebaja poolt taotletavast väiksemas mahus.

5.7. Pooled saavutasid menetluse käigus hiljemalt 9. mail 2022 kokkulepped. PlanS § 128 lg 2

p-s 6 ja § 131 lg-s 1 nimetatud kulude kandmise küsimustes ning kaebaja ei ole keeldunud

nende kandmisest. Vastustaja pole kunagi nõudnud, et kaebaja võtaks enda kanda kinnistule

elamuehituse tulemusena lasteaia- või koolikohtade suurenemise vajadusest lähtuvaid kulusid.

Kaebaja on käitunud heas usus ja eeldanud, et sõlmitud kokkuleppeid ei muudeta.

5.8. Detailplaneeringu menetlus on peatunud vastustaja tegevuse tõttu. Kaebaja pole saanud

vastustaja väidetud lähtetingimuste ja halduslepingute uusi versioone, millele kaebaja pole

vastustaja väitel vastanud.

5.9. Vastustaja ei ole kaebajat kohelnud võrdselt teiste isikutega, kes on soovinud

detailplaneeringu kaudu ehitusõigust elamuehituseks.

5.10. Kinnistule elamute ehitamiseks ehitusõiguse andmine on kooskõlas kehtiva

üldplaneeringuga, mille kohaselt on kinnistu ala juhtotstarve elamumaa. Üldplaneeringuga

kehtestatud tingimused väljendavad vaieldamatult avalikku huvi. Vastustaja ei ole väitnud, et

asjaolud oleksid võrreldes 2017. aastal üldplaneeringu kehtestamise ajaga kardinaalselt

muutunud. Kavandatav uue üldplaneeringu koostamine ei saa takistada taotletava

detailplaneeringu algatamist.

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, märkides, et olulised kaalutlused ja põhjendused

sisalduvad juba vaidlustatud otsuses, ning vastustaja jääb nende juurde. Vastuseks kaebusele

märgib vastustaja täiendavalt järgmist.

6.1. Vaidlustatud otsus on välja antud kehtiva õiguse kohaselt, õiguspärane, põhjendatud,

ning põhjalikult kaalutletud, st vastab kõigile haldusaktile seatud formaalsetele ja

materiaalsetele nõuetele.

6.2. Vaidlusalusel alal on Luunja Vallavolikogu 28. juuni 2001. a otsusega nr 6-14

kehtestatud Andrese kinnistu detailplaneering. Selle detailplaneeringu algatamisel ja

kehtestamisel oli huvitatud isikuks samuti kaebaja, st kaebaja on nõustunud, et vastaval alal

selline lahendus tekib. Seega vastas planeeringulahendus kaebaja huvidele.

6.3. Kaebajal ei ole õigust nõuda konkreetse sisuga planeeringulahendust. Seda seisukohta on

väljendanud Riigikohus ka kaebaja ja vastustaja vahelises vaidluses haldusasjas nr 3-3-1-23-

16 (otsuse punkt 17). Jõustunud kohtuotsuses asjas nr 3-20-331 on ringkonnakohus

kokkuvõtvalt leidnud, et seni, kuni maale pole veel määratud juhtotstarbele vastavat

4(16)

3-24-1907

sihtotstarvet, peab omanik või maa omandamisest huvitatud isik arvestama riskiga, et maad ei

saa tulevikus juhtotstarbele vastaval viisil kasutada. Üldplaneeringus ettenähtud maakasutuse

juhtotstarve ei ole samatähenduslik detailplaneeringu ehitusõiguse raames määratud krundi

kasutamise sihtotstarbega.

6.4. Vastustajal ei ole ühestki õigusaktist tulenevat kohustust kehtivat detailplaneeringut

muuta. Vastustaja on väga põhjalikult ja pikalt kaalunud kõiki olulisi asjaolusid. Lisaks

vaidlustatud otsuses väljatoodud sotsiaalsele taristule ning looduskeskkonna hoiule (laiem

avalik huvi), on arvestatud ka läbipiirkonna elanike õigustega, kes on oma kinnistuid ostes

muuhulgas lähtunud ka kehtestatud detailplaneeringust. Kaebaja pole seni isegi 2001. aastal

kehtestatud detailplaneeringut tervikuna ellu viinud.

6.5. Vaidlustatud otsuses põhjendused kattuvad suures osas Luunja Vallavolikogu 23. augusti

2007. a otsuse nr 10-7 põhjendustega. Kaebajale ei saa seega tulla üllatusena, et vald ei toeta

üldmaa ala täisehitamist.

6.6. Kaebaja viide võrdse kohtlemise põhimõttele ei ole asjakohane. Vaidlustatud otsus ei ole

võrreldav teiste planeeringutega ei asukoha, elamuühikute arvu ega ka sisu osas. Käesoleval

juhul on vaidlus planeeringu algatamise, mitte kehtestamise üle. Kaebaja ei ole toonud välja

ühtegi konkreetset planeeringut, mis oleks võrreldav kaebaja poolt soovitud

planeeringulahendusega.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kaebaja palub tühistada Luunja Vallavolikogu otsus, millega jäeti algatamata talle kuuluva

Veibri külas asuva Andrese maaüksuse detailplaneering, ning kohustada vastustajat

planeeringu algatamise taotlust uuesti läbi vaatama kohtuotsusega määratava tähtaja (üks kuu

kohtuotsuse jõustumisest) jooksul.

8. Planeeringuala kohta seni kehtiva, Luunja Vallavolikogu 28. juuni 2001. a otsusega nr 6-14

kehtestatud Andrese kinnistu detailplaneeringuga moodustati 120 elamumaa (67

väikeelamumaa krunti, 53 ridaelamu krunti), 1 ärimaa, 3 tootmismaa ning 2 üldmaa krunti.

Selle kinnistu kooseisus olev Andrese maaüksus on kehtiva detailplaneeringu kohaselt

üldmaa. Praeguse vaidluse ajendanud taotluse eesmärk on Andrese maaüksusel kehtiva

detailplaneeringu muutmine.

9. Planeeringualal kehtib Luunja Vallavolikogu 16. veebruari 2017. a määrusega nr 8 (dtl 14-

16) kehtestatud Luunja valla Veibri külas asuvate Andrese ja Lillevälja tee 20 maaüksuste ala

üldplaneering endise Andrese maaüksuse osas. Luunja valla üldplaneeringu (edaspidi

üldplaneering) kaart nr 1 „Maakasutus“1 kohaselt on maakasutuse juhtotstarbeks elamumaa,

kuhu on lubatud püstitada ühepere- ja kahepereelamuid. Tegemist on detailplaneeringu

kohustusega alaga.

Kaebaja soovib uue detailplaneeringuga muuta katastriüksuse sihtotstarvet ja määrata

ehitusõigus elamuehituse eesmärgil. Taotluse kohaselt soovib kaebaja planeeringualale

moodustada krundid pindalaga 1000-4050 m², millest igaühele soovitakse püstitada kuni 3

hoonet kõrgusega kuni 10 m. Juurdepääs planeeringualale kavandatakse Lillevälja teelt

(43201:003:0423) ja Lillevälja tee L1 (43201:001:1251) (dtl 18-21).

1 https://www.luunja.ee/documents/23601738/31833290/Joon_1_Maakas_2017.pdf/31016c1f-de3c-4173-ad93-

a92a3f0600d8

5(16)

3-24-1907

10. Detailplaneeringu muutmiseks tuleb PlanS 140 lg 7 järgi koostada uus sama

planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes planeerimisseaduses detailplaneeringu

koostamisele ettenähtud nõuetest.

Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale

ruumilise terviklahenduse loomine ning detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus

(PlanS § 124 lg 2). Detailplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse

kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist (PlanS § 126

lg 3).

Ruumiline planeerimine on ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestav protsess. Kaebaja

viitab põhjendatult PlanS §-le 10, mis näeb planeerimise olulise põhimõttena ette huvide

tasakaalustamise ja lõimimise ning vastupidist ei ole väitnud ka vastustaja. Planeerimisalase

tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi,

kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima

need planeeringulahendusse (lg 1). Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma

kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse

korral teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega (lg 3).

11. Pooled on erineval arusaamal selles, kas praegusel juhul on vajaduste ja huvide

tasakaalustamine toimunud piisaval määral juba detailplaneeringu algatamise otsustamise

staadiumis, kas algatamisest keeldumise otsus on piisavalt kaalutletud ja sisaldab asjakohaseid

põhjendusi, ning kas vastustaja on seejuures järginud võrdse kohtlemise põhimõtet.

12. Detailplaneeringu algatamisest keeldumise alused on sätestatud PlanS § 128 lg-s 2.

Tegemist on avatud loeteluna esitatud alternatiivsete alustega, mis võimaldab kohaliku

omavalitsuse üksusele planeeringu koostamise korraldajana (PlanS § 124 lg 10)

kaalumisruumi. Tegemist ei ole detailplaneeringu menetlemist keelavate normidega (Tallinna

Ringkonnakohtu 19. aprilli 2023. a määrus asjas nr 3-23-12, p 10).

13. Vastustaja on vaidlustatud otsuses tuginenud PlanS § 128 lg 2 punktidele 2, 3 ja 6. Nende

sätete kohaselt ei algatata detailplaneeringut eelkõige juhul, kui on ilmne, et algatatava

planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise

korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee

ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate

tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning

detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast (p 2); selleks on muu

ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus (p 3); planeeringu koostamise korraldaja eelarves

puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega

kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei

kanna (p 6).

14. Vastustaja on vaidlustatud otsuses (dtl 144-155) kirjeldanud vallas toimunud arenguid

eluruumide lisandumise ja elanike arvu kasvu aspektist ning esitanud detailplaneeringu

algatamisest keeldudes järgmised põhjendused:

1) suures mahus elamisühikute juurde planeerimine ei ole käeoleval juhul põhjendatud

avalikust huvist lähtuvalt, kuna tagatud ei oleks Luunja vallas kvaliteetsed avalikud teenused,

mis on aga elanikkonna rahulolu üks olulisemaid eeldusi. Juba kehtestatud

detailplaneeringute alusel on võimalik Luunja vallas elamuehitust realiseerida ning uute

suuremahuliste detailplaneeringute algatamisel ei ole Luunja vallal võimalik kvaliteetselt

kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevaid kohustusi täita;

6(16)

3-24-1907

2) detailplaneeringu avalduses sisalduv ruumiline ettepanek (lisandub 66 elamisühikut ehk

Luunja valla leibkonna kordajat (2,87) arvestades 189 uut elanikku) omab märkimisväärset

mõju kogu valla territooriumile ja muudab ulatuslikult seniseid ruumilise arengu põhimõtteid.

Vald on kohustatud hindama selle ettepaneku realiseerimisega kaasnevat majanduslikku,

sotsiaalset, keskkonnaalast ja kultuurilist mõju planeeritavale alale ja kogu valla

territooriumile. Elanike arvu kasvuga kasvavad ka kulud, et täita seadusest tulenev kohustus

koolieelsete lasteasutuste ülalpidamiseks;

3) üksikisiku erahuvid ei ole piisavaks põhjenduseks detailplaneeringu muutmiseks läbi uue

detailplaneeringu koostamise ning taotlejal puudub õigustatud ootus, et detailplaneering

algatatakse pärast vastava taotluse esitamist. Ilma uut detailplaneeringut koostamata ei saa

omanik küll enda omandiõigust soovitud määral kasutada, kuid tema võimalused oma

kinnistu kasutamiseks olid enne detailplaneeringu algatamata jätmist ja pärast seda täpselt

samasugused.

4) ehitusõiguse andmise otsustamine maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistule, kus kehtib

detailplaneering, on kohaliku omavalitsuse igakordne kaalutlusotsus. Kehtiv detailplaneering

ei ole seadnud planeeringuala kinnistu omanikule piiranguid kinnistu sihtotstarbeliseks

kasutamiseks üldmaana. Üldmaa on oma olemuselt elamukrunte teenindav ala, mida piirkonna

elanikel on võimalik kasutada vaba-aja veetmise eesmärgil. Detailplaneeringu algatamata

jätmine ei ole huvitatud isikut liigselt koormav ning detailplaneeringu algatamata jätmine ei

kitsenda seniseid kinnistu kasutamistingimusi;

5) kehtiva detailplaneeringu muutmine ei ole põhjendatud, kuna peale muutmist ei ole tagatud

2001. a kehtestatud Andrese kinnistu detailplaneeringu terviklahenduse elluviimine.

Otsuse põhjenduste p-s 3.2 ja selle alapunktides on vastustaja vastanud kaebaja vastuväidetele

kokkuvõtvalt järgmiselt:

1) taotluse esitamisest on möödunud üle 5 aasta ning ruumilise arengu eesmärgid ja

võimalused on ajas muutuvad. Luunja vald on seoses järjest suureneva elamuarenduse

arengusurvega hakanud analüüsima ja arvestama detailplaneeringute elluviimisega kaasnevaid

asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid

mõjusid, tehes seda kõikide esitatavate detailplaneeringu algatamise taotluste juures. Asjaolu,

et vald nägi 2019. a võimalust lubada elamuarendust kogu vallas suuremalt arendada, ei

tähenda, et aastaks 2024 poleks toimunud muudatusi, mis mõjutavad valda uuest ja

asjakohasest informatsioonist tulenevalt asjaolusid ümber hindama. Kuna viimastel aastatel

on Luunja valla rahvaarv olnud pidevas kasvutrendis, on järjest olulisem hinnata eespool

toodud mõjusid ja sellest tulenevalt teha otsused, et valla areng oleks tasakaalustatud

(elamispinnad, äri- ja tootmispinnad töökohtade loomiseks, looduskeskkonna hoidmine

eelkõige tiheasustatud aladel ja nendega piirnevatel aladel, jms).

2) taotluse menetlemine on seisnud 2022. a maikuust, kuid see ei ole olnud takistuseks

taotlejal uurida menetluse seisu ega Luunja Vallavolikogul võtta vastu vastavasisulist

haldusakti;

3) valla jaoks on oluline pakkuda kvaliteetset elukeskkonda nii olemasolevatele kui ka uutele

elanikele, luua eeldused uutele töökoha pakkujatele, toetada turismi arengut jms. Vastasel

korral muutuks planeeringute menetlemise protsess sisuliselt automaatseks loaandmise

menetluseks, mis ei ole kooskõlas PlanS-st tulenevate põhimõtetega ega üldiste üleriigiliste

suundumustega planeeringute koostamisel ja menetlemisel;

4) 1. juulist 2022 kuni 18. märtsini 2024 elamu ehitamiseks ehitusõiguse määramise eesmärgil

kehtestatud detailplaneeringutest enamikul on kavandatud uute kruntide arv 1, 2, 4 või 5 ning

vaid kahel detailplaneeringul on kruntide arv rohkem kui viis (8 ja 12). Luunja Vallavolikogu

on samal ajavahemikul: 1) algatanud kokku 11 detailplaneeringut, millest 4 on ka kehtestatud

(kokku 5 elamumaa krunti). 11-st detailplaneeringust kaks on algatatud eesmärgiga äri ja/või

tootmismaade kavandamiseks ning ülejäänud viie detailplaneeringuga kavandatakse uusi

7(16)

3-24-1907

elamumaa krunte (algatamise eelse eskiisjooniste kohaselt kokku 15). Osade algatatud

planeeringute puhul on juba käesolevaks ajaks selgunud, et puudub võimalus liituda

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga; 2) lõpetanud 51 detailplaneeringu koostamise, millest vaid

3 ei olnud algatatud elamuehituse eesmärgil ning 3) jätnud algatamata 10 detailplaneeringu

koostamist elamuehituse eesmärgil (eskiisjooniste kohaselt kavandati kokku rohkem kui 149

uut elamisühikut). Praeguse vaidluse ajendanud taotluse eskiislahenduse kohaselt soovib

kaebaja ainuüksi ühele kinnisasjale (ühele planeeringualale) kokku kavandada 66 elamumaa

krunti, mis kahjustab selgelt avalikku huvi ning ei ole tasakaalustatud võrreldes ülejäänud

valla ruumilise arenguga.

5) planeerimismenetluses sõltub mõistlik menetlusaeg otseselt konkreetse planeeringu mahust

ja keerukusest, erinevate kooskõlastuste vajalikkusest, eriteadmisi nõudvate küsimuste

rohkusest ning erinevate huvidega arvestamise vajadusest ning samuti huvitatud isiku enda

tegevusest menetluse kestel. Dokumendihaldussüsteemis on viide, et dokumendid saadeti

taotlejale dokumendihaldussüsteemi väliselt, seega töötaja e-posti kaudu. Isegi kui see on

mingil põhjusel teostamata jäetud, ei muuda see vastustaja seisukohti detailplaneeringu

algatamata jätmiseks ega haldusakti põhjendusi;

6) kehtivate üldplaneeringute ruumilised lahendused on osaliselt vastuolus Luunja

Vallavolikogu 27. juuni 2019. a otsusega nr 39 algatatud ning koostamisel oleva Luunja valla

haldusterritooriumi uue üldplaneeringu eelnõus sõnastatud arengusuundade ja ruumiloome

põhimõtetega ning PlanS peatükis 2 sõnastatud planeerimise põhimõtetega ning ei vasta

sellisena kogukonna ega Luunja Vallavalitsuse ega Luunja Vallavolikogu ootustele.

15. Kohus nõustub vastustajaga selles, et planeeringu algatamist taotleval isikul puudub

subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist, kuid samas on ta

õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguspärase haldusmenetluse

läbiviimist ning õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt ning (nt Riigikohtu 27.

jaanuari 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-79-09, p 13).

16. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega detailplaneeringu eesmärkide kohta ning et

detailplaneeringut menetledes tuleb arvestada ja kaaluda lisaks taotleja huvidele ka avalikke

ning teiste isikute (sh valla elanikud) huve ja õigusi. Kohaliku omavalitsuse üksuse elanike ja

kogukonna kui terviku huvi saada nende vajadustele vastavaid avalikke teenuseid on

vaieldamatult kaalukas. Asjakohaseks tuleb pidada vastustaja lähenemist, et tasakaalutatud

arengu huvides tuleb ka jälgida, et planeerimismenetluse tulemusena kehtestatud

detailplaneeringu realiseerimisel oleks tagatud jätkusuutlikkus.

17. Vastustaja on detailplaneeringu algatamisest keeldudes seadnud olulisele kohale

argumendi, et kaebaja soovitud muudatuste korral ei oleks tagatud 2001. a kehtestatud

varasema Andrese kinnistu detailplaneeringu terviklahenduse elluviimine (otsuse p 2.6;

istungil 02:00:03).

Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja saab talle kuuluvat kinnistut kasutada ja käsutada

sellel seni kehtiva detailplaneeringu alusel. Samas ei saa aga kaebajale kuidagi ette heita, et ta

soovib talle kuuluva vara osas varasemast teistsuguseid lahendusi, ning on selleks pöördunud

vastustaja poole avaldusega kehtiva detailplaneeringu muutmiseks, st samal planeeringualal

uue detailplaneeringu algatamiseks. Selline tahe on igati kooskõlas ka kehtiva õigusega ning

seadusandja on vastava olukorra reguleerinud (PlanS § 140 lg 7).

Detailplaneeringu muutmist ja uue planeeringu algatamist ei saa takistada vastustaja poolt

väljatoodud asjaolu, et kaebaja pole seni kehtivat planeeringut täielikult realiseerinud –

esialgsete kavatsuste muutmine või nende realiseerimise võimatuks osutumine võib just

8(16)

3-24-1907

vastupidiselt tingidagi detailplaneeringu muutmise vajaduse. Kaebaja nõustaja ja esindaja

selgitasid kohtuistungil (01:01:04, 01:03:54 ja 01:50:44), et detailplaneeringu kehtivusaja

jooksul on näiteks kadunud vajadus esialgu kavandatud biopuhasti rajamise järele, kuna see

on nüüdseks asendunud tänapäevasemate lahendustega. Seega ei pea vähemalt osaliselt paika

vastustaja kaalutlus, et detailplaneeringu muutmise korral ei oleks ellu viidav varasema

planeeringu järgne terviklahendus. Kohtumenetluses on selgunud, et esialgse terviklahenduse

realiseerimise vastu (vähemalt biopuhasti osas) nüüdseks huvi ja vajadus puudub ning see

poleks enam tehnoloogiliselt mõistlik.

Seega ei saa detailplaneeringu algatamisest keeldumist õigustada üksnes kehtiva

detailplaneeringu olemasoluga ega võimalusega oma vara sellele vastavalt kasutada. Asjaolu,

et eelmise detailplaneeringu kehtestamise ajal vastas see kaebaja huvidele, ei välista

detailplaneeringu edaspidist muutmist ja uue planeeringu koostamise algatamist.

Detailplaneeringu muutmise (uue detailplaneeringu algatamise) võibki tingida tõdemus, et

varasemat lahendust pole võimalik või otstarbekas enam realiseerida.

18. Kaebaja tugineb detailplaneeringu algatamist (senise planeeringu muutmist) taotledes

Andrese kinnistul kehtivale üldplaneeringule, mille kohaselt on Andrese maaüksuse osas

kehtestatud elamumaa juhtotstarve. Kohus nõustub vastustajaga selles, et pelgalt

üldplaneeringus ette nähtud elamumaa juhtotstarve ei loo õigustatud ootust, et taotleja saaks

realiseerida elamuehitust tema soovitud ulatuses ega vastava detailplaneeringu kehtestamise

osas. Küll aga saab detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks olla alus vaid ilmselge

vastuolu korral üldplaneeringuga (PlanS § 128 lg 2 p1). Vastustaja ei ole praegusel juhul

sellele alusele tuginenud ega väitnud, et elamuehitus kõnelausel maaüksusel üldse võimalik

poleks, vaid kohtu hinnangul on vastustaja peamiseks argumendiks kavandatavate

elamuühikute suur arv.

19. Praegusel juhul on vastustaja planeeringu algatamisest keeldudes leidnud, et kaebaja huvi

kehtiva detailplaneeringu muutmiseks ja selleks uue planeeringu algatamiseks ei ole

ülekaalukas avaliku huvi suhtes, viidates seejuures PlanS § 128 lg 2 p-le 3.

Vastustaja on kaebaja erahuviga võrreldes ülekaalukat avalikku huvi sisustades peamiselt

välja toonud elamuehituse kasvu ning et elanike arvu jätkuval lisandumisel Luunja valda satub

ohtu valla võimekus pakkuda oma elanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid ja taristut ning

luua rahulolu pakkuv elukeskkond. Muus osas on vastustaja avalikku huvi sisustanud

üldsõnalisemalt.

20. Vastustaja on välja toonud, et vallas on juba seni ellu viimata elamuarenduste

detailplaneeringuid (kokku üle 600 elamisühiku). Vald näeb olukorra tasakaalustamiseks

võimalust läbi ruumilise planeerimise, mis võib teatud juhtudel kaasa tuua ka

detailplaneeringute algatamata jätmise.

Praeguse vaidluse tinginud detailplaneeringu eskiisjoonise kohta selgitab vastustaja, et

tegemist on 66 elamisühiku juurde kavandamisega ulatuses, mis kahjustab avalikku huvi

(vastustaja selgituste kohaselt on Luunja valla leibkonna kordaja 2021. a rahva ja eluruumide

loenduse tulemuste põhjal 2,87, mis tähendab, et iga elamisühiku kohta lisandub leibkonda

keskmiselt 2,87 inimest, st soovitava detailplaneeringu elluviimisel lisanduks Veibri külasse

189 elanikku).

21. Ülekaaluka avaliku huvi argumendi puhul on vastustaja esmatähtsana rõhutanud võimatust

tagada elanike arvu jätkuva kasvu korral vajamineval hulgal kooli- ja lasteaiakohti ning

9(16)

3-24-1907

haridusasutuste vastavas mahus ülal pidamiseks vajalik raha. Kaebaja leiab, et vastustaja

tuginemine sellele argumendile ei ole põhjendatud ning et vastustaja esitatud andmed lasteaia-

ja koolikohtade kohta pole õiged.

21.1. Vastustaja on vaidlustatud otsuse p-s 2.2 märkinud järgmist: 21. jaanuari 2023. a seisuga

on Luunja vallas järgmiseks õppeaastaks lasteaiakoha järjekorras olevate laste arv kokku 164.

Koolieelse lasteasutuse seaduse (KeLS) § 10 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse kohustus

luua vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle

valla territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia

teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib

vallavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele

kohaldatakse KeLS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut. 17. jaanuari 2023. a seisuga on vallas üks

eralastehoid, kus käib 12 sõimeealist last. Lasteaia hoonete ning kooli hoone ning neid

teenindava taristu ülalpidamine on Luunja valla iga-aastane kulu, mis aasta-aastalt suureneb.

Otsusesse on lisatud ka tabel andmetega lasteaedade 2022. ja 2023. a eelarvete, lasteaedades

käivate laste arvu ja ühe lapse kulu kohta kuus.

21.2. Kaebaja arvates on vastustaja teinud kaalumisvea, lähtudes otsustamisel (mais 2024)

ligemale 1,5 a vanadest 2023. a alguse andmetest. Kaebaja on esitanud oma väite kinnituseks

ka teabe 2023. a arengutest Luunja valla lasteaiakohtade lisandumise ning lasteaedade

laiendamise ja lastehoiu kohta (dtl 157-164).

Vastuseks kaebaja sellele väitele, selgitasid vastustaja esindaja ja nõustaja kohtuistungil

(alates 00:21:39), et 2023. a on märgitud otsusesse ekslikult, kuid silmas on peetud 2024.

aastat ning kinnitasid, et kohus võib arvestada otsuses märgituga kui 2024. a jaanuarikuu

andmetega. Kohus peab usutavaks, et 2024. a alguses dokumendi koostamist alustades võis

vastustaja ametnik aastaarvudega eksida ning need hiljem parandamata unustada. Vastustaja

väitele lisab usutavust, et otsuse 4. leheküljel asuva tabeli neljanda veeru pealkirjaks on

märgitud „Laste arv 31.12.2023“ ning sama lehekülje allmärkused 1 ja 2 kajastavad 2023.

aastal toimunud muudatusi lasteaedade tegevuses (dtl 147).

21.3. Eelnevast ilmneb veel, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsust põhjendanud üksnes

lasteaiakohtade nappusega või lasteaiajärjekordades olevate laste arvuga, vaid ka lasteasutuste

ja koolide ülalpidamiseks vajaminevate rahaliste vahenditega, mis ei võimalda vastustaja

hinnangul elanikkonna kasvu tingimustes enam tagada avalikke teenuseid vajalikul moel.

Vastustaja tulevikku suunatud prognoosi võimekuse kohta tagada talle seadusest tulenevate

kohustuste täitmine, saab pidada põhimõtteliselt asjakohaseks ning kohus ei nõustu kaebaja

väitega vastustaja tuginemisest aegunud andmetel. Samas ei ole vastustaja kohtu hinnangul

arvestanud piisavalt asjaoluga, et lisanduvad elanikud annavad väga suure tõenäosusega

täiendava panuse kohaliku omavalitsuse tulubaasi ning tarbivad ka kohapealsete ettevõtete

teenuseid. Ka ei saa kaalutlemisel aluseks olla koolikohtade vähesus – asjas esitatud tõenditest

ilmneb vabade kohtade olemasolu (väljavõte Luunja valla haridusteenuste haldamises

süsteemist, dtl 166-167).

21.4. Kohus nõustub kaebajaga selles, et lasteaiakohtade nappuse ja haridusasutuste pidamise

kulude suurenemine on argumentidena üles kerkinud alles otsuse eelnõu koostamise

staadiumis, kuid selle üle ei ole arutelu olnud varasemas haldusmenetluses. Samas ei selgu

praegu vaidlustatavast otsusest ega ka pikaajaliseks kujunenud menetluses esitatust, et

vastustaja oleks planeeringut takistava asjaoluna välja toonud kavandatavate hoonete ja

10(16)

3-24-1907

elamuühikute hulga või juhtinud taotleja tähelepanu võimalusele väheneda tasakaalustatud

planeeringulahenduse saavutamiseks kavandatavate eluruumide hulka.

Vastustaja esitatust ilmneb ka, et mitte kõik valda kolivad uued elanikud ei kasuta ühtviisi

valla pakutavaid avalikke teenuseid. Näiteks käib osa lapsi naabruses asuva Tartu linna

koolides ja lasteaedades, kuna see on perekonna jaoks vanemate töökohti ja elukorraldust

arvestades mugavam ja otstarbekam.

22. Samas on vastustaja jäänud üldsõnaliseks muude avalike teenuste osas, mille kvaliteedi

tagamine elanike arvu lisandumisel võib vastustaja arvates samuti kannatada, mainides vaid

otsuse p-s 3.2.1. tasakaalustatud arengu all ära elamispinnad, äri- ja tootmispinnad töökohtade

loomiseks, looduskeskkonna hoidmise eelkõige tiheasustatud aladel ja nendega piirnevatel

aladel, jms. Lisaks on vastustaja märkinud p-s 3.2.2., et valla jaoks on oluline pakkuda

kvaliteetset elukeskkonda nii olemasolevatele kui ka uutele elanikele, luua eeldused uutele

töökoha pakkujatele, toetada turismi arengut jms. Kohus nõustub, et tasakaalustatud arengu

seisukohast on need kõik väga olulised tegurid, kuid sellise üldistuse astme juures ei ole need

piisavad vastustaja kaalutluse sisustamiseks konkreetse detailplaneeringu algatamisest

keeldumisel.

23. Õige on vastustaja väide, et kaebaja taotlus hõlmab märkimisväärselt suuremat hulka

elamisühikuid võrreldes kaebaja esitatud näidetega hiljutiste Luunja vallas menetletud (või

menetletavate) detailplaneeringute kohta (dtl 287-289). Samas võib aga nõustuda kaebajaga

selles, et viidatud planeeringute järgi on elanike arvu lisandumist hinnatud osa planeeringute

puhul positiivseks või vähemalt leitud, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale

puudub ning negatiivsed mõjud esinevad lühiajaliselt eelkõige ehitusperioodil (müra- ja

vibratsioonitaseme tõus, liiklussageduse kasv) (dtl 308). Positiivse majandusliku mõjuna on

vald näinud, et piirkonna kompaktsuse tõus ning piirkonda ilmestavad uusehitised muudavad

piirkonna uutele elanikele atraktiivsemaks (dtl 307).

Kohus nõustub vastustajaga, et iga planeeringutaotlust tuleb vaadelda unikaalsena ja

otsustamisel võivad aluseks olla väga erinevad kaalutlused ja asjaolud (sh kinnistule rajada

soovitavate elamisühikute arv). Kohus ei pea erinevate asjaolude pinnalt tehtud erinevaid

lahendusi (sh kaebaja seisukohast talle ebasoodsamaid) seega võrdse kohtlemise põhimõtte

rikkumiseks. Selle põhimõtte sisustamisel on kujunenud järjekindel lähenemine, et ühetaolise

kohtlemise eelduseks on ka sarnaste asjaolude esinemine. Samas saab aga teha järelduse, et

uute elamuühikute ja uute elanike lisandumine ei ole vastustaja jaoks üheselt negatiivse

mõjuga.

24. Vastuseks kaebaja väitele Luunja valla kehtivas üldplaneeringus määratletud juhtotstarbe

(elamumaa) kohta märgib kohus, et üldplaneeringute ulatust ja üldistusastet arvestades ei saa

maakasutuse juhtotstarvet vaadelda omandipõhiõiguse sisu ja piiride lõpliku ja

reservatsioonideta kujundamisena ega kindla lubadusena, et krundile saab ehitada (Riigikohtu

otsus 3-20-1329/48, p-d 31 ja 32; vt ka Tartu Ringkonnakohtu otsus vaidluses samade poolte

vahel asjas nr 3-20-331, p 40). PlanS § 142 kohaselt võib detailplaneering sisaldada

põhjendatud vajaduse korral üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut, sh

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks (PlanS § 142

lg 1 p 1). Kohus nõustub kaebajaga aga selles, et senises menetluses pole arutatud

detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmist. Kaebaja sõnul pole talle antud võimalust, et

taotlust vastavalt täiendada (kaebaja nõustaja ja esindaja selgitused istungil alates 01:48:30).

11(16)

3-24-1907

25. PlanS § 128 lg 2 p-des 2 ja 6 sätestatud keeldumise aluste kohta märgib kaebaja, et ta ei

ole keeldunud planeeringu koostamisega seonduvate kulude kandmisest ning leiab, et

vastavad kokkulepped avaliku taristu rajamise osas on saavutatud juba 9. mail 2022 Luunja

vallamajas toimunud koosolekul ning need on vastavalt ka protokollitud.

25.1. Koosoleku protokollist (dtl 120-121) ilmneb, et seal osalesid valla esindajatena

vallavanem, abivallavanem ja volikogu esimees ning detailplaneeringust huvitatud isikutena

praeguse haldusasja kaebaja ning Y.

Arutelu tulemusena on protokolli kantud järgmised otsustused:

„1. Valla esindajad peavad vajalikuks (vaatamata liiklusuuringu tulemustele) läbimurde

rajamist Hipodroomi tn ja Kabina tee vahele (edaspidi ka läbimurre) ja selleks tuleb Andrese

detailplaneeringu alal reserveerida vajalik teekoridor. Planeeringust huvitatud isik on nõus

vajaliku tee koridori reserveerimisega Andrese detailplaneeringu alal. Tee maa

katastriüksus(t)e üleandmine vallale toimub siis, kui asutakse teed reaalselt kavandama

(toimub vastav eelarve vastuvõtmine). Valla esindajad olid sellega nõus.

2. Huvitatud isik on nõus läbimurde osas tee ja sellega seonduvad rajatised omal kulul välja

ehitama vaid osas, mis on Andrese planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud

ning sellega funktsionaalselt seotud. Valla esindajad nõustusid sellega.

3. Detailplaneeringukohase avaliku puhkeala väljaehitamise ulatus täpsustakse valla poolt

lepingu tekstis nii palju, kui see on planeeringu algatamisel võimalik. Kõik olid nõus.

4. Valla esindajate seisukoht on, et seoses detailplaneeringuga seonduva kasvava

liikluskoormusega, tuleb Lillevälja teele rajada kergliiklustee: arendaja peab rajama

kergliiklustee Lillevälja teele alates Lillevälja ringristmikust, kaasa arvatud, kuni

detailplaneeringu alani ja selle siseselt. Planeeringust huvitatud isik oli nõus samas ulatuses

ehitama välja kõnnitee, kergliiklustee osas pidas vajalikuks veel kalkuleerida. Vald ei

loobunud kergliiklustee nõudest, kuna see on vajalik ohutuse tagamiseks Lillevälja teel.

Lepiti kokku, et kergliiklustee täpne kulgemine Lillevälja ringristmiku osas lahendatakse

projekteerimisel, kus vajadusel pakutakse välja erinevaid võimalikke lahendusi. Viimasega

kõik nõustusid.“

26.2. Pooled on aga eri meelt kulutuste kandmisega nõustumist kinnitavate kokkulepete

olemasolu või puudumise küsimuses. Vastustaja selgituste kohaselt on pärast eelnimetatud

koosolekut saadetud kaebajale dokumendid (halduslepingute projektid), millele kaebaja

selleks määratud tähtajal ega ka hiljem pole vastanud. Kaebaja sõnul ei ole talle nimetatud

dokumente edastatud, mistõttu pole tal olnud võimalik olnud ka nende kohta arvamust

avaldada ega nendega nõustuda ning neid allkirjastatult vastustajale tagasi saata. Oma väidet

dokumentide mittesaamisest kinnitab kaebaja väljavõttega Luunja valla dokumendiregistrist

(dtl 188), mis tõepoolest kaebajale selliste dokumentide saatmist ei kinnita. Vastustaja

esindaja selgitas kohtuistungil, et faili metaandmete kohaselt on see saadetud kaebajale

süsteemiväliselt ning möönis et lepinguprojektide kaebajale edastamine ei ole tõendatud

(istungil alates 01:30:06). Vastupidises ei saa veenda ka vastustaja esindaja selgitused, et

lepinguprojektid pidi kaebajale saatma vallaametnik, kes tegi seda enda e-posti kontolt, kuhu

tema ametist lahkumise järel vastustajal enam juurdepääsu ei ole.

Kohtu hinnangul ei saa ühe ametniku teenistusest lahkumist pidada asjaoluks, mis häirib

pikemaajaliselt poolelijäänud haldusmenetluse jätkamist ning haldusorganil on kohustus

tagada enda asjaajamise järjepidevus.

12(16)

3-24-1907

26.3. Kaebaja heidab vastustajale ette talle kokkulepetega seotud lepinguprojektide saatmata

jätmist ning vastustaja kaebajale omakorda seda, et kaebaja planeeringust huvitatud isikuna ei

tundnud ise varem huvi ega avaldanud soovi lepingute projekte saada. Kohus nõustub

vastustajaga osaliselt.

Haldusasjas toimikust ilmneb, et kaebaja pöördus 8. jaanuaril 2024 valla poole päringuga

seoses detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemisega (dtl 123), st rohkem kui 19 kuud

pärast viimatist kirjavahetust 2022. a maikuus. Luunja Vallavalitsus vastas kaebajale 1.

veebruari 2024. a kirjaga nr 6-2/32-2, tuues välja detailplaneeringu algatamata jätmist

tingivad asjaolud ning selgitas, et koostab haldusakti eelnõu detailplaneeringu algatamata

jätmiseks ning seejärel viiakse läbi asjakohased toimingud vastavalt HMS § 40 lg-tele 1 ja 2

(dtl 125-130). Vastustaja saatis kaebajale haldusakti eelnõu 19. veebruaril 2024 ning andis

tähtaja arvamuse ja vastuväidete esitamiseks hiljemalt 6. märtsil 2024.

Kuna menetlus toimus kaebaja enda taotluse alusel tuleb tõepoolest eeldada kaebaja huvi

menetluse võimalikult sujuva kulgemise ja taotletava eesmärgi saavutamise vastu, kuid tal ei

ole otsesõnu seadusest tulenevat kohustust haldusmenetluses initsiatiivi üles näidata. Samas

on vastustaja kohaliku omavalitsuse üksusena planeeringu koostamise korraldaja (PlanS § 124

lg 10), kes peab hoolitsema selle eest, et haldusmenetlus saaks läbi viidud eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

isikutele (HMS § 5 lg 2), järgides põhiseadusest, haldusmenetluse seadusest ja eriseadustest

tulenevaid haldusmenetluse põhimõtteid. Haldusmenetluses taotleja positsioonis oleval

füüsilisel isikul on küll haldusmenetluses omad kohustused (nt HMS § 38 lg 3, teatud piirides

kaasaaitamiskohustus), kuid menetluse seaduses sätestatud tähtajal või mõistliku aja jooksul

läbiviimist peab suunama ikkagi haldusorgan. Detailplaneering algatatakse või jäetakse

algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates ning mõjuval

põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani (PlanS § 128 lg 4). Praegusel juhul

on neid tähtaegu ilmselgelt ületatud.

26.4. Kaebaja vähene aktiivsus võis küll menetluse kulgu mõjutada, kuid kohtu arvates ei

saanud vastustaja tema käitumisest järeldada kulude kandmisest keeldumist. Isegi kui

vastustaja on kaebaja käitumisest sellise järelduse teinud, olnuks ärakuulamiskohustuse

mõistliku täitmise raames kohane enne haldusakti projekti kaebajale esitamist tema

seisukohtade täpsustamiseks võimalus ja tähtaeg anda. Haldusorgani jõupingutused haldusakti

adressaadi ärakuulamisel ja uurimispõhimõtte kohaldamisel ei tohi kujuneda küll

ülemääraseks ning seda eriti juhul, kus haldusmenetluse tulemusest on huvitatud just adressaat

ise. Ülal tsiteeritud protokollilised otsustused ei viita aga kaebaja huvi puudumisele ega

kulude kandmisest keeldumisele.

26.5. Kohtu hinnangul ei olnud vaidlustatud kaalutlusotsuses seega asjakohane tugineda

väitele nagu oleks kaebaja kulude kandmisest keeldunud ning seega on alusetu tugineda ka

PlanS § 128 lg 2 p-dele 2 ja 6.

27. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vastustaja on teinud otsustamisel kaalumisvigu,

tuginedes mitteasjakohastele kaalutlustele – võimatus realiseerida täielikult varasemat

planeeringulahendust (vt käesoleva otsuse põhjenduste p 17) – ning paljasõnaliselt sisustanud

ülekaalukaks peetava avaliku huvi, seejuures arutamata näiteks võimalust planeerida

väiksemat hulka elamuühikuid ja jätta planeeringualale rohkem ruumi avalikes huvides.

Samuti on jäetud välja selgitamata olulised asjaolud, sh kaebaja valmisolek kulude

kandmiseks. Need on kohtu hinnangul eksimused, mille vältimine võinuks suure tõenäosusega

kaasa tuua teistsuguse otsustuse kaebaja taotluse lahendamisel.

13(16)

3-24-1907

Kohus peab vajalikuks märkida, et avalike huvide õiglane arvestamine ja tasakaalustamine

toimubki pigem detailplaneeringu edasises menetluses, mitte niivõrd selle algatamise

otsustamise staadiumis. Detailplaneeringu menetlus ei saa iseenesest kuidagi kahjustada ka

avalikku ega teiste isikute huvi (nt viidatud määrus haldusasjas nr 3-23-12, p 12 ja seal

viidatud praktika), vaid vastupidiselt võimaldab seda paremini välja selgitada. Muu hulgas

näeb PlanS § 128 lg 6 ette avalikkuse ulatuslikuma teavitamise planeeringu algatamisest.

28. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel täitnud

ebapiisavalt ärakuulamiskohustust ning teinud erinevate huvide kaalumisel vigu, mis on kaasa

toonud otsuse sisulise õigusvastasuse. Seega on alus vaidlustatud otsuse osas tühistamisnõude

rahuldamiseks.

Vaidlustatud otsuse õigusvastasus tingib ka kohustamisnõude rahuldamise (riigivastutuse

seaduse § 6 lg 1). Kaebaja on taotlenud detailplaneeringu algatamise taotluse uueks

läbivaatamiseks kohustamist ühe kuu jooksul käeolevas kohtuasjas otsuse jõustumisest. Kohus

peab, arvestades PlanS § 128 lg-s 4 sätestatud tähtaegu, põhjendatuks rahuldada

kohustamisnõude selliselt, et vastustaja on kohustatud kaebaja taotluse detailplaneeringu

algatamiseks uuesti läbi vaatama 90 päeva jooksul käeolevas haldusasjas kohtuotsuse

jõustumisest. Praeguse vaidluse asjaoludest nähtuvalt võivad vajalikuks osutuda täiendavad

menetlustoimingud, seejuures näiteks kaebajale käesoleva otsuse põhjenduste p-s 26

nimetatud halduslepingute projektide edastamiseks ning nende üle läbirääkimiste pidamiseks,

samuti taotluse esitamise hetkest möödunud aega arvestades, täiendavate asjaolude

väljaselgitamiseks.

Arvestades HKMS § 41 lg-s 3 sätestatut peab kohus kohustamisnõuet praegusel juhul

tervikuna rahuldatuks.

Kohus rahuldab seega kaebuse tervikuna.

MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED

29. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud.

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

29.1. Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt järgmiselt:

1) 4. novembri 2024. a taotluse kohaselt mõista haldusasjas nr 3-24-1907 kaebaja X

menetluskulud seisuga 31. oktoober 2024 summas 6644.18 eurot, mis sisaldab käibemaksu

(dtl 334-335);

2) 8. novembri 2024. a taotluse kohaselt kohtuistungiga seotud menetluskulud summas

2138.76 eurot, mis sisaldab käibemaksu (dtl 359-360).

29.2. Vastustaja esitas menetluskulude taotlusele 12. novembril 2024 järgmised vastuväited.

Taotletav summa on suur, arvestades asja keerukust. Kaebaja on välja toonud kõik

kaalutlused, mida menetluskulude määramise puhul tuleks arvesse võtta, kuid ei ole

põhjendanud, miks ta leiab, et tegemist oli sedavõrd mahuka või aeganõudva menetlusega. Ei

ole usutav, et vandeadvokaadil, kellel on nii menetlusõiguslikud kui kitsamalt

valdkonnaspetsiifilised õigusteadmised, vajas käesolevas asjas sellises mahus aega

dokumentidega tutvumiseks ning kaebuse koostamiseks. Samuti puudus vajadus eraldi

valmistuda kohtuistungiks, kuivõrd kaebuse koostamise ning vastustaja vastusega tutvumine

14(16)

3-24-1907

on juba kuludena arvestatud. Kaebuse koostamiseks vajalike läbitöötamist vajavate

materjalide maht ei olnud suur, kaebus ise õiguslikult keerukas ega aeganõudev ning

kohtumenetlus kestis lühikest aega. Õiguslikult ei ole põhjendatud lisada sõiduaeg

kohtuistungile menetluskulude nimekirja täistunnihinnaga. Riigikohus on korduvalt leidnud,

et menetlusosalise lepingulise esindaja kohtuistungitele sõitmise ajakulu eest väljamõistetava

tasu arvestamisel ei saa lähtuda õigusabi tavapärasest tunnihinnast.

29.3. Kohus märgib esmalt, et põhjendatud kuluks tuleb pidada kaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu (20 eurot) ning tõendi saamise kulu registripäringu tegemisel (3 eurot) vastavalt

HKMS § 102 p-le 2.

29.4. Kaebaja esindaja on õigusabile kulunud aja hulka arvanud ka kohtuistungile ja tagasi

sõiduks kulunud aja (8. novembri 2024. a taotlus, dtl 359-360; arve dtl 361).

29.4.1. Lepingulise esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu on küll põhjendatud kulu

(kohtuväline kulu HKMS § 103 lg 1 p 1 tähenduses), kuid samas ei saa kujunenud

kohtupraktika kohaselt menetlusosalise lepingulise esindaja kohtuistungitele sõitmise ajakulu

eest väljamõistetava tasu arvestamisel lähtuda õigusabi tavapärasest tunnihinnast ning

analoogia korras tuleb rakendada riigi õigusabi seadusest tulenevalt riigi õigusabi korda (vt

Riigikohtu 11. novembri 2015. a otsus 3-3-1-37-15 p 25 ja 6. veebruari 2018. a otsus 3-15-

103 p 29).

Justiitsministri 27. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude hüvitamise kord“ § 151 lg 1 sätestab, et kui õigusabi osutamise koht jääb

advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse õigusabi osutamise kohta

ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades

ühte suunda.

Viidatud korra § 151 lg 1 p 4 järgi makstakse advokaadile sõidule kulutatud aja eest 30 eurot,

kui vahemaa advokaadibüroo ja sõidu sihtkoha vahel on 151-200 kilomeetrit. Menetluskulude

väljamõistmiseks esitatud dokumentidest ilmneb, et kaebaja esindaja on sõitnud Tallinnast

Tartusse ja tagasi (dtl 363-364). Sellest tulenevalt on lepingulise esindaja põhjendatud tasu

sõidule kulutatud aja eest praegusel juhul 30 eurot. Põhjendatud kuluks saab pidada ka

sõidupiletite hinda (kokku 24 eurot; dtl 363-364)).

29.4.2. Kaebaja lepingulise esindaja kuludokumentides märgitud summa kohtuistungile

sõitmise aja eest (tunnihinnaga 162 eurot, millele lisandub käibemaks; dtl 359–362) on seega

põhjendamatu. Kaebaja esindaja on 8. novembri 2024. a taotluses märkinud kohtuistungiga

seotud õigusabi ajakuluks 10,7 tundi. Arvestades kohtuistungi pikkust (kohtuistungi

protokollist (dtl 347-357) nähtuvalt 2 tundi, saab põhjendatud ajakuluks õigusabile pidada, 2,2

tundi, seega 434,8 euro ulatuses.

29.5. Kohus peab iseenesest põhjendatuks ja kohtupraktikas aktsepteerituks 4. novembri

2024. a taotluses esindajate poolt osutatava õigusabi tunnihinda (keskmiselt 165,47 eurot,

millele lisandub käibemaks). Samas leiab kohus, et selles taotluses märgitud õigusabi mahtu

(32,7 tundi ) ei saa pidada tervikuna põhjendatuks. Kohus nõustub vastustajaga, et käesolev

kohtuvaidlus ei ole sisult eriti keerukas ning läbi töötamist vajava materjali maht ei ole kuigi

suur. Vaidlus keskendub suures osa haldusmenetluse ja planeerimisõiguse menetluslikule

poolele, mitte niivõrd keerukatele materiaalõiguslikele küsimustele. Seega peab kohus

põhjendatud ajakuluks 4. novembri 2024. a taotluses näidatud õigusabi 18 tunni ulatuses ning

põhjendatud kuluks, mis sisaldab käibemaksu 3633,72 eurot.

15(16)

3-24-1907

29.6. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et menetluskulude koos käibemaksuga

väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada (Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-663, p

23). Praegusel juhul on kaebaja sellise kinnituse esitanud (dtl 335), mistõttu tuleb

menetluskulud tema kasuks välja mõista koos käibemaksuga.

30. Eeltoodud arvestades tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu 4145,52

(20+3+30+24+434,8 (2,2*162*1,22)+ 3633,72 (18*165,47*1,22) eurot.

31. Kaebaja on tasunud kaebuses tühistamisnõuet esitades riigilõivu 20 eurot ning 28.

oktoobri 2024. a avalduses täiendavat kohustamisnõuet esitades veel 20 eurot (dtl 325).

HKMS § 104 lg 1 ls 2 kohaselt tasutakse kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete

nõuete esitamisel riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv.

Kuna nii tühistamis- kui ka kohustamisnõude esitamisel tuleb riigilõivuseaduse §-st 60

tulenevalt tasuda riigilõivu 20 eurot, ei ole vajalik täiendava riigilõivu tasumine kaebuse

täiendamisel kohustamisnõudega. Kohus tagastab enamtasutud riigilõivu (20 eurot) HKMS §

104 lg 5 p 1 ja lg 8 ls 4 alusel Kaebaja esindaja on nõustunud riigilõivu selliselt tagastamisega

(istungil 01:53:22).

32. Kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja ja tema nõustaja nimed ning pangakonto,

millele tagastatakse riigilõiv, numbri tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

16(16)