Legislator Case Law & Legislation
2-22-121109/15 AI generated

2-22-121109/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-121109/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta vastu hageja OÜ EUROPARK ESTONIA poolt 21.10.2024 esitatud osaline õigeksvõtul põhineva otsusega 30 euro suuruse (19.06.2020) leppetrahvi nõudes.

Legislator headnote

AI generated

2-22-121109/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Võtta vastu hageja OÜ EUROPARK ESTONIA poolt 21.10.2024 esitatud osaline õigeksvõtul põhineva otsusega 30 euro suuruse (19.06.2020) leppetrahvi nõudes.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-121109

Tsiviilasi

OÜ EUROPARK ESTONIA hagi CleanFix Puhastus OÜ

vastu 60 euro leppetrahvi võlgnevuste ning 40 euro

sissenõudmiskulude nõudes

Tsiviilasja hind

100 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

OÜ EUROPARK ESTONIA

(registrikood

10811490), asukoht Estonia pst 9 , 10143 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas, EFTA Legal

OÜ, e-post: xxx

Kostja: CleanFix Puhastus OÜ (registrikood 12432495)

Kostja seaduslik esindaja: Z.B; e-post xxx

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Meris Velling,

e-post: xxx

Menetluse liik

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja OÜ EUROPARK ESTONIA poolt 21.10.2024 esitatud osaline

hagist loobumine 30 euro suuruse (15.10.2019) leppetrahvi nõudes.

2. Rahuldada OÜ EUROPARK ESTONIA hagi CleanFix Puhastus OÜ vastu osaliselt

õigeksvõtul põhineva otsusega 30 euro suuruse (19.06.2020) leppetrahvi nõudes.

3. Mõista kostjalt CleanFix Puhastus OÜ-lt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA

kasuks välja 30 euro suurune (19.06.2020) leppetrahv.

4. Jätta rahuldamata hageja OÜ EUROPARK ESTONIA 40 euro suurune

sissenõudmiskulude nõue kostja CleanFix Puhastus OÜ vastu.

5. Jätta menetluskulud hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kanda.

6. Määrata kindlaks kostja CleanFix Puhastus OÜ menetluskulud.

7. Mõista hagejalt OÜ-lt EUROPARK ESTONIA kostja CleanFix Puhastus OÜ

kasuks välja menetluskulud (õigusabikulud) 1200 eurot (käibemaksuta) ning välja

mõistetud menetluskuludelt viivis alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Tunnistada osaliselt hagi rahuldatud õigeksvõtul põhinev otsus 30 euro (19.06.2020)

leppetrahvi ulatuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

9. Toimetada kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

HAGEJA NÕUDED

1. Harju Maakohtu menetluses on hageja OÜ EUROPARK ESTONIA hagi CleanFix

Puhastus OÜ vastu 60 euro leppetrahvi võlgnevuse ning 40 euro sissenõudekulude

nõudes. Hageja palub rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus

summas 100 eurot ning viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (dtl

27-70).

2. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 15.10.2019 oma sõiduki numbrimärgiga XXXXXX

hageja opereeritavale parkimisalale (aadressiga Poordi 1;3;5, Tallinn), ilma parkimisloata,

st armatuurlaual puudus vastaval alal parkimisõigust andev parkimiskaart või -luba.

Samuti parkis kostja 19.06.2020 enda sõiduki numbrimärgiga XXXXXX aadressil Pirita

tee 20a, Tallinn, so hageja opereeritaval parkimisalal ilma parkimisloata. Hageja esitas

koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist sõidukitele leppetrahvinõuded nr 1481 5101

9151 5059 ja nr 0701 9062 0140 0433, mõlemad summas 30 eurot, so kokku 60 eurot.

Leppetrahvi nõuded paigutati sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvinõuded on käesoleva

ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväidet ei esitanud (dtl 27-70). Hageja on

seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud leping, kuna iga hageja opereeritava parkla

sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või

viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimuses on selgesõnaliselt hageja

avaldanud oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja pargib (vt

Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10). Kostja vastuväited maksekäsu

kiirmenetluses ning hagiavalduses on omavahel vastuolus. Kostja väidab, et tal pole olnud

võimlaik fotodega tutvuda, kuid maksekäsu kiirmenetluses on ta seda teinud. Hageja

hinnangul on kostja oma sõidukid hageja opereeritavale parkimisalale parkinud. Kuna

tegemist on ühesuunalise teega, siis ei ole põhjendatud kostja väide, et tegu ei olnud

eraparklaga või et ta ei olnud eraparkla olemasolust teadlik. Lisaks pargiti sõiduk

peatumis-parkimiskeelu alas. Hageja hinnangul on tõendamata asjaolu, et sõidukiga

peatuti LS § 2 p 52 mõttes. Hinnates kogumis hagiavaldust ja sellele lisatud tõendeid on

selge, et sõiduk ei peatunud, vaid parkis (dtl 80-101).

3. Hageja 26.09.2024 ja 21.10.2024 menetlusdokumentidest nähtub, et hageja on TsMS §

429 lg 1 alusel osaliselt hagist loobunud 15.10.2019 leppetrahvi nr 1481 5101 9151 5059

nõudest 30 euro suuruses summas (dtl 133-136, 158).

KOSTJA VASTUS

4. Kostja on oma esimeses menetlusdokumendis 03.10.2022 hagi õigeks võtnud 19.06.2020

leppetrahvi nr 0701 9062 0140 0433 nõudes 30 euro suuruses summas (dtl 76).

5. Kostja ei tunnista hageja nõuet 15.10.2019 leppetrahvi nõudes 30 euros ja

sissenõudmiskulude nõudes 40 euros (dtl 75-76, 110-112, 114-118, 137-146). Kostja ei

ole nõus tasuma õigus-, menetlus- ega muid kulusid kummagi leppetrahvi osas ega

sõiduki nr XXXXXX leppetrahvi 30 eurot, mis oli pargitud hagi kohaselt 15.10.2019.

Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et poolte vahel oleks sõlmitud leping. Seega ei

ole põhjendatud ka leppetrahvi nõudmine. Kostja ei ole nõus tasuma sõidukist XXXXXX

tulenevat leppetrahvi, kuna auto oli peatatud töödejuhataja poolt hoopis teisel pool maja

kõnnitee peal puhastusmasinate ja tarvikute mahalaadimiseks ja trepikotta viimiseks

(toimus trepikoja süvapesu). Hageja poolt viidatud parkla asub teisel pool maja. Sellel

majapoolsel sissesõidul puudusid igasugused parkimiskorraldusele viitavad märgid ning

auto peatamine toimus vastavalt liiklusseadusele ja seal peatumist reguleerib ka

liiklusseadus ning antud menetluse käigus seda arutada ei saa (dtl 75-76).

6. Hagejal ei olnud õigust 15.10.2019 leppetrahvi nõuet esitada, kuna kostjale kuuluv sõiduk

ei olnud pargitud hageja hallatavas tasulises parklas ega parkimisalal (dtl 119-130). Kostja

sõiduk oli peatatud Tallinna linnale kuuluval alal. Poordi tee sissesõidul puudub

liiklusseadusele vastav tähistus, millest kostjale kuuluva sõiduki kasutaja oleks saanud

järeldada, et sissesõidu teest algab hageja hallatav eraparkla või tasuline parkimisala

(tsoon). Liiklusseaduse (LS) järgi oli seaduse mahalaadimine veose mahalaadimiseks

lubatud. Kostjale kuuluv sõiduk ei asunud peatumis- ja parkimiskeelu alal. Hagejal ei ole

õigus nõuda sissenõudmiskulusid, kuna hagejal ei ole õigus kostjalt nõuda 15.10.2019

leppetrahviga seotud sissenõudmiskulusid, kohtueelseid kulusid ega ka kohtukulusid (dtl

119-130).

Kohtu selgitused ja edasikaebamise kord

7. Kohus on menetlenud tsiviilasja nr 2-22-121109 esemeks olevat hagi lihtsustatud korras

vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikele 1.

8. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et: 1) tuleb vastu võtta hageja

21.10.2024 osaliselt hagist loobumine 15.10.2019 leppetrahvi nõude 30 euro osas; 2)

rahuldada OÜ EUROPARK ESTONIA hagi CleanFix Puhastus OÜ vastu osaliselt

õigeksvõtul põhineva otsusega 30 euro suuruse 19.06.2020 leppetrahvi nõudes ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja 30 euro suurune leppetrahv; 4) jätta rahuldamata

hageja OÜ EUROPARK ESTONIA 40 euro suurune sissenõudmiskulude nõue kostja

CleanFix Puhastus OÜ vastu; 5) menetluskulud jätta hageja kanda.

9. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama

paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus

menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

10. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi.

TsMS § 448 lg 41 sätestab, et TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava

osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse

täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse

täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva

seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva

osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse

kättetoimetamisest arvates.

11. TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41

sätestatud tähtaja, so kümne päeva jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata

otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise

õigusest loobunud.

12. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus annab

käesolevas tsiviilasjas loa edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses.

14. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud kostja vastu 3 nõuet: 1) kaks leppetrahvi nõuet,

millest ühest (15.10.2019) hageja loobus TsMS § 429 lg 1 alusel ning teise leppetrahvi

(19.06.2020) nõude võttis kostja õigeks; 2) 40 euro suurune sissenõudmiskulude nõue,

mille kohus jätab rahuldamata.

15. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

jätab kolmest nõudest ühes (sissenõudmiskulude nõudes) hagi rahuldamata.

16. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene

teisiti. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab

selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on

loobunud osaliselt hagist 15.10.2019 leppetrahvi nõudes (dtl 158).

17. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja

menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kostja võttis hagi osaliselt õigeks esimeses 03.10.2022 menetlusdokumendis 19.06.2020

leppetrahvi nõudes (dtl 75-76).

18. Seega tuleb eeltoodust lähtuvalt jätta käesoleva tsiviilasja menetluskulud täielikult hageja

kanda.

19. Kostja on esitanud 27.09.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja

menetluskulud (õigusabikulud) kokku 2000 eurot (dtl 137-146). Kostja menetluskuludeks

on õigusabikulu 10 tunni eest, tunnihinnaga 200 eurot tunnis (ilma käibemaksuta), so

kokku 2000 eurot. Kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaks on 200 eurot, mis on

vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna kohtupraktikas aktsepteeritav ja mõistlik

tunnihind.

20. Kohus ei pea põhjendatuks kogu kostja õigusabikulude ajalist mahtu kokku 10 tundi, vaid

peab põhjendatuks sellest 6 tundi (4 tundi ei ole põhjendatud).

21. Arvestades käesoleva vaidluse sisu ja mahtu peab kohus põhjendatuks järgmisi kostjale

õigusabi tagamisel osutatud toiminguid (vastavalt 27.09.2024 kostja menetlusdokumendis

nimetatule - dtl 138-146) : 1) 03.09.2024 – 1,5 tundi (mitte 2 tundi); 2) 04.09.2024 – 15

minutit (mitte 30 minutit); 3) 16.09.2024 – 2,5 tundi (mitte 5 tundi); 4) 27.09.2024 – 1

tund 15 minutit (mitte 2 tundi); 5) 27.09.2024 – 30 minutit. Seega on põhjendatud ajamaht

kostja õigusabiks kokku 6 tundi.

22. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku

1200 eurot (käibemaksuta), so 6 tundi x 200 eurot.

23. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu (õigusabikulu) 1200 eurot

(käibemaksuta).

24. Kostja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras viivist. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus

menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras.

25. TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik