1-10-3742/44 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri kohtuasi 1-10-3742

M Ä Ä R U S

Rakveres, 15.09.2011 Viru Maakohtu täitmiskohtunik Tiit Kullerkupp

vaatas läbi L.R-i (ik XXX, eluk xxxx) taotluse temale Viru

Maakohtu 18.02.2011 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7, 9 ja § 121 järgi mõistetud vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks KrMS § 415 lg 3 alusel.

L.R põhjendab taotlust asjaoluga, et ta on oma xxxx ema ainuke sugulane ja

hooldaja. Taotluses märgitakse, et L.R-i ema A G on diabeedihaige, vaegnägija ja liigub tugiraami abil, et 30.08.2011 suunati ta Tallinna haiglasse statsionaarsele ravile.

Märgitakse, et A G hoolduse korraldamine ravijärgselt ning tema toetamine ja

külastamine haiglaravil viibimise ajal tingivad süüdimõistetu taotluse vangistuse

edasilükkamiseks, sest vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad nende

erakorraliste asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetu ema elule ja tervisele. Taotlusele on lisatud perearsti tõend milles märgitakse, et A G vajab kõrvalabi.

KrMs § 415 lg 3 alusel võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma

määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu

alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.

Kohus leiab, et L.R-i taotlus pole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohtu arvates ei saa lugeda erakorraliseks asjaoluks asjaolu, et süüdimõistetul on xxxx ema, kes vajab kõrvalabi. Sellises eas inimesed põevad sageli mitmesuguseid haigusi ja vajavad

tihti ka hooldust, ravi ja kõrvalabi. Hooldust ja abi vajavad sellised inimesed kestvalt,

selline olukord on ettenähtav ja seega mitte erakorraline. Väide, et A G on Tallinna haiglasse ravile suunatud on paljasõnaline, taotluses pole märgitud millisesse haiglasse ja

miks A G on suunatud, pole lisatud ka sellekohast tõendit. Samas pole ka ema

haiglasviibimine käsitletav erakorralise asjaoluna. On loomulik, et vanemad on

õigustatud oma lastelt saama abi ja toetust haigusja vanaduspäevadel, kuid sellise

võimaluse puudumisel saab abi osutada ka kohalik omavalitsus. Eeltoodut arvestades

leiab kohus, et L.R-i karistuse kandmisele asumine ei too kaasa raskeid tagajärgi tema emale.

Lisaks eeltoodule märgib kohus, et süüdimõistev kohtuotsus L.R-i suhtes tehti

esimese astme kohtus juba 18.02.2011 ja seega pole ema hooldamisega seotud

probleemid tekkinud L.R-i jaoks ootamatult, tal oli piisavalt aega ema hooldamisega seotud probleemide lahendamiseks koostöös kohaliku omavalitsusega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 415 lg 3 kohus

m ä ä r a s:

L.R-i taotlus temale Viru Maakohtu 18.02.2011 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7, 9 ja § 121 järgi mõistetud vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks jätta rahuldamata.

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 (kümme) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai teada või pidi saama teada kohtumäärusest.

Kohtunik

(allkiri)

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus

27. septembril 2011. a.

Nooremreferent

Lea Herne