3-24-3095/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3095

Määruse kuupäev

27. november 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses helistamise piiramise ning ajavahemikul

31. juuli kuni 12. september 2024 öörahu häirimise ja

lõhnahäiringuga

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde haldusasja nr 3-24-3198 juurest Tartu Vangla 20.

novembri 2024. a otsus nr 1-13/24/529-2.

2. Tagastada X-i kaebus.

3. Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 12. septembril 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks põhjendusel, et iga päev piiratakse ja katkestatakse tema kõnesid riigiasutuste ja

advokaatidega. Alates 1. septembrist 2024 ei võimaldata kinnipeetavatel helistada, kui nad ei

suuda ära põhjendada, miks nad helistavad ja mida nad räägivad. Kaebajad ei pea helistamist

põhjendama. Kuna kaebaja keeldus põhjenduste esitamisest, siis tema helistamist piirati.

Kaebaja nõuab rahalist hüvitist summas 6000 eurot.

2. Tartu Vangla andis 30. oktoobri 2024. a kirjaga nr 1-13/24/528-2 kaebajale tähtaja 15

päeva kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja taotluses

toodud asjaolud on liialt üldsõnalised ning nende pinnalt ei ole võimalik kontrollida nõude

aluseks olevaid asjaolusid ega hinnata kahju hüvitamise eelduste täidetust. Vangla palus

kaebajal selgitada järgmist:

3-24-3095

1) Mis päevadel on tema kõnesid piiratud ja milliseid konkreetseid kõnesid on piiratud?

2) Milliste riigiasutustega on kaebajal keelatud suhelda?

3) Kes ametnikest on kaebaja kõnesid piiranud? Milles see piiramine seisnes?

4) Kes ametnikest ja millal on nõudnud kaebaja käest üksikasjalikke selgitusi selle kohta,

et mida täpselt ja kellega kaebaja telefoni teel räägib?

5) Kas ja millal on kaebajale vastavate selgituste andmisest keeldumise korral telefoni

keeldutud väljastamast? Kui jah, siis kes ametnikest keeldus kaebajale telefoni

väljastamast?

6) Milles seisnevad või väljenduvad kaebajale saabunud kahjulikud tagajärjed

helistamise piirangute tõttu? Seejuures palub vangla kaebajal saabunud kahjulikke

tagajärgi kirjeldada võimalikult täpselt ja siduda need võimalusel konkreetsete

episoodidega.

7) Milliseid riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 toodud koosseise need kaebaja

hinnangul täidavad?

3. Tartu Vangla jättis 18. novembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/528-3 kaebaja 12. septembri

2024. a kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata ja luges sellega menetluse lõppenuks.

Kaebajale toimetati Tartu Vangla 30. oktoobri 2024. a kiri nr 1-13/24/528-2 kätte samal

päeval, kuid kaebaja ei esitanud temale antud tähtaja jooksul vangla soovitud selgitusi. Seega

ei kõrvaldanud kaebaja kahju hüvitamise taotluses esinenud puudusi. Vangla ei saa kaebaja

eest taotlust sisustada. Kuna vanglale ei ole teada nõude aluseks olevad asjaolud nende

kontrollimist võimaldava detailsusega ega ka see, milline kahjulik tagajärg kaebajale tekkis,

siis ei ole vanglal võimalik asjaolusid kontrollida ega kujundada seisukohta kahju tekkimise

kui ühe kahju hüvitamise eelduse kohta. Seetõttu ei ole kaebaja kahjunõude sisuline

lahendamine võimalik.

4. Kaebaja esitas 12. septembril 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 1500 eurot. Kaebaja põhjendab, et S1 osakonnas, kus kaebaja viibib, on

öösiti joobes inimesed, kes lõhuvad ja karjuvad. Eeltoodule annavad hoogu juurde teatud

valvurid, kes on nende isikutega äkilised ja provotseerivad neid. Kaebajal on võimatu end

välja puhata. Lisaks on kaebaja kambris joobes isikute tõttu lõhnahäiring. Osakond peab

olema puhas ning kell 22.00 – 06.00 kehtib öörahu.

5. Tartu Vangla jättis 20. novembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/529-2 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse läbi vaatamata osas, mis puudutab öörahu häiritust kuni 19. augustini

2024 ja 24.-25. augusti 2024. a öösel. Ülejäänud osas jättis vangla kaebaja taotluse

rahuldamata. Kaebaja paiknes S1 osakonnas ajavahemikul 31. juuli kuni 9. oktoober 2024.

Kuna kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse 12. septembril 2024, siis saab tema taotlus

puudutada perioodi 31. juuli kuni 12. september 2024.

5.1. Kaebaja taotlus on osaliselt kattuv tema varasemalt esitatud kahju hüvitamise taotlustega.

Olukorras, kus vangla on kahjunõude sisuliselt läbi vaadanud ja selliste asjaoludega

seonduvalt on tema hüvitamisnõue ka juba kohtumenetluses, siis ei saa sama ajaperiood olla

uuesti kaebaja hüvitamisnõude aluseks. Tartu Vangla viitab oma varasematele otsustele ning

haldusasjale nr 3-24-2927.

5.2. Kaebaja väited öörahu rikkumise ja ametnike provotseeriva käitumise osas on

üldsõnalised. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi sündmust, mille aset leidmist oleks vanglal

võimalik tagantjärele kontrollida. Vangla praktikas pööravad ametnikud kainenema toodud

isikute lõhkumisele või karjumisele tähelepanu ja püüavad isikuga rääkides veenda, et

viimane sellise tegevuse lõpetaks. Paraku on ametnikel väga piiratud võimalused takistada

sellist tegevust lõhkuja enda isikust sõltumata. Kaebaja ei ole esitanud alates 31. juulist 2024

3-24-3095

vanglale avaldusi seoses öise lärmi ja une häiritusega, s.t kasutanud esmaseid

õiguskaitsevahendeid oma õiguste kaitseks ning kahjuliku tagajärje ärahoidmiseks või

vähendamiseks. Ka väited seoses osakonna puhtusega on üldsõnalised. Vanglas koristatakse

regulaarselt. On paratamatu, et kainenevate isikute tõttu võib olla osakonnas ebameeldivat

lõhna tunda, kuid pärast kainenejate vabastamist koristatakse alati ära ka nende kasutuses

olnud kambrid. Ka sellist asjaolu puudutavas osas ei ole kaebaja alates 31. juulist 2024

esitanud vanglale mingeid avaldusi ega nõudnud osakonna koristamist. Ka kaebaja enda

käitumine ei ole kaasa aidanud osakonnas puhtuse hoidmisele.

6. Kaebaja esitas 12. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu

Vangla tegevust. Kaebaja põhjendab, et vangla on jätnud tähtaegselt vastamata tema 12.

septembri 2024. a kahjunõuetele. Kaebaja märgib, et koostab kaebuse ja täpse seisukoha, kui

vangla on talle vastanud. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

7. Tartu Vangla esitas 20. novembril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

8. Tartu Vangla on jätnud 20. novembril 2024 kohtule ekslikult esitamata vangla 20.

novembri 2024. a otsuse nr 1-13/24/529-2. Seetõttu võtab kohus selle HKMS § 62 lg 2 alusel

asja materjalide juurde haldusasja nr 3-24-3198 juurest.

9. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse

menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus

mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamist samadel asjaoludel, nagu nõudis seda vanglale 12. septembril 2024 esitatud

kahjunõuetes. Seega nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist seoses helistamise

piiramisega ning ajavahemikul 31. juuli kuni 12. september 2024 tema öörahu häirimise ja

lõhnahäiringuga.

10. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kuigi praegu peab kohus võimalikuks asjas

esitatud materjalidele tuginedes kaebust vastavalt kaebaja tegelikule tahtele tõlgendada, siis

on kohtule esitatud kaebus oluliste puudustega ning kohus võiks jätta selle vastavalt HKMS §

120 lg-le 3 puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Kohtul puudub kohustus sisustada kaebust

kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt ning kaebaja peab ise kaebuses ära märkima

kaebuse nõude, vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu ning esitama kaebuse faktilise

põhjenduse (HKMS § 38 lg 1 p-d 5-7). Kaebaja on sellisel viisil esitanud kohtule juba

mitmeid kaebuseid (vt nt haldusasjad nr 3-24-3135, 3-24-2959, 3-24-2927) ning ei kasuta

kohtu hinnangul oma menetlusõigusi alati heauskselt, vaid viisil, mis venitab asjatult

menetlust. Kohus selgitab, et asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist

pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg 2). Tartu

Halduskohus on kaebajale eeltoodut selgitanud juba 29. oktoobri 2024. a määruses asjas nr 3-

24-2927.

11. Osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses helistamise piiramisega,

kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

3-24-3095

11.1. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette

nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8.

11.2. Tartu Vangla jättis 18. novembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/528-3 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse helistamise piiramisega seoses läbi vaatamata haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 15 lg 3 alusel põhjendusel, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtaegselt taotluses selle

läbivaatamist takistavaid puuduseid. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku kahjunõue on

jäetud läbi vaatamata, on lubatav siis, kui taotlus on jäetud läbi vaatamata ebaõigesti

(Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 7. juuni

2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p

10).

11.3. Kohtu hinnangul on Tartu Vangla 18. novembri 2024. a otsus nr 1-13/24/528-3

õiguspärane ning seetõttu ei ole kohtule hüvitamiskaebuse esitamine seoses helistamise

piiramisega lubatav. Tartu Halduskohus on samale järeldusele jõudnud ka 22. novembri 2024.

a määruses asjas nr 3-24-3166, märkides järgnevat:

„9. Tartu Vangla teavitas kaebajat 30. oktoobri 2024. a kirjaga nr 1-13/24/528-2, et kaebaja

12. septembri 2024. a kahju hüvitamise taotluses esinevad puudused. Vangla selgitas, et

kaebaja väidab kahju hüvitamise taotluses üldsõnaliselt, et kaebaja kõnesid riigiasutuste ja

advokaatidega piiratakse igapäevaselt. Kaebaja ei ole taotluses märkinud, kuidas täpselt

kaebaja kõnesid piiratakse, välja toonud konkreetseid helistamisi ja kuupäevi, millal keegi

valvuritest on kaebaja ametlikke kõnesid piiranud, ega täpsustanud ametnike nimesid. Ka ei

olnud kaebaja selgitanud, milles seisneb sõnumi saladuse rikkumine. Vangla rõhutas, et

nõude aluseks olevate asjaolude väljatoomine on taotluse esitaja ülesanne ja vangla ei saa

hakata isiku eest sisustama tema taotlust nende asjaolude osas, mis on kahju tekitanud.

10. Kohtu hinnangul on vangla kaebajale õigesti selgitanud, et kaebaja peab kahjunõuet

täiendavalt põhjendama. Vaatamata sellele, et kaebaja viitas oma kahju hüvitamise taotluses

vangla tegevusele alates 1. septembrist 2024, ei võimalda mainitud periood (st 1. – 12.

september 2024) vanglal ilma täiendavate selgitusteta kindlaks teha, milliseid telefonikõnede

piiramisi kaebaja silmas pidas, ning kes ametnikest kaebajalt täiendavaid selgitusi nõudis.

Nii nagu kohtul, ei ole ka vanglal võimalik sisustada kahju hüvitamise nõude alust kannatanu

asemel.

11. Tartu Vangla andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva. Ühtlasi selgitas

vangla kaebajale, et kui kaebaja puuduseid ei kõrvalda, jätab vangla kahjunõude läbi

vaatamata. Et kaebaja sai Tartu Vangla kirja kätte 30. oktoobril 2024, tuli kaebajal taotluses

esinevad puudused kõrvaldada hiljemalt 14. novembril 2024. Kaebaja temale antud tähtaja

jooksul ega ka vangla otsuse koostamise hetkeks soovitud selgitusi ei esitanud.“

11.4. Kohus nõustub Tartu Halduskohtu 22. novembri 2024. a määruses asjas nr 3-24-3166

kujundatud seisukohaga. Seega on Tartu Vangla jätnud 18. novembri 2024. a otsusega nr

1-13/24/528-3 kaebaja kahjunõude HMS § 15 lg 3 alusel õiguspäraselt läbi vaatamata. Kuna

eelnimetatud vangla otsus on õiguspärane, on kaebajal VangS § 11 lg-s 8 sätestatud

3-24-3095

kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata. Eeltoodust tulenevalt tagastab

kohus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel X-i kaebuse osas, milles ta nõuab mittevaralise kahju

hüvitamist seoses helistamise piiramisega.

12. Öörahu häirimist ja lõhnahäiringut puudutavas osas tagastab kohus kaebuse HKMS § 121

lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

12.1. Asjaolu, et ajavahemikul 31. juuli kuni 12. september 2024 võis kaebaja öörahu olla

mõningatel öödel häiritud ning et ta pidi vahepeal taluma kainenema toodud isikutest

tulenevat ebameeldivat lõhnahäiringut ei saanud kaebajale ülemääraseid kannatusi põhjustada.

Kohus nendib, et eeltoodu võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi ning mõningast

heaolu langust, kuid kaebaja ei pidanud selliseid ebamugavusi taluma ülemääraselt pika aja

jooksul ning tegemist ei ole selliste ebameeldivustega, mida võiks pidada kaebaja õigusi

intensiivselt riivavaks. Ühtlasi tuleb arvestada, et kaebaja on ka ise käitunud viisil, mis

põhjustas tõenäoliselt teistele isikutele olulisi heli- ja lõhnahäiringuid (vt Tartu Vangla 20.

novembri 2024. a otsust nr 1-13/24/529-2 ja seal viidatud ettekandeid).

12.2. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib

füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise,

tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle

võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju

tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).

12.3. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute inimväärikust

austav kohtlemine (VangS § 41 lg 1). See hõlmab ka kaebaja magamis- ja olmetingimusi, sh

öörahu tagamist ning kambri ja osakonna üldist puhtust. Samas tuleb arvestada, et vanglas

viibimisega kaasnevad paratamatult teatud ebameeldivused, nt teistest vanglas viibivatest

isikutest põhjustatud häiringud. Vangla ei eita, et kaebaja öörahu võis mingitel öödel olla

häiritud ning et S1 osakonnas viibinud kainenema toodud isikud võisid tingida teatud

lõhnahäiringud. Vangla aga selgitab 20. novembri 2024. a otsuses nr 1-13/24/529-2, et vangla

tavapärases praktikas pööravad ametnikud kainenema toodud isikute lõhkumisele või

karjumisele tähelepanu ja proovivad neid veenda sellist tegevust lõpetama. Samuti

koristatakse vanglates osakondi ja kambreid regulaarselt. Kohtul puudub alus vangla väidete

tõesuses kahelda. Seega on vangla proovinud võimalikke häiringuid vähendada ning kohtule

ei ilmne, et vangla oleks õigusvastaselt käitunud. Kaebaja ei ole välja toonud ka konkreetseid

intsidente, mis võimaldaks anda vastupidist hinnangut ametnike tegevuse või tegevusetuse

õiguspärasusele mingil ajahetkel. Isegi kui vangla tegevust saaks pidada õigusvastaseks, siis

ei ole kaebaja kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, millega oleks saanud talle

väidetavalt põhjustatud kahju vältida või kõrvaldada. Kaebaja ei ole esitanud vanglale alates

31. juulist 2024 avaldusi, milles oleks juhtinud vangla tähelepanu kahjunõudes välja toodud

asjaoludele ning palunud vanglal selles osas midagi ette võtta. Seega ei ole kahju hüvitamise

eeldused täidetud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

3-24-3095

12.4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse öörahu häirimist ja lõhnahäiringut

puudutavas osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

12.5. Kohus juhib täiendavalt kaebaja tähelepanu asjaolule, et Tartu Halduskohtu menetluses

on juba haldusasjas nr 3-24-2927 X-i kaebus mh seoses tema öörahu häirimisega kuni 14.

augustini 2024. Seega on selles osas kohtule esitatud kaebus ka korduv ning kuuluks

tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. Kaebaja heidab vanglale öörahu häirimist ette ka

halduskohtule varasemalt, s.o 22. oktoobril 2024, haldusasjas nr 3-24-2915 esitatud kaebuses.

13. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

14. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

15. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider