Legislator Case Law & Legislation
2-24-117562/8 AI generated

2-24-117562/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-117562/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista O. P.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 109,78 eurot, mis koosneb Välja mõista O. P.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis 0,05% päevas

Legislator headnote

AI generated

2-24-117562/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista O. P.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 109,78 eurot, mis koosneb Välja mõista O. P.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis 0,05% päevas

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

27.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-117562

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital rahalise nõudega hagi O. P.

vastu. Kirjalik menetlus.

Tsiviilasja hind

122,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja O. P. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista O. P.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 109,78 eurot, mis koosneb

põhivõlgnevusest 68,40 eurot, sissenõudekulust 25 eurot ja 04.10.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivisest 16,38 eurot.

3. Välja mõista O. P.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis 0,05% päevas

arvestatuna põhivõlalt 68,40 eurot alates 05.10.2024 kuni võlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista O. P.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulude hüvitis 242

eurot.

6. Välja mõista O. P.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

8. Toimetada O. P.le tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise

kaudu.

2-24-117562

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

Kohus võttis 08.10.2024 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja

20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostja ei ole hagimaterjale avanud e-toimikus. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole

hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagi kätte

30.10.2024 dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.10.2024 (TsMS §

317 lg 5). Hagile vastamise tähtpäev saabus 19.11.2024. Kostja ei ole hagile vastanud.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse

ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS §

444 lg-st 3 teeb kohus tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus

lühidalt vaid järgmist.

Hagi aluseks on T AS ja kostja sõlmitud telekommunikatsiooniteenuse leping, millest tulenevad

kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata.

T AS loovutas nõude 19.01.2024 hagejale.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 427 eurot (käibemaksuga).

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei

ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist.

Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning

selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava

tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Arvestades, et

õigusabi on osutatud tunnihinnaga 100 eurot (dtl 61), loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks

õigusabi kuluks hagimenetluses 100 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt kuulub õigusabikulu

hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja

põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 122 eurot (käibemaksuga). Kokku on hageja

põhjendatud menetluskulud 242 (100+20+122) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja

2 (2)

2-24-117562

kasuks menetluskuludena välja mõista 242 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-

st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

kohtunik

3 (2)