Legislator Case Law & Legislation
2-21-19336/137 AI generated

2-21-19336/137 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-19336/137
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

Legislator headnote

AI generated

2-21-19336/137 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

Keywords

AI generated
medical expenses unfit notwithstanding health condition legal representation costs disability-related expenses outdated medical report failure to prove deterioration
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-19336

Tsiviilasi

Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi avaldus eksperdi

määramiseks ja S.Z-ile kuuluva kinnisasja uue

hindamise läbiviimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. septembri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

S.Z määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, esindaja

kohtutäituri abi Tõnu Kala

Puudutatud isik (võlgnik) S.Z (isikukood XXX)

Puudutatud isik (sissenõudja) Krediidikaitse Grupp OÜ

(registrikood 11693223)

Puudutatud isik (sissenõudja) Keskkonnainspektsioon

(registrikood 70003106)

Puudutatud isik (hüpoteegipidaja) Swedbank AS

(registrikood 10060701)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 17. septembri 2024. a määrus muutmata.

2. Jätta S.Z määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud S.Z kanda.

2-21-19336

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (avaldaja, kohtutäitur) esitas 9. detsembril 2021 Harju

Maakohtule taotluse eksperdi määramiseks täiteasjas nr 025/2017/3189 arestitud kinnisasja

(registriosa nr 47908, katastriüksused 49801:001:0061, 49801:001:0062, 49801:001:0063,

edaspidi ka kinnisasi) hindamiseks. Avalduse kohaselt arestis kohtutäitur 6. detsembril 2021

kinnisasja ja määras selle hinnaks 40 000 eurot. Võlgnik vaidlustas selle.

2. Harju Maakohus määras 6. märtsi 2023. a määrusega kinnisvara hindamiseks ekspertiisi ja

tegi ekspertiisi tegemise ülesandeks VSle (katastriüksuse 49801:001:0061 osas) ja

osaühingule METSAEKSPERT (katastriüksuste 49801:001:0062 ja 49801:001:0063 osas).

3. Harju Maakohus vabastas 5. oktoobri 2023. a määrusega ekspert VS kohustusest ja tegi

ekspertiisi läbiviimise katastriüksuse 49801:001:0061 osas ülesandeks MŠle.

4. MŠ esitas 21. detsembril 2023 eksperthinnangu nr 231211-233-50476. Osaühing

METSAEKSPERT esitas eksperthinnangu 20. märtsil 2024.

5. Harju Maakohus tegi 15. aprilli 2024. a ja 2. mai 2024. a kirjas menetlusosalisetele

ettepaneku esitada kohtule seisukoht eksperthinnangute ja arvete osas.

6. S.Z (võlgnik) esitas 9. mail 2024 seisukoha, milles ei nõustunud kinnisasjale määratud

hinnaga.

7. Kohtutäitur teatas 10. mail 2024, et tal puuduvad vastuväited.

8. Ekspert MŠ täpsustas 9. juuni 2024. a kirjas eksperthinnangu asjaolusid lähtuvalt võlgniku

9. mai 2024. a vastuväidetest.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

9. Maakohus lõpetas 17. septembri 2024. a määrusega asjas menetluse ja jättis menetluskulud

võlgniku kanda.

9.1. Maakohus põhjendas, et kuivõrd kohus määras kohtutäituri taotlusel kinnisasja uue

hindamise korraldamiseks eksperdid ning kohtu määratud eksperdid on viinud läbi kinnisasja

2 (5)

2-21-19336

uue hindamise ja esitanud kohtule eksperthinnangu, on sellega kohtutäituri esitatud nõue

täidetud ning menetlus siinses asjas tuleb lõpetada.

9.2. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1

alusel võlgniku kanda, kuivõrd võlgnik vaidlustas kohtutäituri kinnisasja arestimise aktis

määratud hinna ning kohtutäituril tuli pöörduda kohtusse eksperdi määramiseks. Kohus

määras eksperdid, kes määrasid uued hinnad, seega on võlgnik oma eesmärgi saavutanud ehk

kohus on teinud lahendi võlgniku kasuks (TlnRnKo 10.10.2014, 2-13-28451).

9.3. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 ja § 177 lg-ga 2 palus maakohus menetlusosalistel esitada

soovi korral alates kohtumääruse jõustumisest 20 päeva jooksul oma menetluskulude nimekiri

ja seda tõendavad tõendid.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule täiendavaks lahendamiseks. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri

kanda.

10.1. Määruskaebuse kohaselt andis maakohus menetlusosalistele võimaluse esitada

seisukohad kinnisasja hinnangute kohta. Võlgnik esitas seisukoha. Võlgniku hinnangul ei

peegelda eksperthinnang kinnisasja tegelikku turuväärtust, sest eksperthinnang on

tingimuslik. Eksperthinnangu kohaselt kehtib kinnisasja turuväärtus vaid juhul, kui on

sõlmitud kinnistu kasutuskorra kokkulepe. Kasutuskorra kokkulepet täna ei ole ega ole teada,

kas üldse ja kui, siis mis tingimustel see sõlmitud saaks. Seega on eksperthinnang sisutu ja

selle alusel täitemenetluses kinnisasja alghinna määramine kahjustab kõiki täitemenetluse

osalisi.

10.2. Määruskaebuse esitaja hinnangul rikkus maakohus menetlust lõpetades menetlusnorme.

Olukorras, kus võlgnik toob põhjendatult esile hindamisakti sisutuse ning kohtutäitur väidab

vastupidist, peaks maakohus tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist

selgitama välja tegeliku olukorra. Maakohus oleks pidanud eksperdile esitama küsimuse selle

kohta, milline on kinnistu turuväärtus täna, olukorras, kus kasutuskorra kokkulepet kinnistu

kaasomanike vahel ei eksisteeri. Maakohtul tulnuks nõuda eksperdilt täiendavat teavet, miks

ekspert hindas kinnisasja väärtust hüpoteetilise kasutuskorra kokkuleppe korral, teades, et

sellist kokkulepet ei eksisteeri.

11. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

Kohtutäitur leiab, et maakohus lõpetas õiguspäraselt menetluse ning määruskaebuse väited ei

anna alust määruskaebust rahuldada.

12. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks.

14. Siinses asjas esitas kohtutäitur maakohtule avalduse eksperdi määramiseks võlgnikule

3 (5)

2-21-19336

kuuluva kinnisasja uue hindamise korraldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

kohtutäituri avalduses esitatud taotlus on täidetud ning menetlus tuli lõpetada. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

14.1. Kui täitemenetluses on kohtutäitur määranud arestitud asjale täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 74 lg-d 4–6 järgides hinna, võivad võlgnik ja sissenõudja TMS § 74 lg 7 järgi selle

hinna vaidlustada. Sellisel juhul taotleb kohtutäitur TMS § 74 lg-t 8 järgides uue hindamise

korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. See tähendab, et tegemist ei ole mitte ekspertiisi,

vaid eksperdi määramisega. Eksperdi määramisele saab kohaldada TsMS §-s 294 sätestatut.

Kohtutäituri taotlusel eksperdi määramise menetluses piirdub kohtu roll üksnes eksperdi

määramisega ega hõlma ekspertiisi tegemist ega ekspertiisiakti hindamist. Sellises menetluses

ei kohaldu eksperdi küsitlemist ja täiendavat- ning kordusekspertiisi käsitlevad TsMS §-d 303

ja 304. Tegu on hagita menetlusega, mis lõpeb määrusega, millega kohus määrab eksperdi

(RKTKm 07.06.2023, 2-21-15711, p 17).

14.2. Võlgniku 9. mai 2024. a seisukohast nähtuvalt ei nõustunud võlgnik eksperdiarvamuse

järeldusega kinnisasja turuväärtuse kohta, leides, et hindamisakt ei kajasta kinnisasja

tegelikku ja õiglast väärtust. Kolleegium märgib, et siinses menetluses oli maakohtu

ülesandeks vaid eksperdi määramine ning maakohus ei pidanud hindama eksperdi töö

tulemust (eksperdiarvamusi). Seetõttu ei pidanud maakohus esitama ekspertidele täiendavaid

küsimusi ega hindama ka ise eksperdiarvamuse peale esitatud vastuväiteid, mistõttu on

võlgniku väide, nagu oleks maakohus rikkunud hagita menetluses kohalduvat

uurimisprintsiipi, asjakohatu.

14.3. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui maakohus otsustas menetlusosalistele anda

võimaluse eksperdiarvamuste kohta seisukoha esitamiseks ning esitas eksperdile täiendava

küsimuse, ei ole see menetlusnormi oluline rikkumine. Kui kohus on andnud

menetlusosalistele võimaluse esitada eksperdile eksperdiarvamuse kohta küsimusi või esitada

selle kohta seisukohti, võib kohus nendega arvestada, kuid maakohtu menetlust lõpetava

määruse peale ei saa määruskaebust esitada põhjusel, et menetlusosaline ei nõustu

eksperdiarvamuse põhjenduste või järeldusega. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt

ei ole eksperdiarvamuse põhjenduste ja järeldustega mittenõustumine asjaoluks, millele

määruskaebuses saaks tugineda (vt RKTKm 16.06.2023, 2-21-15710, p 14). Maakohtu

määruse peale esitatavas määruskaebuses saab tugineda üldjuhul vaid eksperdi määramisega

seotud asjaoludele. Selline asjaolu saab olla nt see, et esineb alus eksperdi taandamiseks

TsMS § 31 järgi (RKTKm 07.06.2023, 2-21-15711, p 18). Seega, määruskaebuses ei saa

tugineda asjaoludele, mis seostuvad eksperdiarvamuse sisuga. Määruskaebusest nähtuvalt

tugineb võlgnik vaid asjaoludele, mis on seotud eksperdiarvamuse sisuga, ega vaidlusta

eksperdi määramisega seotud asjaolusid.

15. Täiendavalt märgib kolleegium, et kohtutäituri taotlusel eksperdi määramise

kohtumenetlust lõpetav määrus on sama määrus, millega kohus eksperdi määrab, mistõttu ei

pea kohus tegema pärast eksperdi määramist lisaks menetluse lõpetamise määrust TsMS §

431 mõttes. Oluline on, et menetlusosaliste jaoks saabuks selgus, millal ja millise määrusega

kohtumenetlus lõpeb (RKTKm 07.06.2023, 2-21-15711, p 18). Kuna praegusel juhul küsis

maakohus 15. aprillil 2024 ja 2. mail 2024 menetlusosaliste seisukohta eksperdiarvamuste

osas, pidi kohus eraldi määrusega menetluse lõpetama. Vastasel juhul ei oleks

menetlusosalistele selge, kas menetlus on lõppenud või mitte.

16. Eeltoodud põhjustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

17. TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

4 (5)

2-21-19336

Menetluskulude jaotus

18. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta

maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Võlgnik ei ole menetluskulude jaotust

määruskaebuses ka eraldi vaidlustanud.

19. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda.

20. Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS §

177 lg-s 2 sätestatud korras. Menetlusosalised saavad vastavalt vaidlustatud määruse p-le 8

esitada maakohtule soovi korral oma menetluskulude nimekirjad 20 päeva jooksul alates

praeguse määruse jõustumisest.

21. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)