3-22-2460/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2460

Haldusasi

AS Tariston kaebus tühistada Keskkonnaameti maavara

kaevandamise loa andmisest keeldumise korraldus ning

tuvastada Kadrina Vallavolikogu nõusoleku andmisest

keeldumise õigusvastasus

Menetlusosalised

Kaebaja AS Tariston, esindajad v.adv Kaisa Laidvee ja

v.adv Martin Triipan

Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja M.U

Vastustaja Kadrina vald, esindajad R.F ja M.N

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.01.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Tariston apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Tariston apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

26.01.2024 otsus muutmata.

2. Mõista AS-lt Tariston välja Kadrina valla kasuks apellatsiooniastme

menetluskulude katteks 1342 eurot (koos käibemaksuga). Ülejäänud apellatsiooniastme

menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2024.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-2460

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Tariston esitas 22.01.2018 Keskkonnaametile taotluse anda maavara kaevandamise

keskkonnaluba Kadrina vallas Uku maardla Uku liivakarjääris kaevandamiseks.

2. Keskkonnaamet saatis 14.02.2020 kirjaga Kadrina vallale taotluse materjalid tutvumiseks

ning arvamuse andmiseks. Kadrina Vallavolikogu tegi 27.05.2020 otsuses nr 124 ettepaneku

korraldada keskkonnamõju hindamine (KMH), et selgitada välja kavandatava tegevusega

kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv

mõju inimese tervisele, heaolule, varale või kultuuripärandile.

3. AS Tariston esitas 31.01.2022 Keskkonnaametile muudetud kaevandamisloa taotluse,

mida Keskkonnaamet ei käsitanud uue taotlusena ega algatanud uut menetlust.

4. Keskkonnaamet saatis 09.02.2022 kirjaga Kadrina Vallavalitsusele arvamuse

avaldamiseks KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu ning AS Tariston kaevandamisloa

muudetud taotluse. Kadrina Vallavalitsus esitas oma arvamuse 09.03.2022 kirjas nr 6-

3/183/2022-1, milles asus mh seisukohale, et Kadrina Vallavolikogu 27.05.2020 arvamust

tuleb käsitada tingimusliku nõusolekust keeldumisena, ning keeldus jätkuvalt andmast oma

nõusolekut kaevandamiseks.

5. Keskkonnaamet jättis 20.06.2022 korraldusega KMH algatamata, kuna kavandataval

tegevusel puudub oluline keskkonnamõju.

6. Keskkonnaamet keeldus 19.10.2022 korraldusega nr DM-117720-23 andmast AS-le

Tariston Uku liivamaardlas Uku liivakarjääris maavara kaevandamise luba põhjusel, et

kohalik omavalitsus (KOV) ei ole nõus keskkonnaloa andmisega ning Keskkonnaametil ei ole

pädevust hinnata KOV arvamuse õiguspärasust keskkonnaloa andmise menetluses. Kuigi

Kadrina Vallavolikogu ei teinud keskkonnaloa taotluse kohta nõustuvat, keelduvat ega

tingimuslikku otsust, on Kadrina Vallavalitsus hilisemates kirjades rõhutanud vastuseisu

keskkonnaloa andmisele. Maapõueseaduse (MaaPS) § 55 lg 2 p 11 alusel tuleb keelduda

keskkonnaloa andmisest põhjusel, et KOV ei ole nõus keskkonnaloa andmisega.

7. AS Tariston esitas 18.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus: 1) tühistada

Keskkonnaameti 19.10.2022 korraldus nr DM-117720-23 ning kohustada ametit asja uuesti

otsustama; 2) tunnistada Kadrina Vallavolikogu keeldumine anda nõusolek õigusvastaseks ja

kohustada Kadrina Vallavolikogu asja uuesti otsustama.

Keskkonnaamet pidanuks kaaluma võimalust pöörduda nõusoleku saamiseks Vabariigi

Valitsuse poole vastavalt MaaPS § 55 lg-le 4. Kaebajal oli selleks ilmne huvi. Kadrina vald ei

ole selgelt keeldunud kooskõlastuse andmisest. Haldusorganid on toiminud vastuoluliselt.

Vallal ei olnud õigust nõuda KMH korraldamist, mõjude eelhinnangu tegi selleks pädev

haldusorgan Keskkonnaamet. Rohevõrgustiku koridori alale kaevandamisloa andmine ei ole

välistatud. KOV ei ole usutavalt välja toonud ega põhjendanud, milliseid olulisi negatiivseid

mõjusid võib kaevandamine endaga kaasa tuua. Kadrina valla seisukohad ei anna alust väita,

et Keskkonnaameti seisukoht eelhinnangu andmisel oleks olnud ebaõige.

8. Keskkonnaamet ja Kadrina vald palusid jätta kaebus rahuldamata.

9. Tallinna Halduskohus jättis 26.01.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

1)

Ekslik on kaebaja väide, et Keskkonnaamet oli kohustatud kaaluma võimalust pöörduda

Vabariigi Valitsuse poole. MaaPS § 55 lg 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole

nõus kaevandamisloa andmisega, võib kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa

2(9)

3-22-2460

andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks

nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Sätte sõnastusest tuleneb ühemõtteliselt ja

selgelt, et valitsuse nõusoleku küsimise eelduseks on taotleja sellekohane taotlus (konkreetne

ettepanek). Seda kinnitab muu hulgas MaaPS seletuskiri, kus selgitatakse, et kohaliku

omavalitsuse üksuse nõusoleku puudumisel võib taotleda Vabariigi Valitsuse nõusolekut, st

see toimub ainult taotleja soovil ja loa andja nõusolekul (213 SE seletuskiri, lk 39). Asja

materjalidest ei nähtu ning kaebaja ei ole ka väitnud, et ta oleks avaldanud loamenetluses

selgelt soovi taotleda Vabariigi Valitsuselt nõusolekut.

2)

Kaebajal ei olnud takistusi teha menetluse kestel ettepanekut Vabariigi Valitsuse poole

pöördumiseks. Kaebaja ei avaldanud soovi Vabariigi Valitsuselt nõusoleku küsimiseks ka

pärast seda, kui Keskkonnaamet andis oma 20.06.2022 kirjas kaebajale teada, et ta kaalub

kaevandamisloa andmisest keeldumist ja viitas selge sõnaga võimalusele taotleda nõusolekut

Vabariigi Valitsuselt. Kuna riigi huvi esinemist saab hinnata Vabariigi Valitsus, kelle poole

pöördumise ettepanekut kaebaja ei teinud, puudub vajadus analüüsida menetlusosaliste väiteid

seonduvalt Uku liivakarjääris kaevandamise vastu esineva riikliku huviga.

3)

Haldusmenetluse käigust nähtub, et vald on keeldunud kaebaja taotlust

kooskõlastamast. Kadrina Vallavalitsus on 09.03.2022 kirjas märkinud, et kui KMH

eelhinnangu järelduseks on mitte algatada KMH, siis tuleb vallavolikogu otsust nr 124

käsitada keeldumisena. Kirjas on antud seisukoht KMH eelhinnangu täiendatud eelnõule ja

kaevandamisloa muudetud taotlusele ning leitud, et KOV ei ole olnud nõus kaevandamisloa

andmisega. Kadrina Vallavolikogu on delegeerinud selles valdkonnas volikogu pädevuse

vallavalitsusele, mistõttu tuleb 09.03.2022 seisukohta käsitada KOV (Kadrina valla)

keeldumisena. Seega ei puudunud Keskkonnaameti korralduse andmise hetkel KOV seisukoht

kaevandamise küsimuses ning Keskkonnaametil tuli MaaPS § 55 lg 2 p 11 alusel

kaevandamisloa andmisest keelduda (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2022 otsus nr 3-21-

586, p 22; 05.05.2023 määrus nr 3-23-595, p 16).

4)

Kaevandamisloa kooskõlastamist otsustades peab KOV lähtuma omavalitsusüksuse ja

kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid

argumente (Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 11). KOV otsus peab olema

proportsionaalne ja langetatud kaalutlusreegleid järgides (Riigikohtu 09.10.2019 otsus nr 3-

17-796, p 10). Menetlustoimingu põhjendused ei pea tingimata vastama haldusakti

põhjendustele esitatavatele nõuetele, kuid need peavad siiski olema piisavalt selged ja

küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-82-14, p 20). KOV-l on

kaevandamisloa kooskõlastamisel lai kaalutlusruum; sj ei ole KOV jäigalt seotud MaaPS §-s

55 sätestatud alustega; asjakohaseks ja kaalukaks argumendiks on see, et kaevandamine

halvendaks elanike elutingimusi; KOV-l on võimalik tugineda ka argumendile, et

kaevandamine oleks vastuolus kehtiva planeeringuga (Riigikohtu 30.09.2022 otsus nr 3-20-

1247, p 10).

5)

Kadrina Vallavalitsuse 09.03.2022 arvamusest nähtuvalt ei ole vald nõus

kaevandamisloa andmisega kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel: 1) vastuolu

maakonnaplaneeringu ja valla ÜP-ga (karjääride rajamine rohelise koridori alale on

ebasoovitav ehk seda tuleb vältida); eelhinnang on rohevõrgustikku puudutavate järelduste

osas puudulik ja põhjendamatu; 2) eelhinnang koos Inseneribüroo Steiger OÜ

eksperthinnanguga ei asenda KMH-d; eelhinnangust nähtuvalt ületatakse nii asukoha kui ka

selle ümbruskonna keskkonnataluvus, mistõttu on tegemist olulise keskkonnamõjuga;

eelhinnangust ei nähtu, et oleks välistatud kavandatava tegevuse negatiivne mõju Natura

alale; kaevandamine seab ohtu kultuuripärandi (Rajamäe oosid ja mõhnad kui väärtuslikud

pinnavormid), mis on olulised kultuuripärandi objektidena; kaevandamisega kaasneb oluline

oht põhjaveele, kuna plaanitakse kaevandada alla põhjaveetaset; arvestatud ei ole karstialaga;

3(9)

3-22-2460

tegevusel on oluline mõju kaevudele, ent see mõju on käsitlemata; eelhinnangus ei ole

piisavalt selgitatud, kas ja kuivõrd võib karjäärist leviv müra tekitada olukorra, kus müra on

piirväärtuse lähedal või ületab seda; 3) Kadrina Vallavalitsusele on esitatud ettepanek

moodustada kohalikul tasandil kaitstav Uku loodusobjekt; ettepaneku kohaselt väärivad

kaitset piirkonnas paiknevad oosid, Uku mõhnastik ning mets, mis oleksid Uku karjääris

kaevandamise lubamise korral väärtustena ohustatud.

6)

KOV-l on võimalik tugineda argumendile, et kaevandamine on vastuolus kehtiva

planeeringuga (Riigikohtu otsus nr 5-20-2, p 34). Kaevandamine on intensiivne maakasutus,

mis ei pruugi olemuslikult sobituda ÜP-s määratletud kogukondlike põhimõtetega KOV

ruumilise arengu kohta (Riigikohtu 18.10.2016 otsus nr 3-3-1-31-16, p 18). Valla 09.03.2022

arvamuse lisaks olevast LK eksperthinnangust nähtuvalt jääb kavandatav kaevandusala

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ joonise 2 „Väärtused, konfliktid, riigikaitse“ järgi

Ohepalu ja Viitna vahelise kirde-edela suunalise riikliku rohekoridori (K1) lõunaossa ja

põhja-lõuna suunalise maakondliku rohekoridori (K2) põhjaossa ning suure Tapa-Loobu

maantee ja Loobu jõe vahele jääva väärtusliku maastiku ala lääneserva. Lisaks viitab Kadrina

vald, et kehtiva ÜP seletuskirja kohaselt on endaga suuri metsamassiive ühendav Kadrina

valla põhjaosa oluline rohelise võrgustiku sõlmala. Maakonnaplaneeringu seletuskirja

kohaselt on üldjuhul ebasoovitav rajada karjääre (ka laiendada olemasolevaid) maavarade

kaevandamiseks planeeritud rohelise võrgustiku koridoride alale. Seejuures tuleb

rohevõrgustiku koridorides paiknevate karjääride rekultiveerimisel tagada ja parendada

rohelise võrgustiku toimimist. Ka on maakonnaplaneeringu seletuskirjas märgitud, et rohelise

võrgustiku tuumala/koridori alad ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja

väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel, kui tagatakse rohelise võrgustiku

toimimine, nt leitakse mõju kompenseerimiseks uus koridor. Kui rohevõrgustiku tuumaladele

kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte, tuleb tagada tuumalasisene ja

tuumaladevaheline sidusus; maavarade kaevandamisel tuleb see tagada rekultiveerimise või

asendusalade leidmise kaudu; looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi

tuumalal langeda alla 75%.

7)

Kaebaja märgib õigesti, et maakonnaplaneering ega ÜP iseenesest kaevandamist

rohelise võrgustiku alal ei välista. Riigikohus on selgitanud, et rohevõrgustiku puhul on

tegemist üksnes maakonnaplaneeringu täpsusega määratud maakasutustingimustega.

Maakonnaplaneeringute üldisuse tase on selline, et täpsemate selgitusteta ei ole võimalik

väita, et kaevandamine ei ole võimalik. Seega ei piisa keskkonnaloa kooskõlastamata

jätmiseks maakonnaplaneeringule viitamisest. Selgitada tuleb, kas ja kuidas takistaks

kavandatav tegevus maakonnaplaneeringuga seatud eesmärkide saavutamist (otsus nr 3-3-1-

37-15, p 17). Neid asjaolusid tuleb selgitada ka juhul, kui KOV viitab kaevandamisloa

menetluses arvamuse andmisel valla ÜP-le. Siinsel juhul on KOV lisanud oma 09.03.2022

kirjale eksperthinnangu, milles analüüsitakse kaebaja esitatud ekspertarvamust ning taotletud

kaevandamisloa kooskõla kõrgema taseme planeeringutega. Seejuures on Kadrina

Vallavalitsus toonud oma 09.03.2022 kirjas välja, milles seisneb vastuolu kehtivate

planeeringutega, st tegemist ei ole pelgalt üldsõnalise väitega vastuolu kohta kehtivate

planeeringutega. Ühe argumendina on vallavalitsus märkinud, et Keskkonnaamet ei ole KMH

eelhinnangut koostades välja selgitanud, kas kaevandamise mõju kompenseerimine on üldse

võimalik ning millises ajalises perspektiivis see saaks toimuda; seetõttu ei ole Uku

liivakarjääri puhul välja toodud tingimusi, mille tõttu oleks põhjendatud kalduda kõrvale

üldreeglist, et karjääride rajamine rohelise koridori alale on ebasoovitav – ehk seda tuleb

vältida. Kadrina vald on 09.03.2022 seisukohas välja toonud, et LK hinnangu kohaselt on

selgusetu, kuidas tagab korrastamine samal alal eksisteerinud ökosüsteemide ja nende osaks

oleva elurikkuse taastumise ning kuidas selline tegevus parandab rohevõrgustiku toimimist;

kavandatavate nn leevendusmeetmete alusel plaanitakse alale luua täiesti uus ökosüsteem –

4(9)

3-22-2460

karjääriveekogu, mis ei paranda kuidagi rohekoridori funktsiooni toimida nt ulukite

rändekoridorina; tingimus, et lisauuringuid tuleb teha alles siis, kui hakatakse koostama

korrastusprojekte, ei ole piisav, kuna see ei võimalda tagada alale endise loodusliku olukorra

taastamist. Lisaks on valla esitatud eksperthinnangus leitud, et Keskkonnaameti

eksperthinnangus ei ole analüüsitud kaevandustegevuse mõju, mis seondub ökosüsteemide ja

maastiku muutmisega; samas on üldiselt teada, et just elupaigalised (eriti sigimispaikade)

muutused ja häiringud rändekoridorides on paljudele elustikuliikidele võtmetähtsusega

mõjurid; kui piirduda vaid välisõhu ja veerežiimi muutuste arvestamise ja leevendamisega,

siis hinnatakse vaid väikest ja pigem kõrvalist osa mõjuritest. LK hinnangul on kõrvale jäetud

kaevandamise otsene ökosüsteeme ja maastikku muutev mõju, st ruumikasutus ise; ainult

andmebaasides leiduvate kaitsealuste liikide leiukohtade ja elupaigatüüpide mitte-lausalise

inventuuri andmete alusel ei ole põhjendatud väita, et kavandatava tegevuse negatiivset mõju

ei ole oodata, ja veelgi enam väita, et vaja ei ole võtta leevendavaid meetmeid.

8)

Vald on seega toonud välja piisavad põhjendused, miks on kavandatav tegevus

vastuolus planeeringutega ning mille poolest on eelhinnang puudulik seoses rohekoridorile

avalduva mõju hindamisega. Oma 09.03.2022 kirjas on Kadrina vald viidanud ÜP seletuskirja

lehekülgedele 32–33, kus on selgitatud rohevõrgustikuga seonduvat ning oluline on rohelise

võrgustiku sõlmala – Kadrina valla põhjaosa. Samuti on vald tuginenud argumendile, et

eelhinnangus ei ole olnud piisav Natura alale avalduva mõju hindamine; kuna inventuure pole

tehtud, tegelikult on teadmata, milline elustiku mitmekesisus esineb kaevandamisalal ja seda

ümbritsevas rohevõrgustikus; lisaks on LK hinnangu kohaselt kaitsealasid ja Natura 2000

alasid tegelikult võrgustikuks siduv rohevõrgustiku teemaplaneering koos selle tingimustega

suuremas osas hindamisel kõrvale jäetud. Lisaks on vald tuginenud argumendile, et

soovitakse moodustada kohalikul tasandil kaitstav Uku loodusobjekt. Ühtlasi on Kadrina vald

tuginenud kultuuripärandi kaitsele (kavandatav tegevus kahjustaks Rajamäe oosi ja mõhnasid)

ning keskkonna kaitse argumentidele nagu müra levik, mõju põhjaveele, karstialadele ja

kaevudele.

9)

Seega pole KOV lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest,

vaid on arvestanud kohalike elanike huvidega ja kohalike huvidega loodusobjekti kaitsmisel

ning kaalunud keskkonnakaitselisi ja kultuuripärandi kaitsega seotud argumente. Valla

keeldumine ei ole seega õigusvastane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. AS Tariston palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus,

millega rahuldada kaebus.

1)

Keskkonnaamet oleks pidanud kaalutlusõigust teostades selgitama välja võimaliku

vajaduse ja taotleja soovi pöörduda Vabariigi Valitsuse poole. Keskkonnaametile pidi olema

ilmselge apellandi huvi kaevandamisloa väljastamiseks ning seeläbi ka huvi kõikide

võimalike sammude astumise vastu, mis võiksid viia loa väljastamiseni. Valla keeldumine ei

olnud ilmselge. Ka siis, kui Keskkonnaamet tõlgendas valla erinevaid seisukohti ja kirju

selliselt, et kaevandamisloa väljastamiseks tema nõusolekut ei ole, oleks Keskkonnaamet

pidanud hindama apellandi huve kaevandamisloa väljastamiseks ja võimalikke riigi huve

kaevandamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on väljendanud, et Uku

liivakarjääris kaevandamiseks esineb riiklik huvi.

2)

Valla keeldumine tugines peamiselt sellele, et KMH eelhinnang on puudulik ega arvesta

oluliste asjaoludega. Keskkonnaamet ei ole kaalunud vajadust täiendada KMH eelhinnangut

või tegeleda selle väidetavate puudustega muul moel, vaid on lihtsalt teinud väidetavale valla

keeldumisele tuginevalt omakorda kaevandamisloa väljastamisest keeldumise otsuse. Sellega

5(9)

3-22-2460

on Keskkonnaamet jätnud apellandi huvid kaitseta, kuna KMH eelhinnangu andmise õigus ja

kohustus on menetluses Keskkonnaametil ning see ei ole apellandi kontrolli all. Riigikohus on

haldusasjas nr 3-21-101 leidnud, et Keskkonnaametil on võimalik korraldada KMH pärast

kaevandamisloa kooskõlastamata jätmist. Kui aga Keskkonnaamet leidis, et tema eelhinnang

on vaatamata valla seisukohale endiselt piisav ja asjakohane, siis seda enam on arusaamatu ja

ebaproportsionaalne keelduda loa andmisest, kui luba saaks siiski anda Vabariigi Valitsuse

nõusolekul. Keskkonnaamet ei ole teinud asjakohaseid pingutusi apellandiga suhtlemiseks ja

tekkinud olukorra selgitamiseks, et tagada apellandile mõistlik võimalus kaitsta oma õigusi ja

vajadusel esitada täiendavaid taotlusi.

3)

Kadrina Vallavolikogu ei ole selgelt ja nõuetekohaselt keeldunud andmast nõusolekut

kaevandamisloa väljastamisele, vaid on esitanud vastuolulisi ja tingimuslikke seisukohti.

Kadrina Vallavolikogu 27.05.2020 otsuses nr 124 on üksnes tehtud ettepanek hinnata

mõjusid. Nõusoleku andmisest ei ole keeldutud ka tingimuslikult. Seda on Keskkonnaamet

25.11.2021 kirjas ka ise möönnud. Kadrina Vallavalitsus on 09.03.2022 kirjas märkinud, et

kui KMH eelhinnangu järelduseks on mitte algatada KMH, siis tuleb otsust nr 124 käsitada

keeldumisena. Keskkonnaameti keeldumine põhineb seega sellel, et a) Kadrina Vallavolikogu

on asunud tagantjärele oma otsust nr 124 teistmoodi tõlgendama, ja b) Keskkonnaamet teeb

järeldusi valla seisukohtadest, mida ei olnud valla otsuses, millega lahendati nõusoleku

andmise küsimus. Keskkonnaameti keeldumine sisaldab vastuolulisi põhjendusi, kas vald on

keeldunud või mitte. Valla seisukohti ei tohiks sellises olukorras tõlgendada tagantjärele

apellandi kahjuks.

4)

Kui lugeda, et vald keeldus nõusoleku andmisest, siis oli valla keeldumine

õigusvastane. Keskkonnaamet on oma eelhinnangus tuvastanud, et kavandatava tegevusega

ei kaasne olulist keskkonnamõju. Keskkonnaamet kaalus seejuures eelhinnangu andmisel

põhjalikult ka valla ettepanekuid ja argumente, kuid ei näinud sellest hoolimata ühtegi põhjust

algatada KMH-d. Puudub alus kahelda Keskkonnaameti kui pädeva asutuse hinnangu

õigsuses. Olgugi et vallal on otsuse tegemisel lai kaalutlusruum, peavad tema seisukohad

olema ka sisuliselt põhjendatud ning lähtuma õiguspärastest kaalutlustest, arvestades sh

seadusest tulenevat haldusorganite pädevusjaotust. Nõue algatada KMH väljub valla

kaalutlusruumist. Halduskohus on jätnud valla argumendid sisuliselt analüüsimata ning

inseneribüroo STEIGER eksperthinnangu kui olulise tõendi üldse tähelepanuta. Eelhinnangus

on käsitletud ka maakonnaplaneeringu ja rohevõrgustikuga seonduvat. Muu hulgas on seal

märgitud, et maakonnaplaneeringu järgi tuleb varude ammendumisjärgsel korrastamisel

tagada ja parendada rohelise võrgustiku toimimist. Seega tuleb karjäär korrastada selliselt, et

see täiendaks rohelist võrgustikku. Pelgalt asjaolu, et vald on oma kirjas loetlenud aspektid,

millega ta ei nõustu või mis on eelhinnangus väidetavalt puudulikult kajastatud, ei tähenda, et

valla seisukoht on põhjendatud. Halduskohus on tõendeid hindamata jättes oluliselt rikkunud

menetlusnorme.

5)

Ebaõige on valla väide, et kaevandamine on vastuolus planeeringutega. Planeeringud

viitavad lisatingimustele seoses rohevõrgustikuga, mida on võimalik järgida kaevandamisloa

väljastamisel. Vald ei ole välja toonud, kuidas Uku liivakarjääris kaevandamine takistaks

rohevõrgustiku toimimist ja eesmärkide saavutamist.

11. Keskkonnaamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Keskkonnaamet ei pidanud pöörduma loa andmiseks nõusoleku saamiseks Vabariigi

Valitsuse poole. Keskkonnaamet küsis apellandi seisukohta, kas pöörduda Vabariigi Valitsuse

poole, kuid apellant ei väljendanud selleks haldusmenetluse jooksul soovi, kuigi selleks oli

mitmel korral võimalus. Apellandile pidi hiljemalt kaevandamisloa andmisest keeldumise

6(9)

3-22-2460

eelnõu avalikustamise hetkeks olema selge, et Keskkonnaamet plaanib loa andmisest

keelduda põhjusel, et KOV ei ole loa andmisega nõus. Kõik menetlusosalised, sh loa taotleja

peavad kaasa aitama efektiivsele ja eesmärgipärasele haldusmenetlusele. Keskkonnaamet ei

pea asuma hindama võimalikke riigi huve kaevandamiseks olukorras, kus loa taotleja ei ole

väljendanud soovi pöörduda Vabariigi Valitsuse poole.

2)

Ebaõige on apellandi väide, et Keskkonnaamet ei reageerinud valla ettepanekule

täiendada KMH eelhinnangut. Keskkonnaamet täiendas KMH eelhinnangut mitmel korral

enne lõplikku KMH algatamata jätmise otsust. Pärast valla 27.05.2020 otsust nr 124 tegi

apellant ise ettepaneku hinnata kaevandamise mõjusid sõltumatu eksperthinnangu abil, s.o

mitte KeHJS mõistes KMH menetluses. Iseenesest on õige, et KOV-l ei ole õigust nõuda

KMH algatamist ega teha järelevalvet Keskkonnaameti üle. Teisalt, isegi kui KOV

keeldumine tugineb osaliselt KMH eelhinnangu väidetavatele puudustele, ei ole

Keskkonnaametil võimalik ümber hinnata KOV arvamuse õiguspärasust, eeskätt osas, milles

KOV leiab, et kavandatud tegevus on vastuolus maakonnaplaneeringu ja Kadrina valla

üldplaneeringuga ning kohaliku tasandi kaitstava loodusobjekti kavandamisega. Samuti ei ole

Keskkonnaametil võimalik jääda lõputult KMH eelhinnangut täiendama, kui tal on olemas

teave, et otsustada KMH algatamise üle. Keskkonnaameti korralduses ei ole vastuolulisi

põhjendusi, vaid see kirjeldab menetluse jooksul KOV antud erinevaid seisukohti. Õige on

halduskohtu seisukoht, et KOV ei olnud kokkuvõttes apellandile kaevandamisloa andmisega

nõus ning Keskkonnaametil tuli sellega arvestada.

12. Kadrina vald vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1) Vabariigi Valitsuse poole pöördumine ei ole Keskkonnaameti kaalutlusotsus, kuna MaaPS

§ 55 lg 4 seab selle eelduseks kaevandamisloa taotleja taotluse esitamise Keskkonnaametile.

Apellanti oli teavitatud võimalusest esitada ettepanek, kuid ta ei teinud seda.

2) Riigikohtu otsuse nr 3-21-101 punkti 30 ei saa tõlgendada selliselt, et Keskkonnaametil on

kohustus algatada KMH olukorras, kus KOV keeldub kaevandamisloa andmiseks nõusoleku

andmisest. Kadrina vald tegi oma otsuse täiendatud eelhinnangu, LK ekspertarvamuse,

maakonnaplaneeringu ja Kadrina valla üldplaneeringu alusel, st tuginedes olemasolevale

teabele tervikuna. Seega ei sõltunud Kadrina valla seisukoht üksnes Keskkonnaameti

eelhinnangust. MaaPS § 55 lg 2 p 11 alusel pidi Keskkonnaamet keelduma kaevandamisloa

andmisest, kuivõrd Kadrina vald keeldus kaevandamisloale nõusoleku andmisest.

3) Kadrina valla 09.03.2022 kirjast nähtub, et vald selgelt keeldus kaevandamisloale

nõusoleku andmisest. Vald võis menetluse käigus muuta oma seisukohta (Tallinna

Ringkonnakohtu 30.09.2022 otsus asjas nr 3-21-586, p 22.2). Kuna Keskkonnaameti otsuse

tegemise ajaks oli vald teatanud oma keeldumisest, ei saanud Keskkonnaamet teha teistsugust

otsust.

4) Halduskohus on igakülgselt hinnanud Kadrina valla seisukohti ja jõudnud õigele

järeldusele, et 09.03.2022 kirjas on toodud põhistatult ja tõendatult välja, milles seisneb

vastuolu kehtivate planeeringutega, tuginedes muu hulgas LK eksperthinnangule, ega ole

pelgalt esitanud üldsõnalisi väiteid vastuolust kehtivate planeeringutega. Kohus on jõudnud

õigele järeldusele, et KOV ei ole lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest

kaalutlustest, vaid on arvestanud kohalike elanike huvidega ja kohalike huvidega

loodusobjekti kaitsmisel ning kaalunud keskkonnakaitselisi ja kultuuripärandi kaitsega seotud

argumente.

7(9)

3-22-2460

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu

26.01.2024 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea

vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi oma otsuses korrata (HKMS § 201 lg 4). Sisuliselt

on apellant korranud oma esimese astme menetluses esitatud väiteid, mille halduskohus on

õigesti ja ammendavalt ümber lükanud.

14. MaaPS § 55 lg 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa

andmisega, võib kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmiseks nõusolekut

Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on

ülekaalukas riigi huvi. Säte ütleb selge sõnaga, et initsiatiiv pöörduda Vabariigi Valitsuse

poole peab tulema kaevandamisloa taotlejalt. Kui taotleja ettepanekut ei tee, peab

Keskkonnaamet jätma kaevandamisloa taotluse rahuldamata (MaaPS § 55 lg 2 p 11). Kaebaja

on professionaalne ja valdkonnas kogenud ettevõtja, kes peab oma tegevuses arvestama, et

ettepaneku esitamata jätmine toob kaasa kaevandamisloa andmisest keeldumise. Kuna

Keskkonnaamet esitas kaebajale tutvumiseks vaidlustatud haldusakti eelnõu, oli kaebajale

teada, et Keskkonnaamet loeb Kadrina valla nõusoleku andmisest keeldunuks ja ainus

võimalus Kadrina valla vastuseisule vaatamata kaevandamisluba saada on pöörduda Vabariigi

Valitsuse poole taotlusega anda selleks nõusolek riigi ülekaaluka huvi kaalutlusel.

Keskkonnaamet ei pidanud aimama ega eeldama taotleja soovi pöörduda Vabariigi Valitsuse

poole.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajatega, et Kadrina valla keeldumine

tulenes tema 09.03.2022 kirjast. Vallavalitsus märkis, et kui KMH eelhinnangu järelduseks on

mitte algatada KMH, siis tuleb vallavolikogu otsust nr 124 käsitada keeldumisena. Tähtsust ei

ole asjaolul, et KMH korraldamine on Keskkonnaameti, mitte valla pädevuses. Vald võib oma

nõusoleku andmise otsustamisel muu hulgas tugineda keskkonnaga seotud mõjudele

kohalikele huvidele. Sisuliselt on vald olnud kogu aeg seisukohal, et negatiivsed

keskkonnamõjud võivad olla nii suured, et kaevandamine läheb vastuollu kohalike huvidega.

Põhjalikum KMH võib anda täiendavat teavet, mis hajutab ebapiisavatest andmetest tulenevad

kahtlused. Seejuures on vald nii vallavolikogu 27.05.2020 otsuses kui ka vallavalitsuse

09.03.2022 kirjas toonud välja sisulised põhjused, miks kaevandamine ei oleks KOV

seisukohast lähtudes põhjendatud.

16. Kaevandamisloa kooskõlastamist otsustades peab KOV lähtuma omavalitsusüksuse ja

kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid

argumente (Riigikohtu 11.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 11). KOV otsus peab olema

proportsionaalne ja langetatud kaalutlusreegleid järgides (Riigikohtu 09.10.2019 otsus asjas

nr 3-17-796, p 10). KOV-il on kaevandamisloa menetluses arvamuse andmisel võimalik

tugineda mh argumendile, et kaevandamine oleks vastuolus kehtiva planeeringuga

(Riigikohtu 26.05.2020 otsus nr 5-20-2, p 34). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu

otsuses piisavalt analüüsitud, tuginedes muu hulgas LK eksperthinnangule, milles seisneb

kavandatava kaevandamise vastuolu kehtivate planeeringutega. KOV on arvesse võtnud

kohalike elanike huve ning kaalunud keskkonnaga ja kultuuripärandi kaitsega seotud

argumente. Põhjendamatu on apellandi väide, et halduskohus on jätnud OÜ Inseneribüroo

STEIGER eksperthinnangus nr 20/3195 toodu üldse analüüsimata. Halduskohus on vallaga

nõustuvalt tuginenud LK eksperthinnangule, mille sisuks ongi peaasjalikult KMH algatamata

jätmise otsuse eelnõu ja OÜ Inseneribüroo STEIGER eksperthinnangu kriitika.

Ringkonnakohus leiab, et LK eksperthinnang on hästi jälgitav, loogiline ja asjatundlik ning

halduskohtu järeldused, mis sellele tuginevad, on põhjendatud. Nõustuda tuleb eksperdi

peamise järeldusega, et otsustamiseks ei ole tehtud piisavalt uuringuid ja seetõttu puuduvad

andmed, kuidas kaevanduse rajamine rohevõrgustiku alale mõjutab loomade ja lindude

8(9)

3-22-2460

liikumisvõimalusi ja -teid loodusalade vahel ning mõjutab eluslooduse ökoloogilist toimimist,

mis on olnud rohevõrgustiku maakonnaplaneeringus ette nägemise oluliseks eesmärgiks.

Elupaigalised muutused ning häiringud rändekoridorides (sigimis-, varje-, toitumis- ning

rändepaikade kadu) on paljudele liikidele võtmetähtsusega mõjurid. Põhjendamatu on hinnata

mõju elupaigatüüpidele, kaitsealuste liikide elupaikadele ja kasvukohtadele, ökosüsteemidele

ja maastiku mitmekesisusele ainuüksi õhukvaliteedi, müra- ja saasteallikate ning veerežiimi

muutuste kaudu, millele OÜ Inseneribüroo STEIGER ning Keskkonnaamet on keskendunud.

Apellant ei ole neid seisukohti apellatsioonkaebuses sisuliselt ümber lükanud, esitades üksnes

üldsõnalisi vastuväiteid. Apellant lähtub ekslikust eeldusest, et Keskkonnaameti seisukohad

on KOV-ile siduvad. Riigikohtu otsusest asjas nr 3-3-1-31-16 (p 23) järeldub, et

Keskkonnaameti järeldus, et karjääri rajamine ei mõjuta rohelise võrgustiku toimimist, on

määrav vaid juhul kui KOV ei näita ära selle olulisi puudusi.

17. Neil kaalutlustel jättis halduskohus kaebuse õigesti rahuldamata. Ringkonnakohus märgib,

et kaebajal on õigus esitada uus kaevandamisloa taotlus ja selle raames on võimalik

kõrvaldada mh LK eksperthinnangus kajastatud puudused KMH algatamata jätmise aluseks

olnud andmetes ning esitada asjaomane analüüs. Kuna KOV ei pea kaevandamisloa taotlusele

nõusoleku andmist otsustades ise keskkonnauuringuid sellises mahus tegema, ei ole talle ette

heidetav, et ta jättis need välja selgitamata omal algatusel.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja

kanda. Kaebaja taotlus vastustajalt kulude väljamõistmiseks jääb seega rahuldamata. Kadrina

vald palub kaebajalt välja mõista 1342 euro (sh käibemaks) suuruse esindajakulu. Kulu

kandmine on tõendatud SA Keskkonnaõiguse Keskus arvetega nr 572024 ja 162024.

Ringkonnakohtu hinnangul on kulud vajalikud ja põhjendatud, vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-

20-1247 (p 36). Seetõttu tuleb Kadrina valla taotlus rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)