2-24-17023/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. november 2024

Tsiviilasja number

2-24-17023

Tsiviilasi

OÜ-le Tulemüür (likvideerimisel) trahvi määramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 28. oktoobri 2024. a

määrus nr Ä 40027784 / M10

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Tulemüür (likvideerimisel) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Määruskaebuse esitaja OÜ Tulemüür (likvideerimisel)

(registrikood 11904578), esindaja likvideerija Rein

Vaiksaar

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 28. oktoobri 2024. a määrus nr Ä

40027784 / M10. Saata tsiviilasi Tartu Maakohtu registriosakonnale tagasi OÜ-le

Tulemüür (likvideerimisel) 2023. majandusaasta aruande seaduses sätestatud

tähtaja jooksul esitamata jätmise eest trahvi määramise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud OÜ Tulemüür

(likvideerimisel) kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696

lg 3 ja § 601 lg 8).

ASJAOLUD

1. OÜ Tulemüür (likvideerimisel, äriühing) ei esitanud Tartu Maakohtu

registriosakonnale enda 2023. majandusaasta aruannet seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

2. Registripidaja andis 5. septembri 2024. a trahvihoiatusmäärusega äriühingule 2023.

majandusaasta aruande esitamiseks tähtaja 30 päeva. Registripidaja hoiatas, et aruande

esitamata jätmise korral võib kohus trahvida äriühingut ja kõiki aruande esitamiseks

kohustatud isikuid, s.o juhatuse liikmeid 200 kuni 3200 euro ulatuses.

3. Äriühing ei esitanud registripidajale enda 2023. majandusaasta aruannet talle selleks

antud tähtaja jooksul.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohtu registriosakond koostas 28. oktoobril 2024 määruse, millega määras

äriühingule 2023. majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise

eest rahatrahvi 200 eurot. Trahv tuleb määruse kohaselt tasuda 15 päeva jooksul määruse

jõustumisest. Kohus võib trahvimist korrata, kuni majandusaasta aruanne on nõutavas vormis

esitatud. Kui isik, kellele trahv määrati, seda ei tasu, esitatakse määrus sundtäitmiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Äriühing esitas määruskaebuse, milles palub registriosakonna määrus tühistada.

Äriühingule anti trahvihoiatusmäärusega 2023. majandusaasta aruande esitamiseks tähtaeg 30

päeva. Äriühingul oli seega õigus esitada aruanne hiljemalt 5. oktoobril 2024. Äriühingu

osanik otsustas äriühingu likvideerida. Äriühingu likvideerimismenetluse teade avaldati

Ametlikes Teadaannetes 23. septembril 2024. Trahvihoiatusmääruses märgitud tähtaeg langes

seega ajavahemikku, mil likvideerimine oli aktiivne. Likvideerijal ei ole kohustust koostada

2023. majandusaasta aruannet. Seadus kohustab likvideerijat esitama üksnes

likvideerimisaruande (äriseadustik (ÄS) § 211 lg 2).

6. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle TsMS § 663 lg 6 alusel

lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule. Kohtunikuabi märkis, et äriühing esitas viimati

2019. majandusaasta aruande. Äriühing esitas 30. oktoobril 2024 likvideerimisaruande, mis

hõlmas perioodi 1. jaanuar 2024 kuni 19. september 2024. Äriühingul on 2023. majandusaasta

aruanne jätkuvalt esitamata.

7. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS §

663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu

Maakohtu registriosakonna määrus tuleb menetlusõiguse normide oluliste rikkumiste tõttu

määruskaebuse põhjendustest sõltumata tühistada. Tsiviilasi tuleb saata registriosakonnale

tagasi äriühingule 2023. majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata

jätmise eest trahvi määramise otsustamiseks (TsMS § 656 lg 1 p-d 3 ja 5 ja § 659).

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 656 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus lahendas asja ebaseaduslik

kohtukoosseis, muu hulgas kohtukoosseis, kuhu kuulunud kohtunik oleks pidanud ennast

taandama. Viidatud norm kohaldub TsMS § 659 järgi ka määruskaebuse läbivaatamisel.

9.1.

Kui juriidiline isik ei ole esitanud registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul

majandusaasta aruannet, võib registripidaja määrata talle ilma hoiatusmäärust tegemata TsMS

§-s 601 nimetatud trahvi korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamise kohustuse

täitmiseni (ÄRS § 57 lg 1). Äriregister on TsMS § 591 p 1 kohaselt kohtu peetav register.

Äriregistri pidaja on ÄRS § 5 lg 1 järgi Tartu Maakohtu registriosakond (registripidaja).

Kohtu peetavasse registrisse saab kandeid ja registri pidamise alaseid määruseid, sh

trahvimääruseid, teha Tartu Maakohtu kohtunik või kohtunikuabi (TsMS § 595 lg-d 1 ja 2).

See tähendab, et registripidaja, s.o Tartu Maakohtu registriosakonna, nimel on õigustatud

trahvimääruseid tegema üksnes kohtunikud ja kohtunikuabid, kes on vastavatesse ametitesse

nimetatud seaduses sätestatud korras (vt PS § 147 ja kohtute seaduse §-d 47–60 ja §-d 114–

124).

Kui kohtumääruse võib seaduse kohaselt edasi kaevata, tuleb määrus TsMS § 464 lg 2

kolmanda lause järgi vormistada kirjalikult eesti keeles ja määruse tegija (või tegijate) poolt

allkirjastada. See kehtib ka hagita menetluses tehtavate kohtumääruste kohta, kui seadus ei

näe ette teisiti (TsMS § 478 lg 1 teine lause). Registripidaja tehtav trahvimäärus on

määruskaebe korras vaidlustatav (ÄRS § 57 lg 1 ja TsMS § 601 lg 8).

9.2.

Tartu Maakohtu registriosakonna 28. oktoobri 2024. a määrusest ei nähtu, et selle

oleks teinud maakohtu kohtunik või kohtunikuabi. Määrusel ei ole kohtuniku ega kohtunikabi

nime ega allkirja. Määrusel on üksnes Tartu Maakohtu digitaalne e-tempel, mis on

dokumendile pandud 28. oktoobril 2024 kell 4.46 (seega väljaspool kohtu tavapärast tööaega).

E-tempel ei võimalda tuvastada kohtumääruse koostanud isikut. Eelnenu annab alust arvata, et

28. oktoobri 2024. a trahvimäärus on koostatud automatiseeritult selleks loodud

arvutiprogrammi või infosüsteemi vahendusel. Kehtiv õigus ei võimalda koostada

registripidajal majandusaasta aruannete esitamata jätmise eest trahvimäärusi automatiseeritult.

9.3.

Eelmärgitust järeldub, et äriühingule trahvi määramist ei ole otsustanud kohtunik ega

kohtunikuabi, vaid trahv määrati 28. oktoobri 2024. a määrusega automatiseeritult. Seega ei

ole lahendit teinud õiguspärane kohtukoosseis. Vaidlustatud määrus kuulub TsMS § 659 ja §

656 lg 1 p 3 järgi määruskaebuses märgitud asjaoludest ja põhjendustest sõltumata

tühistamisele.

10. Lisaks ülaltoodule tuleb vaidlustatud määrus kaebuses märgitud asjaoludest ja

põhjendustest sõltumata tühistada ka TsMS §-s 659 ja § 656 lg 1 p-s 5 (nende koosmõjus)

sätestatud alustel, mille kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse

määruskaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole lahendit seaduse kohaselt

olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

10.1.

Trahvi ja selle suuruse määramine on ÄRS § 57 lg 1 ja 2 ning TsMS § 46 lg 1 järgi

kohtuniku või kohtunikuabi kaalutlusotsus. Trahvi määramise määruses peavad seega olema

kirjas kõik asjaolud, mida kohtunik või kohtunikuabi on trahvi määramisel kaalunud (TsMS §

465 lg 2 p 8). Trahvi määramisel tuleb muu hulgas arvestada, mitu korda on majandusaasta

aruanne tähtaegselt esitamata, kui pikk aeg on möödunud majandusaasta aruande esitamise

tähtpäevast ning muid olulisi registripidajale teadaolevaid asjaolusid (ÄRS § 57 lg 2). TsMS

§-s 601 sätestatud trahv ei ole karistus, vaid tsiviilkohtumenetluslik sunnivahend, mis peab

lõppastmes tagama kohustuse täitmise. Trahvimise eesmärk on saavutada see, et puudutuolev

majandusaasta aruanne esitatakse (vt V. Kõve jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik III.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2018, § 601 komm. 3.2.5 ja 3.2.4.1).

Trahvi määramisel tuleb seega muu hulgas kaaluda, kas trahvi määramine täidab oma

eesmärki ning viib majandusaasta aruande esitamiseni. Selleks, et teada saada, kas on

asjaolusid, millest tulenevalt on alust arvata, et trahvi määramine ei viiks majandusaasta

aruande esitamiseni, on registripidajal põhjendatud teha trahvihoiatus, vaatamata sellele, et

ÄRS § 57 lg 1 võimaldab trahvi määrata ka hoiatust tegemata. Kui trahvihoiatus on tehtud,

tuleb trahvi määramisel arvestada mh nende asjaoludega, millega äriühing on registripidajale

põhistanud seda, miks tal ei ole võimalik majandusaasta aruannet esitada (TsMS § 601 lg-d 3–

5). Trahvi suuruse määramisel tuleb arvestada, et trahvi saab reeglina määrata kuni 3200 euro

ulatuses (TsMS § 46 lg 1 esimene lause).

Ringkonnakohus märgib, et kehtivas õiguses ei ole enam registripidaja määratava trahvi

suuruse alammäära, vaid on üksnes ülemmäär. ÄS § 71 lg 21, mis nägi trahvi alammäärana

ette 200 eurot, on alates 1. veebruarist 2023 kehtetu. Trahvi määramisel ei ole seega enam

põhjendatud lähtuda sellest, et trahvi suurus peaks olema vähemalt 200 eurot. Trahvi suurust

määrates tuleb arvestada isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid (TsMS § 46 lg 1 teine

lause).

Määratava trahvi suurus sõltub seega konkreetse tsiviilasja asjaoludest ja seda tuleb trahvi

määramisel põhjendada. Trahvimäärus, milles ei ole kirjas ühtegi kaalutlust, mille alusel on

trahv ja selle suurus määratud ja mis on seetõttu TsMS § 656 lg 1 p 5 mõttes olulises osas

põhjendamata, kuulub määruskaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata

tühistamisele (TsMS § 659 ja § 656 lg 1 p 5).

10.2.

Ringkonnkohus ei saa trahvimääruse põhjendusi puudutavat olulist puudust ise

kõrvaldada. Esiteks tuleneb ülalviidatud trahvi määramise sätetest, et kaalutlusõigust tuleb

kohtul teostada juba trahvi ja selle suuruse määramisel, seda ei saa asuda esmakordselt

tegema alles trahvi tühistamise üle otsustamisel. Vastasel juhul peaks isik, kellele kohus teeb

trahvi, trahvimise aluseks olevate kohtu kaalutluste teadasaamiseks esitama määruskaebuse ja

maksma selle eest riigilõivu. Teiseks, olukorras, kus ringkonnakohus märgib esimest korda

kaalutlused, mis on trahvi ja selle suuruse määramise aluseks, kaotab isik talle seadusega

antud kaebeõiguse vaidlustada trahvi ja selle suuruse määramise aluseks olevat

kaalutlusotsust. Seadusandja näeb ette, et trahvitud isik võib esitada trahvimääruse peale

määruskaebuse. Samas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta ei saa

Riigikohtule kaevata (TsMS § 601 lg 8). See tähendab, et kui maakohus ei märgi

trahvimääruses kaalutlusi, mis on trahvi ja selle suuruse määramise aluseks, ning seda teeb

esmakordselt ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel, kaotab isik sisuliselt võimaluse

määratud trahvi vaidlustada.

10.3.

Tartu Maakohtu registriosakonna 28. oktoobri 2024. a määrusest ei nähtu ühtegi

kaalutlust, mille alusel on trahv ja selle suurus määratud. Tartu Maakohtu registriosakonna 28.

oktoobri 2024. a määrus on TsMS § 656 lg 1 p 5 mõttes seega olulises osas põhjendamata.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on alust saata tsiviilasi Tartu Maakohtu registriosakonnale

TsMS § 659 ja § 656 lg 1 p-de 3 ja 5 alusel tagasi siiski üksnes juhul, kui äriühingul on

majandusaasta aruanne seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata ja talle ÄRS § 57 lg 1

alusel trahvi määramine on sellest tulenevalt põhimõtteliselt võimalik. Osaühingu juhatus on

kohustatud esitama kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi

katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll

on kohustuslik, äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest (ÄS § 179 lg

4). Ringkonnakohus ei nõustu äriühinguga, et see kohustus langeb hiljem ära, kui osaühing

otsustab enda lõpetamise. Osaühingu lõpetamise otsustamiseks peab juhatus esitama

osanikele eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta

majandustegevusest (ÄS § 202 lg 2). Osaühingu lõpetamise otsustamine eeldab seega

osaühingu lõpetamise otsustamisele eelnenud majandusaasta kohta majandusaasta aruande

koostamist. Osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti (ÄS § 205). Likvideerimismenetluse läbiviimine ei vabasta

osaühingut ÄS § 179 lõikest 4 tulenevast kohustusest esitada äriregistrile majandusaasta

aruanded nende majandusaastate kohta, mis lõppesid enne lõpetamisotsuse vastu võtmist.

Lõpetamisotsuse vastuvõtmisel koostavad likvideerijad likvideerimisaruande, mille

kinnitavad osanikud otsusega ja mis esitatakse äriregistrile (ÄS § 211 lg 2).

Likvideerimisaruandes fikseeritakse likvideerimise algseis. Selle koostamine ja äriregistrile

esitamine ei vabasta aga osaühingut enne osaühingu lõpetamise otsuse vastu võtmist lõppenud

majandusaastate kohta majandusaasta aruannete esitamise kohustusest. Kuna osaühingu

likvideerijatel on ÄS § 209 lg 1 järgi juhatuse õigused ja kohustused, on likvideerijad

kohustatud esitama äriregistrile majandusaasta aruanded nende majandusaastate kohta, mis

lõppesid enne osaühingu lõpetamisotsuse vastu võtmist, kui need on veel esitamata.

Äriühingu põhikirjast nähtub, et äriühingu majandusaasta on 1. jaanuar kuni 31. detsember.

Äriühingu 2023. majandusaasta lõppes seega 31. detsembril 2023. Äriühing oli ÄS § 179 lg 4

järgi seega kohustatud esitama 2023. majandusaasta aruande äriregistrile kuue kuu jooksul

alates 31. detsembrist 2023. Äriregistrist nähtub, et äriühingu lõpetamise otsus võeti vastu 19.

septembril 2024, s.o pärast äriühingu 2023. majandusaasta lõppu. Lõpetamiskanne tehti 23.

septembril 2024. Äriühingu lõpetamisotsuse vastuvõtmisega ei lange ära äriühingu kohustus

2023. majandusaasta aruande äriregistrile esitamiseks. Äriregistrist nähtuvalt ei ole äriühing

esitanud registrile enda 2023. majandusaasta aruannet. Äriühingul on 2023. majandusaasta

aruanne seaduses sätestatud tähtaja jooksul seega esitamata, mistõttu on talle ÄRS § 57 lg 1

alusel trahvi määramine võimalik.

12. Määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud jäävad äriühingu kanda, kuna ta on

asjas ainuke menetlusosaline (TsMS § 601 lg 7).

13. Määruskaebuse lahendab TsMS § 666 lg 1 alusel üks ringkonnakohtu kohtunik.

(allkirjastatud digitaalselt)