3-24-2732/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2732

Määruse kuupäev

26.11.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses riknenud piima andmisega, jalutuskäigule

mittesaamisega ning kaebaja au ja hea nime teotamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. X (edaspidi ka kaebaja) esitas 02.08.2024 (registreeritud nr-ga 2-24/2-2/8283) Tartu

Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles palub hüvitada talle tekitatud kahju seoses

30.06.2024 ja 06.07.2024 lõunasel toidujagamisel halvaks läinud piima andmisega 300 euro ja

150 euro ulatuses. Kaebaja märgib, et 06.07.2024 asendati piim morsiga. Kaebaja nõuab

kahju hüvitamist veel selle eest, et 31.07.2024 ei võimaldatud talle jalutuskäiku värskes õhus,

sest jalutusele saatmise ajal tulid raadiost spordiuudised, millega kaebaja tahtis kursis olla.

Jalutuskäigu mittevõimaldamise eest palub kaebaja välja mõista hüvitisena 300 eurot. Lisaks

märgib kaebaja, et vangla on õigusvastaselt valetanud halduskohtule, et kaebajal

võimaldatakse olla kursis spordiuudistega. Tartu Vangla valetamise tõttu jäeti kaebaja

esialgse õiguskaitse taotlus (asjas nr 3-24-1290, milles kaebaja nõudis esialgse õiguskaitse

raames enda kambrisse televiisorit Pariisi olümpiamängude vaatamiseks) rahuldamata.

Sellega teotati kaebaja head nime ning tekitati talle mittevaralist kahju 1200 eurot.

1.1. Tartu Vangla jättis 03.10.2024. a otsusega nr 1-13/24/470-2 kaebaja kahjunõude

rahuldamata. Vangla kinnitab, et 30.06.2024 kaebajale väljastatud piim oli tõesti riknenud,

kuid valvur pakkus kaebajale võimalust uue piima saamiseks. Kuna kaebaja tegi käega

viskeliigutuse vahetrellide poole, mille tagajärjel sai ametnik riknenud piimaga pihta, siis

lahkus ametnik kambrist ilma uut piima väljastamata. Antud intsidenti kinnitab ka ametnikul

olnud rinnakaamera. Seega tegemist oli kaebaja enda tegevuse tõttu piimast ilmajäämisega.

Kahju hüvitamise menetluse käigus ei ole leidnud tuvastamist, et 06.07.2024 lõunasel

toidujagamisel oleks kaebajale väljastatud riknenud piima. Valvur kinnitas, et talle ei meenu,

3-24-2732

et kaebaja oleks talle teada andnud, et ta sai riknenud piima, mis oleks vajanud välja

vahetamist. Samuti pole vanglas tehtud selle kohta ettekannet.

Kahjunõude menetlemise käigus kontrollitud valvurite kehakaamerate salvestitelt nähtub, et

31.07.2024 hommikuse loenduse ajal pakkus valvur kaebajale võimalust minna jalutama, aga

kaebaja loobus sellest põhjendades, et ta soovib kuulata raadiot. Seetõttu ei võimaldatud

kaebajale sel päeval jalutuskäiku. Vangla leiab, et ei ole mõeldav, et kinni peetavad isikud

saaksid värskes õhus jalutamas käia just neile sobival ajal, kuivõrd see tõstaks oluliselt

valvurite töökoormust.

Tartu Vangla ei nõustu kaebajaga, et vangla valetas kohtuasjas nr 3-24-1290 vastuses kohtule,

kui väitis, et kaebajal on võimalus olla kursis raadio vahendusel (spordi)uudistega. Kui isik

otsustab minna jalutama, siis on selge, et kambriterminali ta kasutada ei saa ja ka endale

meelepäraseid uudiseid ta sellel hetkel kuulata ei saa. Kui isik otsustab jääda jalutuskäigu ajal

kambrisse kuulama spordiuudiseid, siis ei ole tal võimalik minna õue jalutama.

Vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 1 ei näe ette, et raadiosaadete jälgimine peaks olema

vanglas kinni peetavatele isikutele võimaldatud ööpäevaringselt igal ajahetkel. Sätte eesmärk

on, et vangla peab raadiosaadete jälgimiseks looma tehnilised võimalused ja ka tagama, et

antud võimalus oleks kinni peetavatele isikutele reaalselt kättesaadav. Samuti ka see, et seda

keegi meelevaldselt ei piiraks. Käesoleval juhul ei ole keegi raadio jälgimise võimalust

piiranud, vaid kaebaja pidi tegema valiku, kas ta läheb jalutama või ta kuulab pigem raadiot.

Kaebaja valis viimase variandi. Sellest ei saa aga koheselt järeldada, et vangla oleks rikkunud

temale VangS § 31 lg-st 1 tulenevat kohustust või vangla oleks kohtule valetanud, kui

kaebajal ei ole korraga võimalik kuulata raadiot ja minna jalutama või minna jalutama endale

sobival ajal. Kuivõrd Tartu Vangla ei ole Tartu Halduskohtule valetanud, siis ei saa olla

saabunud ka kaebaja suhtes kahjulik tagajärg – au ja hea nime teotamine.

2. X esitas 02.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks. Kaebaja märgib, et 30.06.2024 ja 06.07.2024 anti talle riknenud piima.

31.07.2024 keelas valvur kaebajal minna õue jalutama ning ründas kaebajat, kui ta pani raadio

tagasi tööle. Valvur valetas ettekandes, nagu oleks kaebaja valvurit rünnanud. Valvur ütles

sellel päeval kaebajale, et ta peab valima, kas kuulab uudiseid või läheb õue jalutama. Veel on

Tartu Vangla valetanud kohtule, et kinnipeetavatel võimaldatakse olla uudistega kursis.

Kaebaja palub anda talle menetlusabi.

3. Tartu Vangla esitas 07.10.2024 Tartu Halduskohtule kohtueelse menetluse dokumendid, sh

kaebaja kahjunõude ja Tartu Vangla 03.10.2024. a otsuse nr 1-13/24/470-2 kahjunõude

rahuldamata jätmise kohta.

KOHTU SEISUKOHT

4. X on palunud kaebuses Tartu Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise selle eest,

et kaebajale anti 30.06.2024 ja 06.07.2024 riknenud piima, 31.07.2024 jäi ta ilma

jalutuskäigust värskes õhus ning vangla esitas kohtule valeinfot, nagu võimaldataks kaebajal

olla kursis (spordi)uudistega raadio vahendusel (kohtuasjas nr 3-24-1290 – kohtu märkus),

kuigi tegelikkuses see nii ei ole. Kaebaja palub välja mõista hüvitis 450 eurot riknenud toidu

andmise eest, 300 eurot jalutuskäigust ilma jätmise eest ja 1200 eurot au ja hea nime

teotamise eest kohtule valeinfo esitamisel. Kaebaja ei ole täpsustanud talle tekkinud kahju

olemust seonduvalt talle riknenud piima andmisega ja jalutuskäigust ilma jäämisega. Kaebaja

väidetest võib kohtu hinnangul järeldada, et kaebaja leiab, et eelnimetatud vangla tegevused

alandasid tema inimväärikust.

5. Kohus on seisukohal, et kaebuses kirjeldatud kaebaja õiguste riived on sh vähemalt

osaliselt kaebaja enda käitumist arvestades väheintensiivsed ja kaebuse rahuldamine on

3-24-2732

ebatõenäoline. Seetõttu kuulub kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

6. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama sätte lõike 2 kohaselt hüvitatakse

mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi

ja raskust.

7. Tartu Vangla 03.10.2024. a kahjunõude rahuldamata jätmise otsuse nr 1-13/24/470-2

kohaselt oli kaebajale 30.06.2024 väljastatud piim tõepoolest riknenud. Vangla märkis, et

kaebajale pakuti võimalust saada uus piim, kuid kaebaja enese käitumise tõttu ta seda siiski ei

saanud. 06.07.2024 lõunase toidujagamise käigus kaebajale veel kord väidetavalt riknenud

piima pakkumine ei ole vangla sõnul kinnitust leidnud, kuivõrd kaebajale piima pakkunud

valvur ei mäleta, et kaebaja oleks talle riknenud piimast teada andnud. Kohtul puudub põhjus

vanglaametniku selgituste tõesuses ja usaldusväärsuses kahelda ning on väga ebatõenäoline,

et valvuri soov ja eesmärk oli selles osas valetada. Seejuures märgib kaebaja kaebuses, et

06.07.2024 asendati piim morsiga. Seega võis olla ka 06.07.2024 kaebajale antud piim

riknenud, kuid kohus leiab, et ühel toidukorral joogi (piima) saamata jäämine ja teisel

toidukorral piima asendamine morsiga ei ole kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt riivanud, et

selle eest oleks õigustatud rahalise hüvitise väljamõistmine. RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt

vastutab avaliku võimu kandja isikule avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest üksnes

tema õigusvastase tegevuse korral, kui kahju ei olnud võimalik vältida. Teisisõnu saab kahju

hüvitamist nõuda vaid olukorras, kui kahju nõudja on teinud kõik, et kahju tekkimist vältida.

Kaebajaga 30.06.2024 kokku puutunud ametniku sõnul pakkus ta kaebajale uut piima, kuid

kuna kaebaja tegi käega viskeliigutuse vahetrellide poole, mille tagajärjel sai ametnik

riknenud piimaga pihta, lahkus ametnik kambrist ilma uut piima väljastamata. 06.07.2024. a

sündmuse kohta kinnitas valvur, et ei mäleta, et kaebaja oleks teda teavitanud riknenud piima

saamisest. Seega ei teinud kaebaja ise piisavalt pingutusi võimaliku kahju ärahoidmiseks,

mistõttu ei saa lugeda mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi täidetuks.

8. Kohtu hinnangul ei ole toimiku materjalide põhjal kaebaja õigusi intensiivselt riivatud ka

seonduvalt vangla tegevusega 31.07.2024, kui kaebaja ei käinud jalutuskäigul. Vangla

otsusest kahjunõude rahuldamata jätmise kohta nähtub, et 31.07.2024 hommikuse loenduse

ajal pakuti kaebajale jalutuskäiku värskes õhus, aga kaebaja loobus sellest, kuna soovis

kuulata raadiot. Ka kaebaja ise on kaebuses märkinud, et valvur andis talle kaks valikut, kas

kaebaja soovib kuulata uudiseid või läheb õue, kuid mõlemat korraga ei saa. VangS § 55 lg 2

kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas.

Seega, kuna jalutuskäigule minemine ei ole kinnipeetava kohustus, vaid võimalus, ning

kaebaja ei soovinud sel päeval seda võimalust kasutada, ei esine kohtu esmahinnangul vangla

tegevuses õigusvastasust, kui kaebajat sellel päeval jalutuskäigule ei viidud. Lisaks on vangla

asjakohaselt 03.10.2024. a otsuses märkinud, et ei ole mõeldav, et kinnipeetavad saaksid

värskes õhus jalutamas käia just neile sobival ajal, kuivõrd see tõstaks oluliselt valvurite

töökoormust. Seega ei saa ka selle kahjunõude aluse osas mittevaralise kahju hüvitamise

nõude rahuldamise eeldusi täidetuks lugeda.

9. Kaebaja on kahju tekkimise alusena veel välja toonud selle, et Tartu Vangla on kohtuasjas

nr 3-24-1290 valetanud kohtule, et kaebajal võimaldatakse olla raadio vahendusel uudistega

kursis, kuigi see nii ei ole. Sellega teotas Tartu Vangla kaebaja hinnangul tema au ja head

3-24-2732

nime kohtu ees ning seetõttu jättis kohus kaebaja õiguskaitse taotluse asjas nr 3-24-1290

rahuldamata ega tagastanud riigilõivu.

9.1. Tartu Vangla märkis 03.10.2024. a otsuses kahjunõude rahuldamata jätmise kohta, et

vangla on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse menetlemise raames enda vastuskirjas nr 1-

10/24/208-2 Tartu Halduskohtule muu hulgas väitnud, et „Olemaks kursis igapäevaste

uudistega on X-il võimalus kuulata kambriterminali vahendusel raadiot ning lugeda vangla

poolt pakutavaid ajalehti. Seega on X-ile tagatud võimalus hoida end kursis nii Eesti

Vabariigis kui mujal maailmas toimuvaga“. Kohus leiab, et teise kohtumenetluse raames

vangla esitatud eelnimetatud väited ei teota kaebaja au ega head nime. Isiku au ja hea nime

teotav tegevus peab olema suunatud avalikkusele. Isiku au või hea nime teotamine eeldab

toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees (vt nt Harju Maakohtu 09.03.2020. a

otsus asjas nr 2-17-12877, p 20). Praegusel juhul ei ole tegemist eelkirjeldatud olukorraga.

Lisaks, kui kaebaja ei nõustunud vangla väidetega, oli tal võimalik asjas tehtud kohtumäärus

vaidlustada ning juhtida kohtu tähelepanu väidetavatele valeväidetele. Kohtute Infosüsteemist

nähtub, et seda võimalust on kaebaja ka kasutanud. Võttes arvesse kaebuses märgitut ja

vangla selgitusi teise asja raames esitatud väidete kohta, ei ole vangla kohtu esmahinnangul

õigusvastaselt käitunud ning RVastS § 7 lg-st 1 tulenevad hüvitamisnõude rahuldamise

eeldused ei ole ka selle kahjunõude aluse osas täidetud.

10. Arvestades eeltoodud põhjendusi, leiab kohus, et X-i kaebuse rahuldamine ei oleks

tõenäoline, ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 43 lg 2

kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti

halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses

olnud.

11. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)