4-24-2507/26 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2024, Võru kohtumaja Võrus

Väärteoasja number

4-24-2507

Kohtunik

Anu Vilt

Kohtuistungi sekretär

Marve Alaver

Väärteoasi

Aare Roosiku kaebus PPA Lõuna prefektuuri

9.07.2024 otsusele väärteoasjas nr 261024001830,

millega karistati teda KarS § 218 lg 1 alusel

rahatrahviga 100 trahviühikut, so 400 eurot

Kohtuvälise menetleja esindaja

Toomas Lihtmaa

Menetlusalune isik

Kaitsja

Aare Roosik

isikukood: 37612246517; elukoht: XXX ; XXX

kodanik; emakeel: XXX

jurist Feliks Luiksaar

RESOLUTSIOON

Jätta Aare Roosiku kaebus rahuldamata ja PPA Lõuna Prefektuuri Kagu

politseijaoskonna uurija Kristo Lindsalu 9.07.2024 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr

2610,24,001830 muutmata.

Edastada käesolev kohtuotsus Aare Roosikule, tema lepingulisele kaitsjale Feliks

Luiksaarele ning PPA Lõuna prefektuurile.

Valitud kaitsja tasu 1224 eurot jätta menetlusaluse isiku kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusealuse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal on õigus esitada otsuse peale kassatsioon. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates tervikotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

1.PPA Lõuna prefektuuri 9.07.2024 otsusega karistati Aare Roosikut KarS § 218 lg 1 alusel

rahatrahviga 100 päevamäära ulatuses so. Summas 400 eurot. Otsuse kohaselt tõmbas A.

Roosik 5.05.2024 XXX kinnistul juhtmed välja valvekaamera seadmekapist, kahjustades

sellega juhtmeid ja toitesüsteemi lüliteid, pannes sellega toime võõra asja rikkumise ja

hävitamise. Sellise tegevusega tekkis I.D-le varaline kahju 350 eurot. Isik pani toime KarS §

203 kirjeldatud teo, kuid arvestades asjaolu, et teo tagajärjel tekkinud varaline kahju on

väheväärtuslik, siis kvalifitseeritakse tegu KarS § 218 lg 1 järgi.

2.Eelnevalt nimetatud otsuse peale esitas 17.07.2024 kaebuse A. Roosiku nimel tema kaitsja

Feliks Luiksaar. Kaebusega taotletakse otsuse tühistamist VTMS § 119 alusel, alternatiivselt

taotletakse menetluse lõpetamist VTMS § 132 p 3 alusel, kirjalikus menetluses. Kaebuse

esitaja on seisukohal, et temale etteheidetav tegu ei ole tõendatud, oluliselt on rikutud

väärteomenetluse õigust, menetleja otsus on põhistamata, otsuse järeldused ei vasta tuvastatud

tõendamiseseme asjaoludele. Kogu menetlus on olnud ebaobjektiivne ja kallutatud kuna

menetleja on ignoreerinud isikut õigustavate tõendite kogumist ja vormistamist.

3.Kohtule saadetud kirjalikus seisukohas vaidleb kohtuväline menetleja kaebusele vastu ja

leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud. Kohtuväline

menetleja ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tunnistaja U.F ütlused on ebausaldusväärsed.

Tegemist on isikuga, kes paigaldas lõhutud valvekaamera süsteemi ning selle hiljem ka

parandas. Ka ei mõista kohtuväline menetleja kaitsja etteheidet asitõendite vaatluse kohta, st

mida tõendada tehniku poolt uuesti otsastatud kaablite, switch lüliti ja tarkvara taastamise

vaatlusega. Ka ei nõustuta väitega, et pole teada A. Roosiku viibimiskoht kella 4.52 ajal. A.

Roosiku viibimine sel ajal kõrvalhoones, on täie kindlusega tõendatud.

4.Kuivõrd kohtuväline menetleja soovis asja arutamist istungil ning kohus soovis

kohtuistungile kutsuda täiendava tunnistajana M.V, siis määras kohus A. Roosiku kaebuse

kohtulikule arutamisele.

5.Kohtuistungil jäi A. Roosik kaebuse juurde ning kinnitas jätkuvalt, et tema pole talle

süükspandavat väärtegu toime pannud. Ta küll käis väärteootsuses nimetatud ajal I.D

elukohas ja ka kõrvalhoones, kuid seal ta midagi ei lõhkunud.

6.Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil seisukohale, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtu seisukoht

7.VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid (ab ovo).

8.Väärteoprotokollis ja- otsuses heidetakse Aare Roosikule ette, et ta rikkus oma tegevusega

KarS § 203 lg 1 sätestatut kuna tõmbas 5.05.2024 XXX kinnistul juhtmed välja

valvekaamera seadmekapist, kahjustades sellega juhtmeid ja toitesüsteemi lüliteid, pannes

sellega toime võõra asja rikkumise ja hävitamise. Sellise tegevusega tekkis I.D-le varaline

kahju 350 eurot. Väärtegu on kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi (kt lk 7- 9).

9.Väärteoasjas on koostatud kaks väärteoprotokolli- 15.05.2024 protokollis heidetakse

väärteokirjelduses A. Roosikule ette võõra asja rikkumist või hävitamist ning 10.06.2024

koostatud täiendavas väärteoprotokollis Võõra asja rikkumist ja hävitamist. Täienava

väärteoprotokolli koostamise tingis tõenäoliselt kaitsja kriitika väärteokirjelduse ebaselguse

osas. Ka täiendava väärteoprotokolli osas jäi kaitsja kriitilisele seisukohale ning leidis ka

kohtuistungil, et protokoll on vastuoluline ja ebaselge. Jätkuvalt pole võimalik aru saada,

millist tegevust A. Roosikule ette heidetakse.

10.Kohus on seisukohal, et täiendava väärteoprotokolli koostamisega ei ole rikutud

väärteomenetluse õigust ning kohtuvälise menetleja esindaja on kohtuistungil veenvalt

selgitanud sellise tegevuse tagamaid. A. Roosikule heidetakse ette nii võõra vara rikkumist

kui ka hävitamist, kuna juhtmeotsikud on ühekordseks kasutamiseks ja neid enam kasutada ei

saa, siis on selles osas tegemist asja hävitamisega. Samas rikuti switch süsteemi normaalne

toimimine, kuid see ei olnud veel hävinud, vaid vajas taastamist.

11.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et I.D ja Aare Roosik on endised elukaaslased,

kelle suhted ei ole head ning nende vahel on mitmeid lahendamata probleeme. Suure osa

probleemidest moodustavad varalised vaidlused, samuti erinevad suhteprobleemid. Samuti ei

ole vaidlust selles, et 5.05.2024 varahommikul käis A. Roosik koos M.V-ga I.D elukohas,

sõites sinna M.V autoga Volkswagen Passat. Autot juhtis M.V.

12.Kaebuse esitaja ei vaidlusta A. Roosiku poolt I.D kinnistul käimist, väärteo otsuses

näidatud ajal, kuid eitab kõrvalhoones asuva kaamera juhtmete lõhkumist. Kaebuses ja kohtus

on kaitsja etteheiteks muuhulgas see, et ei ole kogutud tõendeid sellise kaamerasüsteemi

olemasolu kohta ja kui see oligi, siis ei ole fikseeritud selle lõhkumine. Mingeid vaatlusi

tehtud ei ole. Seega puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et A. Roosik on

kaamerajuhtmeid kahjustanud või lõhkunud. Tegemist võib muuhulgas olla I.D

valekaebusega, sest olukorras kus I.D nägi, et A. Roosik käis tema kinnistul, võis ta seda

enda huvides ära kasutada.

13.Kohus tõendite kogumise osas kaitsja kriitikaga ei nõustu. Samuti jääb kohtule

arusaamatuks etteheide otseste tõendite kogumata jätmise kohta. Süütegude puhul on

suhteliselt tavapärane, et nende toimepanemisele tuleb anda hinnang erinevate kaudsete

tõendite pinnalt. Ka antud juhul on tegemist väärteoga, kus selle toimepanemisele puuduvad

otsesed tõendid, samas on kogutud piisavalt veenvaid kaudseid, omavahel riimuvaid, tõendeid

A. Roosiku poolt väärteo toimepanemise kohta.

14.Tunnistaja I.D (kt lk 38 p-43p) ütluste kohaselt kestis kooselu A. Roosikuga 7 aastat 5

kuud. Lahku läksid nad 2022 kevadel. Kaamerad enda kinnistule lasi ta paigaldada käesoleva

aasta kevadel ning tegi seda A. Roosiku käitumise tõttu. 5.mai hommikul tuli A. Roosik tema

kinnistule võõra auto ja võõra autojuhiga. Tunnistaja ärkas sel hommikul kell 5 ja avastas, et 2

kaamerat on rivist väljas. Kontrollima minnes, avastas ta varjualuses rikutud

kaamerasüsteemi, kust olid juhtmed välja tõmmatud. Need olid katki rebitud ja rippusid.

Tunnistaja tegi ühe foto ja saatis selle enda lastele. Poeg võttis ühendust spetsialistiga, kes

need kaamerad oli paigaldanud. Samal päeval tuli see spetsialist kohale ja tegi asjad korda.

Avalduse politseile esitas tunnistaja esmaspäeval, sest pühapäeval kui lõhkumine toimus teda

kodus ei olnud, saabus hilja. Ta edastas politseile ka videosalvestised, millelt on näha, et kell

4.48 varahommikul käis A. Roosik maja juures, ukse taga ja akna taga. Enne seda kui katkes

kaamerapilt, vaatas A. Roosik kuuri ümber ringi. I.D kinnistu kõrval on tema poja kinnistu ja

sealne kaamera fikseeris ka A. Roosiku hoovi peal liikumise. Tunnistaja selgitas muuhulgas

ka seda, et A. Roosik on pidevalt tema juures käinud, toob lilli, samas kui oma tahtmist ei saa,

järgnevad ähvardused. Ahistava käitumise osas on pooleli teine menetlus. Tehniku

kutsumisega tegeles poeg, kohe sai teada ka kahju suuruse ja selleks oli 350 eurot. I.D tasus

teenuse eest ise, kuid enne seda saatis korduvalt arve A. Roosikule, lootes rahumeelselt asja

ära klaarida. I.D selgitas muuhulgas ka seda, et alates nende lahkuminekust 2022. aasta

kevadel on nende suhtlus olnud nagu ameerika mäed. Nad on aeg-ajalt suhelnud, koos käinud

üritustel, kuid ei ole koos elanud. Kui on mingi tagasilöök, siis on A. Roosik muutunud

kontrollivaks, helistab ja saadab sõnumeid. Käesoleva aasta jaanuarist ei ole nad suhelnud.

15.Tunnistaja U.F (kt lk 44-49) ütlused haakuvad I.D ütlustega kaamerate paigaldamise

asjaoludes, samuti juhtmete lõhkumise ja parandamisega seotud asjaolude osas. Tunnistaja

sõnul tunneb ta I.D-d põgusalt, tööalaselt. Käesoleva aasta 5. mail sai sõnumi I.D pojalt –

Rlt. Helistades sai teada, et keegi oli käinud I.D kinnistul ja kaamera juhtmed ära lõhkunud.

Kohale sõites nägi, et seadme kilbist on kaablid jõuga välja tõmmatud. Klient soovis koheselt

normaalse olukorra taastamist, mistõttu ta vahetas switchi, parandas kaablid ja kirjutas ümber

internetilingil tarkvara, sest see oli kokku jooksnud. Selline asi võib muuhulgas juhtuda

lühisega. Aega kulus umbes kaks tundi ning arve esitas ta I.D-le . Töö maksumuse summa

ütles kohe alguses Rle. R saatis ka meiliaadressi kuhu arve saata. Arve tasuti määratud

tähtajast kuu või kaks hiljem, vaja oli ka meelde tuletada. Tunnistaja soovitas kliendil

olukorra fikseerida ja politseisse pöörduda, sest vara on lõhutud ja seda on niisama alla

neelata imelik. Lisaks õpetas ta kliendile, kuidas salvestisi välja võtta. Selle käigus nägi ka

ise, kuidas meesterahvas läks maja juurde ja seejärel kõrvalhoone poole, sisenes varualusesse

ning umbes minuti pärast kadus pilt. I.D juures käis ta pühapäeval.

16.Tunnistaja I.D ja U.F ütlused on omavahel haakuvad ka osas, mis puudutab arve

tasumist. U.F sõnul tuli arve tasumist korduvalt meelde tuletada. Nimetatud asjaolu haakub

I.D selgitusega selle kohta, et ta saatis arve A. Roosikule ning püüdis asja lahendada

rahumeelselt, omavahel.

17.Kaebuses on etteheitetud menetlejale, et asjas ei ole tunnistajana üle kuulatud M.V S, kes

käis koos A. Roosikuga 5.05.2024 I.D kinnistu. Seetõttu kutsus kohus nimetatud isiku

tunnistajana kohtuistungile. M.V ütluste (kt lk 49-53 p) kohaselt on A. Roosik tema

kursusekaaslane ja nad on mõnda aega autoga koos ringi sõitnud, ringi vaadanud ja Eestiga

tutvunud. XXX kinnistul käimist mäletab ta hägusalt. Sõitsid sealt mööda ja Aare palus

peatada, et käib korraks ära, tualetis või midagi sellist. Tema autost välja ei läinud. Aare käis

ära mõne minuti. Ta läks alla maja juurde ja tuli siis tagasi. Tunnistaja oli autoga perve otsas,

kahe hoone vahel ja sealt oli majani umbes 100 meetrit. A. Roosiku liikumine oli tunnistajale

kogu aeg nähtav. Samas ei näinud M.V ei kas ja kus või kas üldse A. Roosik kuskil tualetis

käis. Küll aga nägi ta, et A. Roosik läks maja ukse juurde ja tuli siis tagasi. Tunnistaja

kinnitab ka kohtule, et talle näidatud fotol on tema auto, mille roolis istub tema. Auto oli

suunatud ninaga elumaja poole.

18.Asjas on vaadeldud tunnistaja I.D poolt ülekuulamise lisana esitatud viit videofaili ja 8

pildifaili, mille kohta on koostatud 14.05.2024 vaatluse protokoll (politsei väärteotoimik tl 4-

11) Nimetatud faile uuriti vahetult ka kohtus.

19.Videofaili Camera 01_kaugu_2024050504450_20240505044941_469191.mp4 pikkuseks

on 7 minutit ja 15 sekundit. Video üleval vasakus nurgas on kuupäev ja kellaaeg. Kell 4:49:42

liigub teksapükste ja halli värvi T särgiga mees elumaja poole ja koputab välisuksele.

Seejärel, kell 4:50 koputab sama mees maja aknale. Kaadri vahetudes on näha sõiduautot

Volkswagen, mille roolis olev naisterahvas tagurdab sõiduki kaamera vaateväljast kaugemale,

kella 4:50:30 ajal sõidab auto tagasi kaamera vaatevälja.

20.Videofaili Camera 01_kaugu_20240505045050_2024050504217_490990.mp4 pikkuseks

on1 minut ja 27 sekundit. Videos on vaade elumajale ja selle hoovile. Video alguses on

meesterahvas elumaja juures ja hakkab liikuma kaamerale lähemale. Kell 4:51:11 mees

peatub ja liigub ekraani vasakus servas oleva hoone juurde ning kell 4:51:39 siseneb sellesse

hoonesse. Kell 4:52:16 video lõppeb.

21.A.Roosik (kt tl 53 p-58 p) selgitas kohtuistungil, et elas I.D-ga 2014.aastast kuni

2022.aastani, kui I.D ta välja viskas. Peale seda on nad suhtlemist jätkanud. I.D on temaga

kaasas käinud, ta on viinud teda spaadesse ja nad on suhelnud telefoni teel. Viimati suhtlesid

selle aasta alguses. A. Roosik kinnitab, et käis tõesti otsuses märgitud ajal oma endise

elukaaslase I.D kinnistul koos M.V-ga. Tal oli soov näidata kui palju tööd ta sellel kinnistul

oli teinud. Lisaks oli soov I.D-ga kokku saada, kuid milleks, seda A. Roosik selgitada ei

osanud. Ta koputas nii välisuksele kui ka aknale ja seejärel suundus tagasi auto juurde. Kuna

tal oli tarvis urineerida, siis otsustas seda teha kõrvalhoones nurka, kuhu I.D oli kunagi tema

riided visanud. Sel hetkel seal enam riideid ei olnud. Välikäimlasse oleks pikem maa olnud

minna. Selle kõrvalhoone peal nägi A. Roosik ka kaamerat, mis oli paigaldatud seina peale

räästa alla, see oli suunatud tee peale. Enne seda korda pole kaameraid sellel kinnistul näinud.

A. Roosik kinnitas, et ei ole midagi lõhkunud, kuid ei osanud selgitada, miks alles kohtus

rääkis sellest, et käis selle kuuri all urineerimas. Menetlusalune isik on arvamusel, et I.D

fabritseerib, püüab talle käru keerata.

22. Uuritud tõendeid hinnates jõudis kohus järeldusele, et tunnistajate I.D ja U.F ütlused on

usaldusväärsed ning kooskõlas materjalide juures olevatest videofailidest ja fotodest saadava

infoga.

23.Tunnistja M.V ja menetlusaluse isiku A. Roosiku ütlused seevastu on ebalevad ja

vastuolulised.

24.Erinevalt kaebuses toodud seisukohtadest, leiab kohus, et A. Roosiku süüd ei väära

asjaolu, et kaamera juhtmete lõhkumisel polnud tunnistajaid. Videofailidest nähtub selgelt, et

5.05.2024 varahommikusel ajal käis I.D elukohas A. Roosik koos M.V-ga. Samuti nähtub

videost, et sel hetkel kui katkes kaamerapilt viibis A. Roosik kõrvalhoones. Enne hoonesse

minekut silmitses ta tähelepanelikult kõrgemalt ümbrust, justkui otsides midagi. A. Roosiku

selgitused selle kohta, et tal oli tarvis oma häda teha ja ta otsustas seda teha kõrvalhoones, ei

ole eluliselt usutavad ning ei haaku teiste tõenditega. A. Roosik tuli sellise versiooniga välja

alles kohtuistungil ning ei osanud selgitada, miks enda kangest hädast ja selle tegemise kohast

ei rääkinud politseis, väärteomenetluse käigus. Olukorras, kus A. Roosikule heideti ette võõra

vara hävitamist ja lõhkumist, oleks asjakohane tuua välja kõik olulised asjaolud. Seda enam,

et kaitsja on korduvalt ette heitnud, et asjas ei ole tuvastatud tõde. A. Roosik on I.D elukohta

minemist põhjendanud erinevalt. Küll oli sooviks näidata M.V-le oma tehtud tööd, samuti oli

soov suhelda varahommikul I.D-ga ning kohtuistungil tuli teravanalt päevakorda A. Roosiku

vajadus urineerida, mida ta peale pikemaid otsinguid otsustas teha I.D kõrvalhoones. Viimati

nimetatud tegevus langes täpselt kokku ajaga kui kadus kaamerapilt.

25.Eelnevale hinnangut andes leiab kohus, et A. Roosiku selgitused I.D elukohas viibimise

asjaolude kohta ei ole veenvad ning on kantud soovist vabaneda vastutusest. Nõustuda saab

sellega, et I.D ja A. Roosiku sassis suhted on tõenäoliselt tinginud erinevaid lahendamata

probleeme.

26.Kohus ei nõustu kaitsja poolt kohtus väljendatud seisukohaga, et puuduvad otsesed

tõendid, et A. Roosik läks lahtisesse kuurialusesse. A. Roosik on ise korduvalt tunnistanud, et

tema sel ajal sel kuuri all käis. Samuti on see nähtav videosalvestiselt. Samuti ei ole keegi

asjassepuutuvatest isikutest nimetanud veel kellegi viibimist sel ajal samal kinnistul või

hoones.

27.Kohtu hinnangul ei ole tõsiseltvõetavad kaitsja poolt tõstatatud kahtlused selle kohta, kas

selline kaamera üldse kinnistul oli. Nii I.D kui U.F andsid sarnaseid ütlusi

kaamerasüsteemide paigutamise aja ja asjaolude kohta. Kuna U.F oli kaamerad paigaldanud,

siis kutsuti tema ka parandustöid tegema. Muuhulgas kirjeldas U.F üksikasjalikult mis oli

lõhutud ning milliseid taastamistöid ta pidi tegema. Tema selgitused olid tema ametist

tulenevalt professionaalsemad, kuid haakusid siiski I.D ütlustega juhtmete kirjelduse ja

vigastuste kohta.

28.Kuigi kaitsja on õhku visanud võimaluse, et I.D ise oma tegevusega üritas A. Roosikut

süüstada, siis mingeid võimalikke ja kontrollitavaid tõendeid sellise väitega ei ole esitatud

ning kohtul selliseid kahtlusi tekkinud ei ole.

29.Kuigi kaitsja leidis, et A. Roosiku süü ei ole millegagi tõendatud, on ebaproportsionaalselt

pööratud tähelepanu kahju tekkimisele, selle suurusele ja tasumise asjaoludele. Arvestades

A.Roosikule etteheidetava väärteo sisu, omab antud asjas tähtsust üksnes asjaolu, et tema

tegevus põhjustas varalise kahju. See on kohtu hinnangul leidnud tõendamist eeltooduga kui

ka U.F poolt esitatud I.D-le esitatud arvega (väärteotoimik tl 22) ja I.D poolt kohtus esitatud

maksekorraldusega (kt tl 63). Kahju täpse kujunemise ja selle hüvitamisega seotud küsimused

tuleb vajadusel lahendada teises menetluses.

30.Kuigi kaitsja kriitikaga väärteomenetluse läbiviimise kohta saab teataval määral nõustuda,

ei ole kohtu hinnangul siiski tuvastatud ühtegi sellist väärteomenetluse rikkumist, mis tingiks

A. Roosiku osas väärteomenetluse lõpetamise. Kaitsja etteheited on muuhulgas seotud ka

sellega, et tegemata on jäetud rikutud ja hävitatud asja vaatlus. Antud juhul teatas I.D

kaamerasüsteemi rikkumisest 6.05.2024, so järgmisel päeval. Selleks ajaks oli endine olukord

U.F poolt taastatud, mistõttu ei oleks vaatlus juurde väärteomenetluse seisukohalt olulist

infot. Samas esitas I.D foto lõhutud kaablist.

Karistuse kohaldamisest

31.Menetluse käigus kogutud ja kohtus uuritud tõenditega leidis tõendamist, et KarS § 218 lg

1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Aare

Roosik.

32.Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise

aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja

kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja

karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-

1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada

eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

33.KarS § 218 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Kohtuväline menetleja on Aare Roosikut karistanud LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga

sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras ehk 100 trahviühikut ehk summas 400

eurot.

34.Karistuse määramisel tuleb võtta arvesse toimepandud väärteo asjaolusid. Tegu on toime

pandud otsese tahtlusega. Asja juures olevalt videosalvestiselt nähtub, et A. Roosik otsis

silmadega kaamera asukohta ning liikus seejärel varjualusesse, kus viibis mõne hetke.

Juhtmete lahtirebimisel teadis A. Roosik, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis

või vähemalt möönis seda, seega subjektiivsest küljest pani ta rikkumise toime otsese

tahtlusega.

35.Väärteo toimepanemise ajal A. Roosikul kehtivaid karistusi ei olnud. Sellest tulenevalt

täidab kohtu hinnangul A. Roosiku puhul karistuse eripreventiivset eesmärki ka rahatrahvi

määramine sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras.

36.Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlus õiguse

rikkumist, tõendatud on KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja Aare

Roosiku karistamine on toimunud kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56 lg 1 sätestatuga,

tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning väärteootsus muutmata. Tegemist oli võõra asja

rikkumise ja hävitamisega.

Menetluskulud

37.A.Roosiku kaitsja esitas kohtule menetluskulude hüvitamiseks riigi poolt. Avaldusest

nähtuvalt on A. Roosik kokku kandnud õigusabikulusid summas 1224 eurot. Kohtu hinnangul

on tegemist põhjendatud kuludega ja see tuleb arvata menetluskulude hulka.

Kuna kohus jätab Aare Roosiku kaebuse rahuldamata, siis jäävad kaitsja poolt esitatud

õigusabikulu Aare Roosiku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)