2-18-2439/86 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

27. 11. 2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-2439

Tsiviilasi

A.B. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine,

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/ usaldusisik: A.B.

(isikukood XXX;

viibimiskoht: Tartu vangla, Turu 56, Tartu linn, 51004

Tartu maakond;)

Võlausaldajad:

1. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(rg-kood 70000349; e-post XXX)

2. ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ (rg-kood

10625474; e-post XXX)

3. Renovum OÜ (rg-kood 14042462, e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda A.B. (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

2. Lõpetada A.B. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada A.B. usaldusisiku kohustustest A.B. kohustustest vabastamise menetluses.

4. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade A.B. kohustustest vabastamata jätmise

kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 29.03.2018 määrusega kuulutas kohus välja A.B. pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks

Olev Kuklase.

07.10.2019

määrusega lõpetas kohus

A.B.

pankrotimenetluse raugemisega ja algatas A.B. kohustustest vabastamise menetluse.

Menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati A.B.-d ennast täitma usaldusisiku

ülesandeid. Kohtumäärus jõustus 25.10.2019. Kohtumääruse kohaselt tuli usaldusisikul

kaks korda aastas esitada aruanne, 01.04 ja 01.10. Väljamakse võlausaldajatele tuli teha

üks kord aastas, 15.09.

2. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.04.2020. Võlgnik esitas aruande 07.04.2020.

Võlgnik oli töötu ja sai tööle märtsis 2020. Aprillis laekus töötasu 162,19 eurot.

3. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.10.2020. Võlgnik esitas aruande 23.10.2020.

Võlgnik oli vahepeal kinnipeetud vanglas ning alates 27.07.2020 töötuna arvel. Kohtu

meeldetuletusel tegi võlgnik 26.10.2020 väljamaksed võlausaldajatele summas 29,01 eurot.

4. Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.04.2021. Võlgnik esitas aruande 08.04.2021.

Võlgnik endiselt töötu, kuid 29.04.2024 teatas, et on tööle asumas 03.05.2021.

5. Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.10.2021. Võlgnik teatab 08.12.2021 kohtule, et

asub Tartu Vanglas ja aruannet ei olnud võimalik esitada.

6. Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 01.04.2022. Märtsis on kohtule edastatud

vanglakonto väljavõte.

7. Kuuenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.10.2022. Septembris on kohtule edastatud

vanglakonto väljavõte, millelt nähtub, et nõuete fondi on kogunenud 226,11 eurot.

8. Seitsmenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.04.2023. 20.04.2023 edastab kohtule kirja, et

kannab karistust kuni 09.08.2023 ja tal puuduvad andmed väljamaksete tegemiseks. Esitab

teate väljamaksete kohta 06.06.2023.

9. Kaheksanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.10.2023. Võlgnik on vanglast vabanenud ja ei

ole kohtule aruannet esitanud. Kohus on saatnud korduvalt meeldetuletused.

10. Üheksanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.04.2024. Võlgnik ei ole kohtule aruannet

esitanud.

11. Kümnenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.10.2024. Võlgnik ei ole kohtule aruannet

esitanud.

12. 22.08.2024 esitas võlausaldaja Renovum OÜ taotluse võlgniku kohustustest vabastamisest

keeldumiseks ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks FIMS § 49 lg 8 alusel

kuna võlgnikul on kohtule esitamata kaks aruannet.

13. Kohus küsis 22.08.2024 võlausaldajate seisukohta võlgniku menetluse lõpetamise ja

kohustustest vabastamise osas.

13.1.

ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ esitas 22.08.2024 seisukoha, mille kohaselt

on võlausaldaja seisukohal, et esinevad alused võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamiseks ning kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Võlausaldaja

on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses ei täida A.B. oma

kohustusi. Võlausaldaja ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ ühineb võlausaldaja

Renovum OÜ taotlusega ja palub kohtul lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus ning keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisest.

13.2.

Maksu- ja Tolliamet esitas 30.08.2024 seisukoha, mille kohaselt on

võlausaldaja seisukohal, et võlgnik ei täida oma kohustustest vabastamise menetluses

kohustusi kuna kohtule on esitamata kaks aruannet tähtaegadega 01.10.2023 ja

01.04.2024 vaatamata kohtu hoiatustele. A.B. pankrotimenetluses jäi rahuldamata

Eesti Vabariigi nõue Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu summas 3416,70 eurot.

Kohustustest vabastamise menetluse ajal on nõude katteks laekunud 110,14 eurot,

sellest 100,74 eurot füüsilise isiku enammakstud tulumaksu arvelt. 30.08.2024

seisuga on seega Eesti Vabariigi nõude jäägiks 3306,56 eurot. Täiendavalt on

kohustusest vabastamise menetluse ajal lisandunud võlgnikule juurde erinevatest

kriminaalasjadest menetluskulusid summas 2080 eurot ning riigipoolse elatisabi nõue

summas 3832,44 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab Maksu- ja Tolliamet, et esineb

alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning kohustustest

vabastamata jätmiseks.

14. Kohus tegi KIS andmete alusel kindlaks, et võlgnik on Tartu Maakohtu 08.10.2024

määruse alusel vahistatud.

15. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 15.10.2024. Võlgnik viibib käesolevalt

Tartu vanglas ja osales virtuaalruumi kaudu. Võlgnik tunnistas, et ei ole oma kohustusi

täitnud ehkki on püüdnud. Võlgnik avaldas, et tal on plaanis vanglast vabanedes Eestist ära

sõita. Loodab vabaneda lähiajal. Võlgnik avaldas, et töötas vahepeal vabaduses viibides

Soomes, kus teenis tulu, millest poole investeeris ja saadud tulust plaanib oma võlad tasuda.

Võlgnik kinnitas, et on olnud teadlik, et ta ei ole kohustusi täitnud, kuid tahtis ka elamiseks

jätta endale raha. Samuti on ta kohustatud igakuiselt maksma elatist 600 eurot kuus oma

kolmele alaealisele lapsele. Vanglast 14 kuud tagasi vabanedes oli võlgnikul vabanemisfondis

ca 2000 eurot, millest ta võlausaldajatele midagi ei maksnud kuna ei oska ülekandeid teha.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus määras 15.10.2024.a toimunud ärakuulamisel lahendi tegemise ajaks 25.10.2024.a.

Seoses kohtuniku töövõimetusega lükati lahendi tegemise aeg edasi ilma konkreetset

kuupäeva määramata. Käesolevalt teatab kohus, et kohtunik naases tööle 27.11.2024 ja

teeb asjas koheselt lõpplahendi. Kohus leiab, et puudub vajadus tulevikus eraldi lahendi

tegemise aja määramiseks, sest pärast ärakuulamist oli asi lahendi koostamiseks valmis ja

puudus vajadus menetlusosalistele mingite täiendavate tähtaegade andmiseks.

2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta

30. juunini.

3. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes

2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku

kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

4. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

5. PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. A.B. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.

6. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

7. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta.

Tartu Maakohtu 07.10.2019 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule

perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele

väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.04.2020, järgmine

01.10.2020 jne.

Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kümme aruannet. Võlgnik on esitanud

andmeid seitsmel korral ning iga kord pärast kohtu poolt saadetud meeldetuletust. Pärast

vanglast vabanemist ei ole võlgnik kohtule aruandeid esitanud. Võlgnik ei ole käesolevas

menetluses kohtule teada andnud vahepealsest vanglast vabanemisest ega uuest

viibimiskohast. Kohus on tuvastanud, et võlgnik on 2024.a sügiseks sattunud uuesti

vanglasse. Ärakuulamise käigus on võlgnik öelnud, et ei avalda kohtule, kuhu ta vabanedes

elama asub.

Võlgnik ei ole täitnud aruande ja andmete esitamise kohustust.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 2 toodud

kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta

ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.

Võlgnik väituis ka, et sissetulekut vajas ta seetõttu, et tal on kolm ülalpeetavat. MTA

vastusest kohtule selgub, et kohustusest vabastamise menetluse ajal on võlgnikule

lisandunud riigi nõue riigipoolse elatisabi nõudes summas 3832,44 eurot. Seega ei täitnud

võlgnik oma sissetulekust tegelikult ka oma ülalpidamiskohustust.

8. PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Vabaduses viibides oli isik peamiselt töötu, on teinud ühe väljamakse võlausaldajatel

26.10.2020 kogusummas 29.01 eurot. Samas on isikule 03.09.2021 laekunud

Pensionikeskuselt pensionisamba väljamakse summas 2176,32 eurot, millelt on tekkinud

eraldamise võlgnevus. Kinnipidamisasutuses viibides kogunes võlausaldajate nõuete

katteks 226,11 eurot, millest maksti 29.05.2023 võlausaldajatele välja 72,06 eurot.

Võlgnik ise avaldas, et vabaduses viibides ta teenis Soomes tulu, kuid andmeid selle

sissetuleku kohta kohtule ei esitanud. Samuti ei ole ta teinud saadud sissetulekult eraldisi

võlausaldajatele. Kohus ei saa nimetatud väiteid kontrollida, sest võlgnik ise ei ole

andmeid ja tõendis selle kohta esitanud.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud

eraldamiskohustust.

9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Võlgnik ei ole kohtule pärast vanglast vabanemist esitanud aruandeid oma tegevuse kohta.

Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna

selle kohta puudub kohtul info. Võlgnik on seda teinud olles teadlik oma kohustustest

käesolevas menetluses. Võlgnik ei ole võlausaldajatele teinud väljamakseid selleks

ettenähtud ulatuses. Võlgnik on seda kõike tunnistanud ka ise 15.10.2024 ärakuulamise

käigus. Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik

ei ole esitanud aruannet, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll.

Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.

Võlausaldaja Renovum OÜ on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest

vabastamisest keeldumiseks ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning

samal seisukohal on ka kaks ülejäänud võlausaldajat. Kohtu hinnangul on võlgnik

teadlikult ja tahtlikult jätnud oma kohustused võlausaldajate ees tasumata, mis näitab, et

võlgnikul puudub tahe oma kohustusi täita ja võlgnevusi tasuda. Samuti on Maksu-ja

Tolliamet kohtule esitatud seisukohas avaldanud, et võlgnik on endale kohustusi juurde

tekitanud. Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173

lg 2-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

10. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et A.B. kohustustest vabastamise menetluses on enne

viie aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest

vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma PankrS §

173 lg 2-5 sätestatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt

PankrS § 175 lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

11. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda A.B. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka A.B. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

12. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab A.B. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb A.B. vabastada ka

usaldusisiku kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik