3-24-3212/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

27.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3212

Haldusasi

X riigi õigusabi taotlus

Menetlustoiming

Taotluse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X riigi õigusabi taotlus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 25.11.2024 X riigi õigusabi taotlus, mille kohaselt soovib

kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses ja õigusdokumentide

koostamiseks. Taotluse esitaja väitel on prokuratuur jätnud põhjendamatult algatamata

kriminaalmenetluse seoses väidetava dokumentide võltsimisega OÜ-gu Articard poolt.

Kaebaja väitel on talle tekitatud nii mittevaralist kui ka tervisekahju.

2. Kuigi X riigi õigusabi taotlus on jagatud menetlemiseks kohtunikule Andreas Paukštys, siis

tema puhkusel viibimise tõttu otsustab taotluse üle valvekohtunik Maret Hallikma.

3. Riigi õigusabi taotlusest nähtub seega, et X hinnangul on kriminaalasja algatamata jätmine

prokuratuuri poolt põhjustanud talle kahju, mille hüvitamist ta kohtult taotleb. Prokuratuur on

kriminaalmenetluse jätnud algatamata kuriteotunnuste puudumise tõttu (vt Riigiprokuratuuri

28.10.2024 vastus X)

4. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et riigi õigusabi seadusest (RÕS) §-st 10 tuleneb

põhimõte, et riigi õigusabi taotlus tuleb esitada kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses

oleks asja menetleda. (Riigikohtu erikogu 31.01.2023 määrus asjas 3-22-2384 p 5).

5. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisega seonduvad normid on kehtestatud

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS), mis on eriseaduseks üldist

riigi tegevusega tekitatud kahju hüvitamist reguleerivale riigivastutuse seadusele. Käesoleval

juhul tuleb asjakohasteks normideks pidada SKHS § 7 lg-t 1 ja § 14 lg-t 2, mille kohaselt

tuleb taotlus menetlusõiguste rikkumisega seotud kahju hüvitamiseks esitada kohtueelses

menetluses prokuratuurile. Sellise taotluse rahuldamata jätmise korral võib esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile (§ 16 lg 1). SKHS § 17 lg-st 1 tuleneb, et kui Riigiprokuratuur jätab

kaebuse või taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul

lahendamata, võib isik esitada Riigiprokuratuuri määruse peale kirjaliku kaebuse maakohtule,

kelle tööpiirkonnas tekitati kahju SKHS § 7 tähenduses. Seega ei ole süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamisega seotud küsimuste lahendamine halduskohtu pädevuses ning X

riigi õigusabi taotlus tuleb tagastada (halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma