2-24-119459/42 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Konsultant

Triin Saluorg

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.11.2024, Paide

Tsiviilasja number

2-24-119459

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja

WW (isikukood XXX)

Kostja YY (isikukood XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja advokaat Toomas Metsma

Asja läbivaatamine

27.11.2024 kohtu eelistungil

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Mõista YY välja alaealise lapse XX ülalpidamiseks alates 25.05.2024 kuni XX täisealiseks

saamiseni xx.xx.xxxx muutuvas suuruses igakuine elatis vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-

le 101, mis hagi esitamise hetkel oli 287,72 eurot kuus (s.o 272,76 eurot (baassumma) + 54,96

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50% lapsetoetusest (40 eurot)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3

esimese lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust).

3.Mõista YY välja alaealise lapse XX kasuks perioodi 25.05.2023-24.05.2024 eest 3172,55

eurot.

4.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada võimalikke summasid, mida kostja on hagejatele

tasunud elatisena alates 25.05.2023.

5.Elatis makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb YY kanda 15.

kuupäevaks WW arveldusarvele nr. EE812200221056631558, selgitusega „elatis“.

6.Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Väljamõistetavad kulud asjas puuduvad.

Riigi õigusabiga seotud kulud jäävad kostja enda kanda.

1(4)

7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus ja menetluse käik

1. XX esitas 25.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

287,72 euro saamiseks. Kohus tegi 27.05.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Eeltoodu alusel lõpetati maksekäsu

kiirmenetlus 27.06.2024 ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas täpsustatud hagiavalduse 29.06.2024, mida täpsustas veel 09.07.2024 ja

13.07.2024.

3. Kohus võttis hagi menetlusse 13.08.2024 määrusega.

4. 18.09.2024 kohtumäärusega rahuldas kohus kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja andis

kostjale riigi õigusabi tema esindamiseks käesoleva tsiviilasja kohtumenetluses kohustusega

hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud täies ulatuses.

5. 14.10.2024 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele.

6. 21.10.2024 edastas kohus pooltele kompromisslepingu, millega kostja nõustus ja hageja

seaduslik esindaja ei nõustunud.

2(4)

7. Kohus määras asjas kohtu eelistungi 27.11.2024 ja edastas pooltele kohtukutsed

kohustusega isiklikult istungil osaleda. Kostja on kohtukutse kätte saanud isiklikult AET-is

12.11.2024. Kostja istungile ei ilmunud. Vangivalvuri sõnul keeldus kostja istungil osalemast,

ja märkis, et teda ei huvita, mis nõudest saab.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Kohus määras kohtu eelistungi 27.11.2024. Kohus kohustas kostjat isiklikult 27.11.2024

kell 14:00 istungile ilmuda. Kostja kohtu eelistungitele kohale ei ilmunud. Eelistungile ilmus

kostja määratud korras esindaja ja hagejate seaduslik esindaja.

9. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, nr 3-2-1-

129-14, p 11 kolmas lõik).

10. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud ja kohus on määranud asjas kohu eelistungi ning kohustanud kostjat isiklikult

27.11.2024 istungile ilmuda, ei ole mõjuval põhjusel kohtu eelistungile ilmunud. Kohtukutses

on selgitatud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale

ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise

edasi. Hageja taotles kohtu eelistungil asjas tagaseljaotsuse tegemist.

11. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb

kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab

asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 2 sätestab, et kohus võib tagaseljaotsuse teha muu hulgas

juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult

tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata

jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb

kostja esindaja. Lg 2 sätestatud erisuse järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse ka juhul, kui

isiklikult ilmuma kohustatud kostja on jätnud kohtuistungile ilmumata, kuid kohale on tulnud

tema esindaja. Tagaseljaotsuse tegemist välistav asjaolu ei kehti loogiliselt võttes juhul, kui

kohus on kostjat § 346 järgi kohustanud isiklikult kohtuistungile ilmuma. Sellisel juhul on

kostja kohustatud kohtuistungile ilmuma ja tal ei ole seega valikuvõimalust nagu

tavaolukorras (Kõve, V., et al. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne,

2017, p 3.4.5 (d)).

TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole ilmunud

kohtuistungile, kostja keeldus kohtuistungil osalemast. Kohtukutse on kostja isiklikult kätte

saanud. Kohus on kostjat kohustanud isiklikult 27.11.2024 istungile ilmuda. Kostjat teavitati

kohtuistungi toimumise ajast piisava etteteavitusega ning talle selgitati kohtuistungilt

puudumise tagajärgi. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi on hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

12. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

3(4)

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja

oma väidete kohta tõendid.

13. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata

jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või

haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

14. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

15. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool

oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt

hüvitatavad menetluskulud puuduvad, v.a Eesti Vabariigi kulud, mis jäävad kostja kanda ja,

mis määratakse kindlaks eraldi kohtumäärusega. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

16. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik

4(4)