2-24-6778/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

27.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-6778

Kohtuasi

B.V

avaldus ETHR OÜ vastu ETHR OÜ

kohustamiseks avaldajale teabe andmiseks ja

dokumentidega tutvumise võimaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.09.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

ETHR OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: B.V (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Elmer Muna ja Kadri Lember

Puudutatud isik: ETHR OÜ (registrikood 14233506),

lepinguline esindaja Karl Järvelaid

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 13.09.2024 määrus menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 5-7) ning teha tühistatud osas uus

määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud 20% ulatuses avaldaja

B.V ja 80% ulatuses puudutatud isiku ETHR OÜ kanda. Muus osas jätta

maakohtu määrus muutmata.

3. Harju Maakohtu 13.09.2024 määrus on jõustunud osas, milles maakohus jättis

B.V avalduse rahuldamata (resolutsiooni p 4, tervikresolutsiooni p 4.4).

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada avaldus osaliselt.

4.2. Kohustada ETHR OÜ-d andma B.V-le teavet, vastates järgmistele

küsimustele.

4.2.1. Kelle vastu ja mis summas on kajastatud nõuded ja ettemaksed ETHR

OÜ 2023. aasta bilansireal nõuded ja ettemaksed?

4.2.2. Kelle vastu ja mis summas on kajastatud laenukohustused ETHR OÜ

2023. aasta bilansireal laenukohustused?

2-24-6778

4.2.3. Kelle ees ja mis summas on kajastatud võlad ja ettemaksed ETHR OÜ

2023. aasta bilansireal võlad ja ettemaksed?

4.2.4. Milline on ETHR OÜ 2023. aasta müügitulu jaotus summaliselt klientide

lõikes?

4.2.5. Milline on ETHR OÜ 2023. aasta kulude jaotus summaliselt tarnijate

lõikes?

4.3. Määrata kohtumääruse täitmise kord kindlaks selliselt, et ETHR OÜ peab

edastama vastused elektrooniliselt B.V e-posti aadressile XXX ühe nädala

jooksul kohtulahendi jõustumisest.

4.4. Jätta rahuldamata nõue võimaldada avaldajale tutvumist järgmiste

dokumentidega ja saada järgmist teavet.

4.4.1. ETHR OÜ bilanss 01.01.2023–31.12.2023.

4.4.2. Selgitused ETHR OÜ 2023. aasta bilansirea registreerimata osakapital

kohta (kellele ja mis summas see kuulub).

4.4.3. ETHR OÜ kasumiaruanne perioodi 01.01.2023-31.12.2023 kohta.

4.4.4. Selgitus 2022. ja 2021. aasta majandusaasta aruannetes kajastatud

registreerimata osakapitali vähenemise kohta: seisuga 31.12.2021

moodustab see 45 954 eurot vs. 33 039 eurot seisuga 31.12.2022.

4.4.5. ETHR OÜ üldkoosoleku(te) protokoll(id), millega otsustati 2021. aasta ja

2022. aasta majandusaasta aruannete kinnitamine ja kasumi/kahjumi

jaotamine ning vastavate üldkoosolekute kokkukutsumise teated.

4.5. Jätta menetluskulud 20% ulatuses avaldaja B.V kanda ja 80% ulatuses

puudutatud isiku ETHR OÜ kanda.

5. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta 20% ulatuses avaldaja

B.V kanda ja 80% ulatuses puudutatud isiku ETHR OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. B.V (avaldaja) esitas 29.04.2024 Harju Maakohtule avalduse ETHR OÜ (puudutatud isik)

vastu puudutatud isiku kohustamiseks avaldajale teabe andmiseks ja dokumentidega

tutvumise võimaldamiseks.

2. Avaldaja palus kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale järgnevad dokumendid ja

andmed:

1) puudutatud isiku bilanss perioodi 01.01.2023–31.12.2023 kohta;

2-24-6778

2) selgitused puudutatud isiku 2023. aasta bilansirea nõuded ja ettemaksed kohta – kelle

vastu ja mis summas;

3) selgitused puudutatud isiku 2023. aasta bilansirea laenukohustused kohta – kellele ja

mis summas;

4) selgitused puudutatud isiku 2023. aasta bilansirea võlad ja ettemaksed kohta – kellele

ja mis summas;

5) selgitused puudutatud isiku 2023. aasta bilansirea registreerimata osakapital kohta –

kellele ja mis summas see kuulub;

6) puudutatud isiku kasumiaruanne perioodi 01.01.2023–31.12.2023 kohta;

7) puudutatud isiku 2023. aasta müügitulu jaotus summaliselt klientide lõikes;

8) puudutatud isiku 2023. aasta kulude jaotus summaliselt tarnijate lõikes;

9) selgitus puudutatud isiku 2022. ja 2021. aasta majandusaasta aruannetes kajastatud

registreerimata osakapitali vähenemise kohta, kus seisuga 31.12.2021 moodustab see

45 954 eurot vs. 33 039 eurot seisuga 31.12.2022;

10) puudutatud isiku üldkoosoleku(te) protokoll(id), millega otsustati 2021. ja 2022. aasta

majandusaasta aruannete kinnitamine ja kasumi/kahjumi jaotamine ning vastavate

üldkoosolekute kokkukutsumise teated.

3. Avalduse ja avaldaja täiendavate seisukohtade kohaselt on avaldaja puudutatud isiku

osanik, kellele kuulub 37,50% osakapitalist. 01.04.2024 esitas avaldaja puudutatud isikule

dokumentide esitamise ja koosoleku kokkukutsumise nõude. Puudutatud isiku ei ole nõudele

vastanud, seega esitab avaldaja äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 3 järgi avalduse kohtule.

4. Puudutatud isik ei ole põhistanud teabe andmise tõttu kahju tekkimist. Puudutatud isik ei

ole esile toonud ühtegi konkreetset asjaolu, millest saaks järeldada, millisel viisil ja millist

kahju avalduses küsitud teave ja dokumendid osaühingule tekitada võivad, sh ei selgu, millest

järeldab puudutatud isik konkurentsi osutamist. Puudutatud isiku kliendibaas ei saa olla

ärisaladus, kui äriühingu koostööpartnerid on avaldatud puudutatud isiku veebilehel. Osanikul

on õigus saada ülevaade osaühingu tuludest ja kuludest, kuna need asjaolud mõjutavad

otseselt tema osaluse väärtust.

5. Avaldaja ei nõustu, et puudutatud isik on 09.07.2024 osanike koosolekul teabenõude

täitnud. 2023. aasta majandusaasta aruanne on koostatud mikroettevõtja aruandena, kus

bilanss ja kasumiaruanne on esitatud maksimaalselt koondatuna, ega võimalda saada mingit

sisulist teavet ettevõtte majandustegevuse sisu ega tulemuslikkuse kohta, ega ka varade

väärtuse kujunemise kohta. Üldkoosoleku kutsega koos edastatud 2023. aasta majandusaasta

aruande dokumendid ei vasta küsimustele, mille kohta avaldaja teavet taotleb. Samuti ei ole

juhatus üldkoosoleku protokollist nähtuvalt andnud avaldajale teavet, mille väljastamist ta

avaldusega taotleb. Avaldaja on sisuliselt küsinud jooksvat raamatupidamise aruandlust, mis

on raamatupidamisprogrammist lihtsasti väljavõetav ning mille kohta peab osaühingul teave

olemas olema. Avaldajal on õigus saada teavet 2023. aasta majandusaasta aruande kirjete

kohta. Olukorras, kus aastaaruande kirjete kohta käivatele küsimustele vastamine tähendab

raamatupidamisprogrammist vastavate aruannete väljavõtmist, ei ole võimalik väita, et

tegemist oleks dokumendiga, mida juhatus peab avaldaja jaoks koostama hakkama (see on

2-24-6778

raamatupidamisprogrammis olemas) või mille esitamine oleks juhatusele kuidagi

ebaproportsionaalselt koormav.

6. Ebaõige on puudutatud isiku väide, et tal ei olnud võimalik enne 30.06.2024 esitada

andmeid 2023. aasta majandusaasta kohta. Andmed, mille alusel majandusaasta aruanne

koostatakse, puudutavad 2023. aastat ja on raamatupidamises kajastatud hiljemalt järgmise

kalendrikuu 20. kuupäevaks (st praegusel juhul hiljemalt 20.01.2024). Avaldaja on nõudnud

jooksva raamatupidamise aruandluse esitamist.

7. Avaldaja selgitas ka, et kuna osanike vahel on erimeelsused, siis on jäetud avaldaja

teabenõuetele pikema aja vältel vastamata ning avaldajal puudub igasugune ülevaade

puudutatud isiku käekäigust ja väärtusest. Väidetav asutamislepingu rikkumine ei ole aluseks

osaniku teabenõude rahuldamata jätmiseks. Ebaõige on puudutatud isiku väide puudutatud

isiku arvelt isiklike kulutuste tegemise kohta. Nõue osakapitali sissemakse tegemiseks ei oma

puutumust osaniku õigusega saada osaühingu tegevuse kohta teavet. Osakapitali sissemakse

on avaldaja poolt 18.06.2024 tasutud.

8. Menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Avaldaja on varem korduvalt pöördunud

puudutatud isiku juhatuse poole teabe saamiseks, kuid enne kohtule avalduse esitamist ei ole

puudutatud isik avaldaja teabenõuetele vastanud.

Puudutatud isiku seisukohad

9. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

10. Avaldaja teabenõudele on vastatud osanike 09.07.2024 üldkoosolekul.

11. Puudutatud isiku 2023. aasta majandusaasta aruande esitamise tähtaeg oli 30.06.2024.

Avaldaja esitas avalduse kohtusse 29.04.2024 ning avalduse 10 taotlusest puudutas 8 aastat

2023, mille kohta ei olnud võimalik enne 30.06.2024 vastata. 2023. aasta majandusaastat

puudutavad dokumendid olid avalduse esitamise ajal puudutatud isiku raamatupidaja poolt

lõpetamisel. Puudutatud isikul puudub kohustus enne seadusest tulenevat tähtaega vastavaid

andmeid koondada ja dokumente koostada. Seadusest tulenevalt ei ole kohustuslik luua iga

koostööpartneri kohta detailne ülevaade või koostada detailseid raamatupidamislikke

ülevaateid. Avaldaja ei saa nõuda teavet/dokumente, mida ei ole olemas.

12. Puudutatud isiku kliendibaas on ärisaladus (ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse

kaitse seadus (EKTÄKS) § 5 lg 2). Puudutatud isik ei ole kunagi väitnud, et kodulehel olevad

kliendid on kogu kliendibaas, vaid ainult see osa, mida on võimalik avaldada üldises määras.

Kliendibaas võib olla eriti tundlik teatud valdkondades, nt julgeoleku ja militaarvaldkond.

Klientide ja tarnijate kohta teabe andmine võib oluliselt kahjustada puudutatud isikut, sest

puudutatud isiku tegevusala on militaarvaldkonnas meditsiiniliste seadmete tootmine ning

konkreetsete klientide ja tarnijate väljastamine võib seade ohtu nii edaspidist koostööd

partneritega kui ka tarnijatega. Tegemist on konfidentsiaalse informatsiooniga ja avaldaja ei

ole esitanud veenvaid põhjuseid informatsiooni saamiseks. Avaldaja on käitunud varem

puudutatud isiku suhtes pahatahtlikult ja kahjustanud puudutatud isiku huve (avaldaja rikkus

asutamislepingut, kuna ei ole täitnud peadisaineri kohustusi alates 2021. aasta teisest poolest;

avaldaja arveldas endaga seotud töid puudutatud isiku arvelt ja tegi puudutatud isiku kontolt

sellega seotud kandeid). Eelnevast tulenevalt on usutav, et avaldaja tekitab puudutatud isikule

nõutud dokumentide väljastamisega kahju. Äriühingu juhatus on kaotanud avaldaja suhtes

usalduse ega saa olla kindel, et avaldaja konfidentsiaalset informatsiooni ei kuritarvita.

2-24-6778

13. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Avaldaja esitas teabenõude sisuliselt

materiaalõigusliku aluseta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

14. Harju Maakohtu 13.09.2024 määrusega rahuldati avaldus osaliselt ning kohustati

puudutatud isikut andma avaldajale teavet vastates järgmistele küsimustele.

1) Kelle vastu ja mis summas on kajastatud nõuded ja ettemaksed puudutatud isiku 2023.

aasta bilansireal nõuded ja ettemaksed?

2) Kelle vastu ja mis summas on kajastatud laenukohustused puudutatud isiku 2023.

aasta bilansireal laenukohustused?

3) Kelle ees ja mis summas on kajastatud võlad ja ettemaksed puudutatud isiku 2023.

aasta bilansireal võlad ja ettemaksed?

4) Milline on puudutatud isiku 2023. aasta müügitulu jaotus summaliselt klientide lõikes?

5) Milline on puudutatud isiku 2023. aasta kulude jaotus summaliselt tarnijate lõikes?

Maakohus määras kohtumääruse täitmise korra kindlaks selliselt, et puudutatud isik peab

edastama vastused elektrooniliselt avaldaja e-posti aadressile ühe nädala jooksul kohtulahendi

jõustumisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1).

Maakohus jättis rahuldamata nõude võimaldada avaldajale tutvumist järgmiste

dokumentidega ja saada järgmist teavet:

1) puudutatud isiku bilanss 01.01.2023–31.12.2023;

2) selgitused puudutatud isiku 2023. aasta bilansirea registreerimata osakapital kohta –

kellele ja mis summas see kuulub;

3) puudutatud isiku kasumiaruanne perioodi 01.01.2023–31.12.2023 kohta;

4) selgitus 2022. ja 2021. aasta majandusaasta aruannetes kajastatud registreerimata

osakapitali vähenemise kohta, kus seisuga 31.12.2021 moodustab see 45 954 eurot vs.

33 039 eurot seisuga 31.12.2022;

5) puudutatud isiku üldkoosoleku(te) protokoll(id), millega otsustati 2021. ja 2022. aasta

majandusaasta aruannete kinnitamine ja kasumi/kahjumi jaotamine ning vastavate

üldkoosolekute kokkukutsumise teated.

Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja menetluskulu 3417,10 eurot ja viivise menetluskuludelt.

15. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja esitanud 01.04.2024 puudutatud

isikule kirjaliku taotluse avalduses märgitud teabe saamiseks. Puudutatud isik ei ole eitanud

01.04.2024 teabenõude kättesaamist. Asjas puuduvad tõendid, et puudutatud isik oleks sellele

nõudele vastanud ja küsitud teabe osanikule esitanud (vähemalt enne avaldaja poolt kohtusse

pöördumist). Seega on avaldajal ÄS § 166 lg 3 alusel õigus nõuda teabe ja dokumentide

2-24-6778

väljastamist, esitades teabenõude edastamisest nelja nädala jooksul kohtule avalduse. Vastav

avaldus on kohtule esitatud 29.04.2024 ehk tähtaegselt.

16. Maakohus viitas ÄS § 166 lg-tele 1 ja 2 ning märkis, et ÄS § 166 lg 1 annab osanikule

võrdlemisi laia õiguse tutvuda osaühingu dokumentidega, eelduslikult kõigi dokumentidega,

mis ei tekita ühingule olulist kahju. Ulatuslikku teabe saamise õigust põhjendab osaniku kui

osaühingu investori huvi olla informeeritud osaühingu majanduslikust olukorrast (RKTKm

26.01.2022, 2-20-9006, p 12.1; RKTKm 14.02.2018, 2-16-3492, p 16.1). Seega on avaldajal

eelduslikult õigus puudutatud isiku dokumentidega tutvuda ja temalt teavet saada.

17. Maakohus leidis, et puudutatud isik on 09.07.2024 osanike koosolekul avaldatuga

avaldaja nõude täitnud osaliselt. Kohus tuvastas, et puudutatud isik on esitanud avaldajale

pärast kohtumenetluse algatamist järgmised dokumendid ja info: 1) 01.01.2023–31.12.2023

bilanss; 2) selgitused 2023. aasta bilansirea registreerimata osakapital kohta – kellele ja mis

summas see kuulub; 3) kasumiaruanne perioodi 01.01.2023–31.12.2023 kohta; 4) selgitused

2022. ja 2021. aasta majandusaasta aruannetes kajastatud registreerimata osakapitali

vähenemise kohta, kus seisuga 31.12.2021 moodustab see 45 954 eurot vs. 33 039 eurot

seisuga 31.12.2022; 5) kinnitanud, et enne 04.07.2024 osanike koosolekut ei eksisteerinud

üldkoosoleku(te) protokoll(e), millega otsustati 2021. ja 2022. aasta majandusaasta aruannete

kinnitamine ja kasumi/kahjumi jaotamine ega vastavate üldkoosolekute kokkukutsumise

teateid.

18. Muus osas ei ole puudutatud avaldajale nõutud teavet andnud ning avaldus kuulub

osaliselt rahuldamisele. Maakohus kohustas kohus puudutatud isikut andma järgmist teavet

vastates järgmistele küsimustele: 1) kelle vastu ja mis summas on kajastatud nõuded ja

ettemaksed puudutatud isiku 2023. aasta bilansireal nõuded ja ettemaksed; 2) kelle vastu ja

mis summas on kajastatud laenukohustused puudutatud isiku 2023. aasta bilansireal

laenukohustused; 3) kelle ees ja mis summas on kajastatud võlad ja ettemaksed puudutatud

isiku 2023. aasta bilansireal võlad ja ettemaksed; 4) milline on puudutatud isiku 2023. aasta

müügitulu jaotus summaliselt klientide lõikes; 5) milline on puudutatud isiku 2023. aasta

kulude jaotus summaliselt tarnijate lõikes.

19. Osanikul on õigus küsida küsimusi aastaaruande erinevate kirjete kohta (RKTKm

21.10.2020, 2-19-9918, p 48). Avaldaja nõutava teabe saamise õiguse eesmärk on anda

osanikule ülevaade osaühingu finantsseisundist ja seega peab osanikule esitatav teave selle

eesmärgi saavutamist toetama. Avaldaja nõue on piisavalt põhistatud ja selle täitmine häirib

äriühingu tegevust võimalikult vähe. Tegemist on andmete ja selgitustega, mis ühingul peab

olema olemas raamatupidamisprogrammis ja selle info andmine ei nõua suurt pingutust ega

ka kulutusi. Puudutatud isik ei ole esitanud piisavad selgitusi ja põhistusi, miks puudutatud

isikul ei ole võimalik täita avaldaja esitatud nõuet ja anda avaldajale viimase poolt nõutavaid

selgitusi. Asjaolu, et osanike vahel on tekkinud erimeelsused, ei tähenda seda, et avaldajal ei

ole õigust tutvuda ühingut puudutavate dokumentidega ning nõuda selgitusi küsimustes, mis

puudutavad ühingu tegevust.

20. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid ÄS § 166 lg 2 kohaldamise. Puudutatud isik

ei ole seostanud oma väidet ärisaladuse kohta seadusest tuleneva ärisaladuse mõistega

(EKTÄKS § 5 lg 2) ega seda väidet konkretiseerinud. Puudutatud isiku väide partnerite ja

tarnijate koostöö ohtu seadmise kohta on üldsõnaline ja põhjendamata. Pealegi on osanikul,

saades ühingult teavet, tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 32 kohustus kasutada

seda heauskselt ja mitte ühingu huvide vastaselt, ning vastavat kohustust rikkunud osanik

vastutab ühingule tekkiva kahju eest.

2-24-6778

21. Asja lahendamisel ei oma tähtsust puudutatud isiku väited selle kohta, et avaldaja on

väidetavalt rikkunud asutamislepingut ning on kasutanud puudutatud isiku raha enda või

endaga seotud ettevõtte huvides. Avaldaja on eeltoodule vastu vaielnud. Osanike lepingust

tulenevad võimalikud pretensioonid avaldaja suhtes või ka osaühingu võimalikud rahalised

nõuded avaldaja suhtes ei mõjuta tema õigust saada osanikuna teavet äriühingu kohta.

Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud ÄS § 166 lg-s 2 nimetatud aluse olemasolu

teabe andmisest keeldumiseks, s.o. et see võib eelduslikult tekitada olulist kahju osaühingu

huvidele. Menetlusosaliste vahelised erimeelsused või ka rahalised nõuded või vaidlused ei

ole automaatselt aluseks osaühingu kohta teabe andmata jätmiseks.

22. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda (TsMS § 172 lg 1). Avalduse

lahendamine oli avaldaja huvides, kuid menetluse põhjustas puudutatud isik, kes ei

võimaldanud avaldajal dokumentide ja teabega tutvuda. Kuigi kohus rahuldab avalduse 50%

ulatuses, siis ülejäänud osas on puudutatud isik avaldaja nõude rahuldanud pärast kohtusse

pöördumist (s.o. osaliselt 04.07.2024 osanike koosolekul või selle kokkukutsumisega).

Määruskaebus

23. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas,

millega maakohus avalduse rahuldas ning menetluskulude jaotuse osas. Puudutatud isik palub

teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus vaidlustatud ulatuses rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

24. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust ja maakohtu määrus oli üllatuslik.

25. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et 09.07.2024 osanike koosolekul jäeti mingis osas

teabenõudele vastamata.

26. Teabenõude eesmärk ei ole anda osanikule õigust tutvuda kogu äriühingu

dokumentatsiooniga ning koormata sellega ühingu tegevust. Teabepäringuga nõutud isikute ja

klientide nimed on ärisaladus ning selles osas teabe avalikustamine kahjustab olulisel määral

puudutatud isiku huve ÄS § 166 lg 2 järgi. Kohus ei põhjendanud, miks ta leidis, et tegemist

ei ole ärisaladusega ning et ärisaladuse avalikustamine ei kahjusta olulisel määral ühingu

huve. Puudutatud isik on nõustunud andma teabe ilma isikute ja klientide nimedeta.

27. 29.04.2024 avalduse p-des 1.1–1.8 nõutud dokumendid pidi puudutatud isik koostama

kõige varem 30.06.2024 (dokumente ei olnud varem olemas). Teabenõudega ei saa nõuda

dokumentide loomist. Puudutatud isik on mikroettevõtja ja talle kehtivad seadusest tulenevalt

minimaalsed raamatupidamiskohustused. Kohus on meelevaldselt eeldanud mingite

raamatupidamisdokumentide või raamatupidamisprogrammide olemasolu, milles on

kajastatud kõik teabenõude andmed.

28. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda, kuna avaldaja taotles 29.04.2024 avaldusega

dokumentide väljastamist, mida puudutatud isik ei pidanud koostama enne 30.06.2024. Lisaks

jättis kohus arvestamata, et puudutatud isik oli nõus avaldajale väljastama teabe järgmisel

osanike üldkoosolekul (ja avaldas) ning sõlmima selles osas kompromissi, kuid avaldaja

keeldus sellest. Ka jättis kohus arvestamata, et 29.04.2024 avalduse p-le 1.9 on puudutatud

isik juba enne kohtumenetlust vastanud (aastal 2021).

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

2-24-6778

29. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku

kanda.

29.1. Määrusega rahuldatud osas ei ole puudutatud isik avaldaja teabenõudele sisuliselt

vastanud. Ainuüksi see, et formaalselt olid teabenõude küsimused üldkoosoleku päevakorras,

ei tähenda, et puudutatud isik oleks teabenõude kõigile küsimustele sisuliselt vastanud.

Puudutatud isik ei ole selgitanud, millisel moel teabe avaldamine osanikule võib äriühingule

kahju tekitada või millistest konkreetsetest asjaoludest tulenevalt puudutatud isik seda eeldab.

Puudutatud isik on esitanud määruskaebuses ebaõige väite, justkui oleks ta nõustunud andma

avaldajale teavet ilma isikute ja klientide nimedeta. Sellist avaldust ei ole puudutatud isik

kohtumenetluses teinud.

29.2. Avaldaja on nõudnud jooksva raamatupidamise aruandluse esitamist. Mikroettevõtjaks

olemine ei vabasta juhatust raamatupidamise korraldamise kohustusest.

29.3. Kohus jättis menetluskulud õigesti puudutatud isiku kanda. Avaldaja esitas puudutatud

isikule 01.04.2024 kirjaliku teabenõude, mille puudutatud isik on kätte saanud, kuid millele

puudutatud isik ei vastanud. Puudutatud isiku tegevus on otseselt põhjustanud vajaduse

kohtumenetluse algatamiseks.

30. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määruse osas, milles maakohus avalduse

rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud ulatuses,

milles maakohus jättis avalduse rahuldamata ning maakohtu määrus on vaidlustamata osas

jõustunud (TsMS § 466 lg 3).

32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas TsMS §

667 lg 2 alusel tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud

menetluskulud 20% ulatuses avaldaja kanda ja 80% ulatuses puudutatud isiku kanda. Muus

osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Puudutatud isiku määruskaebus tuleb rahuldada

osaliselt.

33. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus käesoleva määruse

resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

34. ÄS § 166 lg 1 järgi on osanikel õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja

tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 166 lg 2 järgi võib juhatus keelduda teabe andmisest

ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu

huvidele. Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 166 lg 1 annab osanikule võrdlemisi laia õiguse

tutvuda osaühingu dokumentidega. Osaühing võib teabe andmisest ja dokumentide

esitamisest ÄS § 166 lg 2 alusel keelduda üksnes juhul, kui on alust eeldada, et see võib

tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Seega on osanikul eelduslikult õigus tutvuda kõigi

osaühingu dokumentidega, millega tutvumine ei tekita ühingule olulist kahju. Niivõrd

ulatuslikku teabe saamise õigust põhjendab osaniku kui osaühingu investori huvi olla

informeeritud osaühingu majanduslikust olukorrast. Teabe taotlemise ja dokumentidega

2-24-6778

tutvumise nõude lahendamisel ja teabeõiguse piiride määramisel tuleb arvestada nii

õigustatud kui ka kohustatud isiku õiguste ja huvidega. Osanik peab teabe taotlemisel käituma

heauskselt ja ta peab saadud teavet ka heauskselt kasutama. Osaühing seevastu peab andma

osanikule teavet, mille andmine tema huve oluliselt ei kahjusta, kuid samas võib ühingut

teabenõudega koormata siiski mõistlikul määral (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p 12.1;

RKTKm 14.02.2018, 2-16-3492, p-d 14.5, 16.2).

35. Ringkonnakohus märgib, et ÄS § 166 lg 1 ei piira iseenesest seda, mida osanik võib

teabena ühingult küsida. Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et osanik võiks osaühingult

teabenõude korras küsida ükskõik mida. Näiteks ei saa osanik teabenõudena taotleda, et kohus

kohustaks osaühingu juhatust vastama sellistele küsimustele, millele vastamine kujutab endast

üksnes juhatuse hinnangu andmist mingile olukorrale. Osanik ei saa osaühingult küsida

küsimusi, mis on seotud oletuste või prognoosidega. Lisaks ei saa ÄS § 166 lg 1 mõtte

kohaselt osanik nõuda osaühingult tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole (veel)

olemas. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas

või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu. Ka ei saa osaühingut kohustada

koostama osaniku jaoks selliseid dokumente, mida ühing muidu koostama ei peaks (nt

kvartaalsed majandusaasta aruanded, juhatuse eelarved ja prognoosid). ÄS § 166 lg 1 järgi

saab nõuda üksnes dokumente, mis ühingul olemas on (RKTKm 14.02.2018, 2-16-3492/39,

p-d 14, 14.1, 14.2, 14.3).

36. Kohtupraktikas on ka selgitatud, et kuivõrd osaühingu majandusaasta aruande ja selle

lisade kirjete aluseks olevad dokumendid puudutavad osaühingu majanduslikku olukorda ja

täpsustavad majandusaasta aruandes kajastuvaid andmeid, on põhjendatud võimaldada

osanikul nendega tutvuda. Näiteks on äriühingu majandusliku olukorraga seotud küsimus, kui

suured on mingit liiki kulud, milline on teatud liiki tehingute maht, kui palju on

lepingupartnereid, kes on äriühingule võlgu, millised on äriühingu laenukohustused jne.

Osaniku õigus saada teavet võib hõlmata lisaks äriühingu enda tegevusele ka äriühingu

suhteid klientide ja tarnijatega (vt RKTKm 21.10.2020, 2-19-9918, p 48; RKTKm

19.10.2020, 2-18-13213, p-d 19, 21).

37. Ringkonnakohus märgib esiteks, et osas, milles maakohus avalduse rahuldas, ei saa

maakohtule ette heita põhjendamiskohustuse rikkumist. Ringkonnakohus ei nõustu ka, et

maakohtu määrus oli selles osas üllatuslik.

38. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et 09.07.2024 osanike koosolekul

ei vastanud puudutatud isik avaldaja teabenõudele täies määras. 09.07.2024 osaniku

koosoleku protokollist nähtuvalt ei ole puudutatud isik sisuliselt ega nõuetekohaselt vastanud

avaldaja küsimustele osas, milles maakohus avalduse rahuldas. Õiguskirjanduses on

selgitatud, et antav teave peab olema täielik ja vastama ka tegelikult esitatud küsimustele (K.

Saare jt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Juura, 2015, äärenr 2161).

39. Puudutatud isik leiab, et teabepäringuga nõutud isikute ja klientide nimed on ärisaladus

ning selles osas teabe avalikustamine kahjustab olulisel määral puudutatud isiku huve.

Puudutatud isik märgib, et tema kodulehel ei ole avaldatud kogu kliendibaas ning et

puudutatud isiku kliendibaas võib olla eriti tundlik teatud valdkondades, nt julgeoleku ja

militaarvaldkond.

39.1. Ringkonnakohus märgib, et ärisaladuse tunnused sätestab EKTÄKS, mille § 5 lg 2 järgi

on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) see ei ole kogumis või üksikosade

täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade

2-24-6778

isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik väärtus

oma salajasuse tõttu ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt

võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

39.2. Riigikohus on selgitanud, et ärisaladuseks võib vastavalt asjaoludele olla nt kliendibaas,

mille teadasaamisel võib osanik seda teavet osaühingu huvide vastaselt ära kasutada. Siiski,

kui äriühing soovib tugineda sellele, et tegu on ärisaladusega, peab ta seda põhistama.

Puudutatud isik peab ära näitama, miks kõnealune teave kujutab endast saladuses hoidmist

vajavat ja kaubandusliku väärtusega teavet EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes. Kui puudutatud isik

väidab, et kliendibaasi kohta teabe avaldamine kahjustab olulisel määral puudutatud isiku

huve, siis ei piisa üksnes spekulatiivsetest väidetest ohu esinemise kohta, vaid osaühingul

tuleb sellist kahju tekkimise ohtu TsMS § 235 mõttes põhistada. Muu hulgas võivad kahju

tekitamise ohule viidata nt asjaolud, et osanik on omandanud osaluse osaühinguga samal

tegevusalal tegutsevas äriühingus või on osanik varem osaühingule teabeõiguse

kuritarvitamisega või saadud teabe väärkasutamisega kahju tekitanud. Olulise kahju tekkimise

ohtu tuleb puudutatud isikutel põhistada iga küsimuse ja dokumendi osas eraldi ning

üldsõnalised viited kahjule, ärisaladusele ja konfidentsiaalsuskohustusele ei ole piisavad.

Seega, kui puudutatud isik väidab, et küsitav teave on tema ärisaladus või nõutud dokument

sisaldab ärisaladust, tuleb igakordselt tuvastada, kas kõnealune teave ikkagi kujutab endast

saladuses hoidmist vajavat ja kaubandusliku väärtusega teavet (RKTKm 21.10.2020, 2-19-

9918, p-d 34.1, 46; RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p 12.5; RKTKm 14.02.2018, 2-16-3492,

p 14.5; RKTKm 19.10.2020, 2-18-13213, p 21; TlnRnKm 13.12.2023, 2-20-16013, p 14;

TrtRnKm 04.03.2024, 2-21-13949, p 14.2.2.1).

39.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik piisavalt põhistanud käesoleval juhul

seda, et avaldaja nõutud teave on ärisaladus, ega seda, et avaldajale teabe avaldamisel võib

eeldada, et see võib tekitada puudutatud isikule kahju. Puudutatud isik on üksnes viidanud, et

tema tegevusala on militaarvaldkonnas meditsiiniliste seadmete tootmine, kuid ei ole

konkreetselt esile toonud, milles ärisaladus praegusel juhul seisneb. Puudutatud isik ei ole

esile toonud, miks on puudutatud isiku teabel klientide ja tarnijate kohta kaubanduslik väärtus

ning miks vastavate andmete kättesaadavaks tegemine avaldajale kahjustab puudutatud isiku

majandustegevust oluliselt. Lisaks ei ole puudutatud isik suutnud põhistada, et küsitava teabe

avaldamine põhjustaks osaühingule olulise kahju, st kahju tekkimine on põhjuslikus seoses

teabe avaldamisega. Puudutatud isik ei ole välja toonud, et avaldaja oleks puudutatud isiku

konkurent või et avaldaja oleks varem puudutatud isikule teabeõiguse kuritarvitamisega või

saadud teabe väärkasutamisega kahju tekitanud. Puudutatud isik ei ole välja toonud, milles

konkreetselt seisneb kahjustamise oht ja milliseid hüvesid võib teabe andmine kahjustada.

39.4. Seega ei saa puudutatud isik keelduda nõutud teavet andmast põhjusel, et see sisaldab

väidetavalt ärisaladust ning et teabe andmisega kahjustatakse väidetavalt osaühingu huve.

40. Puudutatud isik leiab, et 29.04.2024 avalduse p-des 1.1-1.8 nõutud dokumendid pidi

puudutatud isik koostama kõige varem 30.06.2024. Seega ei olnud neid dokumente avalduse

esitamise ajal olemas, samuti ei saa teabenõudega nõuda dokumentide loomist. Puudutatud

isik väidab veel, et maakohus on meelevaldselt eeldanud puudutatud isikul

raamatupidamisprogrammide olemasolu, milles on kajastatud kõik teabenõude andmed.

40.1. Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik on raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lg-te

1 ja 2 järgi raamatupidamiskohustuslasena kohustatud korraldama raamatupidamist ja

finantsaruandlust raamatupidamise seaduses sätestatud korras. RPS § 4 järgi on

raamatupidamiskohuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud

2-24-6778

aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamis-

kohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest, dokumenteerima kõiki

oma majandustehinguid, kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud

koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites ning

säilitama raamatupidamise dokumente. RPS § 8 lg 1 järgi koostab

raamatupidamiskohustuslane kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja

reguleerimiskannete kirjendamiseks. Raamatupidamisregistrid on RPS § 9 lg 1 järgi

andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud kirjendite ja saldode

kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad kirjendite aluseks olevat üksikasjalikku

informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama RPS § 9 lg 2 järgi teha

väljavõtteid majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. RPS § 9 lg 3 ja §

12 lg 5 järgi raamatupidamisregistreid peetakse ja säilitatakse masintöödeldavalt.

Raamatupidamisregister võib olla ja seda võib säilitada muus püsivat kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, kui raamatupidamiskohustuslasel ei ole raamatupidamisregistri

masintöödeldavalt pidamise ja säilitamise võimalust ja selle võimaluse loomine nõuab temalt

ebaproportsionaalselt suuri kulutusi või pingutusi.

40.2. Eelmärgitut arvestades saab ringkonnakohtu arvates asja lahendamisel eeldada, et

puudutatud isik dokumenteerib kõiki oma majandustehinguid ja kirjendab neid oma

raamatupidamisregistrites, mida peab ja säilitab masintöödeldavalt. Raamatupidamisregistrid

peavad võimaldama teha väljavõtteid kõikidest puudutatud isiku majandustehingutest

(raamatupidamis)kontode kaupa. Seega nõustub ringkonnakohus avaldajaga, et avaldaja

küsitud teave (osas, milles maakohus avalduse rahuldas) peab olema

raamatupidamisregistritest hõlpsasti väljavõetav (vt ka TlnRnKm 03.08.2023, 2-20-17649, p

13.1.3). Puudutatud isik väidab määruskaebuses, et maakohus on meelevaldselt eeldanud

puudutatud isikul raamatupidamisprogrammide olemasolu, milles on kajastatud kõik

teabenõude andmed. Samas ei ole puudutatud isik ei kohtueelselt, maakohtu menetluses ega

09.07.2024 osanike koosolekul tuginenud sellele, et ta ei pea masintöödeldavaid

raamatupidamisregistreid, mis võimaldaksid tal teha avaldaja poolt nõutud teabe osas

väljavõtteid. Arvestades RPS-st tulenevat eeldust, et puudutatud isik peab masintöödeldavaid

raamatupidamisregistreid, peab puudutatud isikul (olenemata sellest, kas puudutatud isik

kasutab raamatupidamisprogrammi või mitte) olema võimalik raamatupidamisregistritest

avaldaja nõutud teabe osas väljavõtteid teha. Ka kohtupraktika kohaselt on osanikul õigus

tutvuda osaühingu kasumiaruande ja bilansiga raamatupidamiskontode tasandil (TlnRnKm

03.08.2023, 2-20-17649, p 13.1.8; RKTKm 21.10.2020, 2-19-9918, p 48) ning osanikul on

õigus küsida küsimusi aastaaruande erinevate kirjete kohta (vt ka RKTKm 21.10.2020, 2-19-

9918, p 48). Seega on osanikul õigus teada, millest koosnevad majandusaasta aruandes

kajastatud nõuded ja ettemaksed, laenukohustused, võlad ja ettemaksed ning millest koosneb

müügitulu ja kulude jaotus.

40.3. Puudutatud isik märgib, et teabenõudega ei saa puudutatud isikut kohustada looma uusi

dokumente. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole raamatupidamisregistritest väljavõtete tegemine

käsitatav uue dokumendi koostamisena, mistõttu ei anna avalduse rahuldamata jätmiseks alust

puudutatud isiku väide, et tal ei ole nõutud teavet avaldaja soovitud vormis (vt TlnRnKm

03.08.2023, 2-20-17649, p 13.1.4).

40.4. Puudutatud isik väidab ka, et avalduses nõutud dokumendid pidi puudutatud isik

koostama kõige varem 30.06.2024 (majandusaasta aruande esitamise tähtaeg) ning nõutud

dokumente ei olnud enne olemas. Avaldaja toob välja, et 2023. aasta kohta käiv informatsioon

pidi puudutatud isiku raamatupidamises olema kajastatud hiljemalt 20.01.2024.

Ringkonnakohus märgib, et RPS § 6 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud

2-24-6778

kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites

mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud

õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Arvestades, et puudutatud isik on

kohustatud kirjendama majandustehinguid raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul,

lisaks ka seda, et käibemaksukohuslasena on puudutatud isik kohustatud igakuiselt esitama

käibemaksudeklaratsioone Maksu- ja Tolliametile, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul

sai avaldaja eeldada, et 01.04.2024 (s.o kolm kuud pärast majandusaasta lõppemist)

kohtuväliselt teabenõuet esitades oli puudutatud isikul nõutud teave (osas, milles maakohus

avalduse rahuldas) raamatupidamisregistrites dokumenteeritud ning kirjendatud. Eeltoodut

arvestades peab ringkonnakohus mõistlikuks, et 01.04.2024 seisuga pidi puudutatud isikule

aastaaruandes märgitud „nõuete ja ettemaksete“, „laenukohustuste“, võlgade ja ettemaksete“,

„müügitulude“ ja „kulude“ sisu ja koosseis olema teada. Nagu eelnevalt selgitatud pidi

avaldaja nõutud teave (osas, milles maakohus avalduse rahuldas)

olema

raamatupidamisregistritest hõlpsasti väljavõetav.

41. Arvestades eeltoodut, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, milles maakohus

avalduse rahuldas, muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määruse ka menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus nõustub, et selles osas tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada.

43. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda. TsMS §

172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui

hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult

või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis,

kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ringkonnakohus

märgib, et TsMS § 172 lg 1 sätestab kohtu laia kaalutlusõiguse jaotada mitme

menetlusosalisega hagita menetluses menetluskulud üldreeglist erinevalt, lähtudes õigluse

põhimõttest, arvestades mh kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve, nt kohtusse

pöördumise põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust (vt nt RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-

42-08, p 18; RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-1-17, p 21 ja RKTKm 20.12.2023, 2-19-6901, p 17).

44. Praegusel juhul sisaldas avaldaja teabenõue kümmet punkti, millest maakohus rahuldas

avalduse viie punkti osas. Ülejäänud viie punkti osas, milles maakohus avaldust ei

rahuldanud, märkis maakohus, et puudutatud isik rahuldas avaldaja nõude menetluse kestel.

45. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude jaotust tuleb

muuta, kuivõrd maakohus on teinud kulude jaotamisel praegusel juhul kaalutlusvea. Kuigi

maakohus asus seisukohale, et puudutatud isik rahuldas avaldaja avalduse viie nõudepunkti

osas kohtumenetluse jooksul, ei ole maakohus hinnanud, kas avaldaja pöördus nende

nõudepunktide osas kohtusse põhjendatult. Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik esitas

avalduses taotluse bilansi ja kasumiaruande saamiseks perioodi 01.01.2023–31.12.2023 kohta.

Üldjuhul koostatakse bilanss ja kasumiaruanne raamatupidamise aastaaruande osana

majandusaasta lõpu seisuga. Praegusel juhul oli majandusaasta aruande esitamise tähtajaks

30.06.2024. Seega leiab ringkonnakohus, et avaldaja ei saanud eeldada, et 01.04.2024

kohtueelse teabepäringu seisuga pidi puudutatud isik koostama ja esitama avaldajale 2023.

aasta bilansi ja kasumiaruande. Praegusel juhul ei olnud kohtueelse teabepäringu esitamise

hetkeks äriühingul bilansi ja kasumiaruande koostamise kohustust ning osanik ei saa nõuda

osaühingult tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole (veel) olemas. Seega leiab

2-24-6778

ringkonnakohus, et avaldaja pöördus ennatlikult kohtusse kahe nõudepunkti osas (bilanss ja

kasumiaruanne, 29.04.2024 avalduse p-d 1 ja 6), olgugi, et puudutatud isik selles osas

menetluse kestel avaldaja teabenõude rahuldas, kuna selleks ajaks olid need dokumendid

koostatud. Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et maakohtus kantud menetluskulud

tuleb jätta 20% ulatuses avaldaja kanda ja 80% ulatuses puudutatud isiku kanda.

46. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse osas maakohtu

määruse ja teeb vastavas osas uue määruse, milles märgib erineva menetluskulude jaotuse

proportsiooni.

47. Puudutatud isik väidab määruskaebuses menetluskulude jaotuse kontekstis ka seda, et

maakohus jättis arvestamata, et 29.04.2024 avalduse p-s 1.9 esitatud küsimusele on

puudutatud isik vastanud juba 2021. aastal. Ringkonnakohus märgib, et ÄS § 166 järgi on

teabe andmise kohustus juhatusel. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et puudutatud isiku

juhatus oleks 2021. aastal avalduse p-s 1.9 esitatud küsimuse osas avaldajale teavet andnud.

48. Määruskaebuse osaliselt rahuldamise tõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta

määruskaebemenetluse kulud samuti 20% ulatuses avaldaja kanda ja 80% ulatuses puudutatud

isiku kanda (TsMS § 171 lg 1, 163 lg 1).

49. Arvestades seda, et ringkonnakohus muudab esimese astme menetluskulude jaotust, siis

tuleb kindlaks määrata menetlusosaliste menetluskulude rahaline suurus. Maakohus määrab

TsMS § 177 lg 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

50. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 ja TsMS § 178

lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt