2-24-14694/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Määruse tegemise aeg ja koht

27.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-14694

Tsiviilasi

BonCredit OÜ pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik: BonCredit OÜ (registrikood 12649740), seaduslik

esindaja D.P

Ajutine pankrotihaldur: Toomas Saarma (e-post XXX)

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega,

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada BonCredit OÜ (registrikood 12649740) pankrotiavalduse menetlus pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril on kohustus BonCredit OÜ likvideerida ja registrist

kustutada.

3. Pärast BonCredit OÜ registrist kustutamist vabastada Toomas Saarma ajutise

pankrotihalduri kohustustest.

4. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Toomas Saarma tasuks 3201,28 eurot

(käibemaksuga), mis mõista välja võlgnikult BonCredit OÜ ajutise pankrotihalduri

Toomas Saarma kasuks.

6. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Toomas Saarmale kindlaksmääratud ajutise

pankrotihalduri tasust 1000,40 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda

hüvitatav summa OÜ Haldur arvelduskontole xxx.

7. Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade pankrotimenetluse raugemise kohta.

8. Edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja võivad esitada määruskaebuse pankrotiavalduse

menetluse lõpetamise peale. Kui määruskaebuse esitab võlausaldaja, kes ei esitanud

pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest arvates. Määruskaebuse võib esitada ka

pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul.

ASJAOLUD

1. BonCredit OÜ (võlgnik) esitas 29.09.2024 Harju Maakohtule avalduse pankroti

väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse 03.10.2024 määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku

ajutiseks pankrotihalduriks Toomas Saarma.

2. Ajutine haldur esitas 23.10.2024 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

Võlgnikul puudub teadaolev vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku

teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 14 240,95 eurot. Majandustegevuse

jätkamine või tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik, ettevõtte tegevus on lõppenud.

Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur oli

seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud

isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3200 eurot.

3. Kohus määras 24.10.2024 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning

pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 3200 eurot, mis tuli võlgnikul,

võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 08.11.2024. Teade

avaldati Ametlikes Teadaannetes. Nõutud summat deposiiti ei tasutud.

4. Kohus tegi 11.11.2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 25.11.2024, et

ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu

5. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks

ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue

juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

6. Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades

esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade

suuruseks on vähemalt 14 240,95 eurot, kuid vara puudub. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse

läbiviimiseks. Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida

pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid

pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

7. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2 alusel

pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes

Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu

registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

8. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine

haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku

taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on

võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud

kulutused (PankrS § 29 lg 8).

9. Ajutine haldur on esitanud taotluse, et kohus määraks võlgniku dokumentide hoidja. ÄRS § 23 lg

1 p 1 ja lg 8 koosmõjust nähtuvalt on raugemise korral enne pankroti väljakuulutamist dokumentide

hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kohus ei pea seetõttu dokumentide hoidjat määrama, vaid

dokumentide hoidja on seaduses ettenähtud.

Menetluskulud

10. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on

pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise

halduri tasu, võlgniku kanda.

11. Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete

täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23

lg 3).

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2624 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur

esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma

ülesannete täitmiseks 16 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab

põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 164 eurot mahub

kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks

2624 eurot, koos käibemaksuga 3201,28 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur

tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

13. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole vahendeid ajutise

halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine

riigi vahenditest.

14. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

15. Eelnevat arvesse võttes tuleks määruse alusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele haldurile tasu

16 tunni (alustatud pooltunde 32) eest summas 1056 eurot (32 x 33), kuid seadusest tuleneva

piirmäära tõttu tuleb tasu hüvitada maksimaalses lubatud summas 820 eurot, s.o koos käibemaksuga

1000,40 eurot.

16. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult, kuid määrab,

et osa sellest (summas 1000,40 eurot) hüvitatakse ajutisele pankrotihaldurile riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaisa Margus

kohtunik