1-08-6857/101-08-6857/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15 september 2011.a Jõgeva kohtumaja Kohtunik Sekretär Tõlk Liivi Loide

Viivi Kalme

Nadežda Bõstrova Kriminaalasja number 1-08-6857 (07260101166) Kriminaalasi

Kohtute raamatupidamiskeskuse avaldus H.L-ile asenduskaristuse määramiseks Süüdimõistetu H.L

isikukood xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

KarS § 70 lg 1, 2 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada H.L-ile Tartu Maakohtu

08.10.2008.a otsusega kriminaalasjas 1-08-6857 mõistetud rahalise karistuse

ärakandmata osa, mis on 40 päevamäära, millele vastab 13 päeva vangistust, 26 (kakskümmend kuus) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata H.L-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2

(kaks) kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest vastavalt kriminaalhooldaja poolt määratud ajakavale. KarS § 69 lg 4 alusel on H.L kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

tähtajaks katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

H.L on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 08.10.2008.a otsusega kriminaalasjas

nr 1-08-6857 KarS § 274 lg 1 järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus 90 päevamäära, s.o 4500 krooni. KarS § 66 lg 2 alusel määrati rahaline karistus tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igas kuus 375 krooni kuni kogusumma tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 15.10.2008.a.

08.06.2011.a esitas Kohtute raamatupidamiskeskus avalduse H.L-ile mõistetud

rahalise karistuse asendamise otsustamiseks. Avalduse kohaselt on täitemenetlus H.L-ile

mõistetud rahalise karistuse nõudes avatud 27.10.2009.a. Isikule on antud

võimalus tasuda rahalist karistust 12 kuu jooksul, toimunud on kaks laekumist. H.L on lisaks tasumata sama kriminaalasja raames väljamõistetud muud rahalised

kohustused. Lisaks on osaliselt tasumata ka teises kriminaalasjas väljamõistetud rahalised kohustused. Kokku on võlgnikul tasumata 214,16 euro ulatuses riiginõudeid. Kohtutäitur on

kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid.

Eelnevast tulenevalt on sissenõudja Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu palunud otsustada ™S § 206 lg 2 alusel rahalise karistuse asendamise.

Kohtuistungil selgitas H.L, et tema pensionist on tehtud kinnipidamisi 31 eurot kuus igakuiselt riiginõuete katteks ja tema arvestuste kohaselt peaks kolme kuu pärast olema võlgnevus tasutud. Selle kohta esitas ta ka Lõuna Pensioniameti teatise. Nimetatud teatisest

nähtub, et H.L pensionist on kinnipidamisi tehtud kinnipidamisakti nr

186/2009/5605 alusel ja kinnipidamisele selle akti alusel kuulub veel 85,43 eurot. Samast teatisest nähtub, et pensioniametis on täitmisel veel ka kinnipidamise akt nr 186/2009/5606,

mille alusel kuulub kinnipidamisele 185,34 eurot (2900 krooni). Kohtute raamatupidamiskeskuse avaldusest ja selle lisadest nähtub, et rahalise karistuse sissenõudmine

toimub täiteasjas nr 186/2009/5606. Seega rahalise karistuse osas pensionist hetkel

täiendavaid kinnipidamisi tehtud ei ole ja tasumata on seega endiselt 127,82 eurot, millele sundtäitmisel on lisatud ka täitemenetluse kulu. H.L avaldas kohtuistungil, et ta on võimaluse korral nõus tegema üldkasulikku

tööd, on võimeline sead tegema ja soovib rahalise karistuse asendamist. Muud raha, kui pension tal ei ole, et karistust tasuda.

Kohus leiab, et esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud. KarS § 70 lg

ei ole rahalist karistust määratud tähtajal tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse mittetasumiseks ei ole süüdimõistetul esitada. Käesoleval ajal on ta küll pensionär, kuid kohtuotsuse tegemise ajal töötas ja rahalise karistuse tasumine oli määratud tulenevalt tema

kogu ulatuses. Lisaks on tema suhtes sundtäitmisel veel teisi nõudeid, mida peetakse kinni pensionist. H.L oli nõus sooritama üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga. KarS § 70 lg 2 kohaselt

vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. H.L on rahalisest karistusest tasumata 127,82 eurot, millele vastab 2000 krooni. Karistuse määramisel on arvestatud rahalise karistuse päevamääraks 50 krooni, seega on tasumata rahaline karistus 40 päevamäära, millele vastab 13 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel vastab ühele

vangistuse päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega tuleb H.L sooritada kokku 26 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et nimetatud hulga töö sooritamiseks piisab

kahest kuust arvestades KarS § 69 lg 2 sätestatut, vajadust töö organiseerida ja tegemisele kuuluva töö kestust. Üldkasuliku töö tegemise perioodiks tuleb H.L KarS § 69 lg 4 alusel allutada KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 70, KrMS § 431 ja § 432 lg 1.

Kohtunik