3-23-2880/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAvaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant
Legislator headnote
AI generated3-23-2880/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kui apellant
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Maret Hallikma
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.11.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2880
Haldusasi
O.P kaebus Sotsiaalkindlustusameti 31.10.2023 otsuse nr P26-
2023-104845 ja 23.11.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/41007-2
tühistamiseks ning Eesti Töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/
23/040859 tühistamiseks
Menetlusosalised ja
nende esindajad
Kaebaja — O.P
Vastustajad — Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Livia Kask
Eesti Töötukassa, esindaja Helle Rebane
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Jätta O.P kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3. Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja
perekonnanimed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.12.2024, mis on
puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.
Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline
esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest
arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant
soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral
eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Vangla kinnipeetav O.P (kaebaja) esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 23.09.2023
puude raskusastme tuvastamise taotluse ja sotsiaaltoetuse määramise taotluse. SKA jättis
31.10.2023 otsusega nr P26-2023-104845 kaebaja esitatud ekspertiisitaotluse ja lisatud
dokumendid läbi vaatamata ja lõpetas menetluse. SKA leidis, et kaebaja puhul puudub taotlejal
õigus ekspertiisitaotluse menetlemisele, kuna isik ei ole Eesti alaline elanik ega oma Eestis
elamisluba või elamisõigust. Kaebaja esitas 13.11.2023 nimetatud otsusele vaide. SKA jättis
23.11.2023 otsusega nr 5.2-3/41007-2 vaide rahuldamata.
3-23-2880
2. Kaebaja esitas 23.09.2023 Eesti Töötukassale (töötukassa) töövõime hindamise taotluse.
Töötukassa jättis 30.10.2023 otsusega nr TVH/23/040859 kaebaja töövõime hindamata, kuna
rahvastikuregistri andmete järgi ei ole taotleja 30.10.2023 seisuga Eesti kodanik või
pikaajaliseelaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või
tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane, mistõttu puudub
tal õigus töövõime hindamisele. Kaebaja sai nimetatud töötukassa otsuse enda sõnul kätte
03.11.2023 (postitempel 01.11.2023). Kaebaja pöördus taotlusega Eesti Töötukassa poole, millele
viimane vastas 07.12.2023 vastusega selgitustaotlusele nr 8-4/23/10125.
3. Tallinna Halduskohtule saabus 14.12.2023 kaebaja kaebus, tõlge saabus kohtule 02.01.2024.
Kaebaja palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks töövõimetoetuse seaduse § 2, kuna
elamisloata isikute töövõimet ei hinnata ning neile toetust ei määrata ning sotsiaalseadustiku
üldosa seaduse § 3, kuna elamisloata isikute puhul puude raskusastet ei määrata ning toetust ei
määrata. Kaebaja leiab, et tal on õigus saada osa sotsiaalsetest hüvedest ka juhul kui ta viibib
ajutiselt kinnipidamiskohas. Kaebaja taotleb Eesti Töötukassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt
mittevaralise kahju hüvitamist summas 32 000 eurot, mis on tekkinud talle seoses haldusaktidega
07.12.2023 nr 8-4/23/10125 ja 23.11.2023 nr 5.2-3/41007-2. Kaebaja heidab töötukassale ka ette
seda, et talle vastati vaid eesti keeles ning vastust ei tõlgitud vene keelde. Ühes kaebusega esitas
O.P menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4. Tallinna Halduskohus jättis Tallinna Halduskohus 12.01.2024 määruse resolutsiooni p-ga 3
kaebaja mittevaralise kahju nõude osas riigilõivu vabastamise taotluse rahuldamata. Halduskohus
esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:1) kaebajal tuleb kahju hüvitamise nõudelt tasuda
riigilõivu 960 eurot;2) kaebajal puudub sissetulek ja seetõttu on täidetud menetlusabi andmise
majanduslik eeldus (HKMS § 111 lg 1); 3) mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas pole
kaebuse eduväljavaated sellised, et anda kaebajale menetlusabi (HKMS § 111 lg 3). Kohus jättis
kaebuse käiguta, andes kaebajale puuduse kõrvaldamiseks (960 euro suuruse riigilõivu
tasumiseks) 10-päevase tähtaja alates määruse resolutsiooni p 3 jõustumisest (resolutsiooni p 4).
Halduskohus selgitas (resolutsiooni p 2), et kui kaebaja soovib, et kohus ennistaks kaebetähtaja
töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 tühistamise nõude osas, tuleb kaebajal selle
kohta esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus koos põhjendustega. Samuti märkis halduskohus
(resolutsiooni p 1), et kaebajal tuleb esitada dokumendid kohtule eesti keeles ning vajadusel võib
kaebaja taotleda menetlusabi kohtudokumentide tõlkimiseks. Sama määrusega võttis halduskohus
kaebuse menetlusse SKA 31.10.2023 otsuse nr P26-2023-104845 ja 23.11.2023 vaideotsuse nr
5.2-3/41007-2 tühistamise nõudes (resolutsiooni p 5).
5. Kaebaja esitas 22.01.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles
halduskohtu määruse tühistamist. Ringkonnakohus jättis 24.01.2024 kaebaja määruskaebuse
rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et kaebuses kirjeldatud
asjaoludel mittevaralise kahju tekkimine ei ole tõenäoline ja seetõttu jättis halduskohus
õiguspäraselt kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata (HKMS § 111 lg 1 ja lg 3).
Ringkonnakohtu määrus oli lõplik.
6. Tallinna Halduskohus tagastas 28.03.2024 määrusega kaebuse töötukassa 30.10.2023 otsuse nr
TVH/23/040859 tühistamise nõude ja kahju hüvitamise nõude osas.
7. Kaebaja esitas 04.04.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu otsuse
tühistamiseks. Ringkonnakohus rahuldas 22.05.2024 määrusega määruskaebuse osaliselt, tühistades
Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määruse osas, milles kohus tagastas kaebuse Eesti Töötukassa
30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 tühistamise nõudes ning saatis selles osas kaebuse
halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Muus osas jäi määruskaebus rahuldamata ja
halduskohtu 28.03.2024 määrus muutmata.
2(6)
3-23-2880
8. Tallinna Halduskohus võttis 09.09.2024 määrusega täiendava nõudena menetlusse kaebaja
kaebuse Eesti Töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 tühistamiseks. Nähtuvalt kaebuse
lisadest esitas kaebaja töötukassa 30.10.2023 otsusega seoses vastuväited, mida töötukassa käsitas
selgitustaotlusena ja millele vastas 07.12.2023 kirjaga. Kohus tõlgendas kaebaja kaebuses
sisalduvat nii, et kaebaja pöördumise näol oli tegemist vaidega ning Eesti Töötukassa 07.12.2023
kirja näol oli tegemist vaideotsusega. Seega luges kohus, et kaebus Eesti Töötukassa 30.10.2023
otsuse nr TVH/23/040859 tühistamise nõude osas on tähtaegsel esitatud ning selle saab
menetlusse võtta.
9. Kohus määras 21.10.2024 kaebuse läbi vaatamise kirjalikus menetluses, andis
menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamiseks ja
määrus kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti
ega menetlusdokumente ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
10. Kaebaja soovib, et kohus tühistaks SKA 31.10.2023 otsuse nr P26-2023-104845 ja 23.11.2023
vaideotsuse nr 5.2-3/41007-2 ning Eesti Töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859.
Kaebaja leiab, et nimetatud otsused ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kaebaja
taotleb, et kohus tunnistaks töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 2 põhiseadusega vastuolus
olevaks, kuna selle alusel puudub võimalus määrata töövõimetuse taset ja saada vabaduses
pensioni situatsioonis, kui puudub elamisluba. Kaebaja leiab, et sotsiaalseadustiku üldosa seaduse
§ 3 tuleb tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna selle alusel puudub võimalus viia läbi
ekspertiis selgitamaks välja raskusastet puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg
1 ja lg 3 alusel põhjusel, et tal puudub Eestis elamisluba.
Vastustajate seisukoha
11. SKA seisukoht:
11.1. Vastustaja on seisukohal, et SKA 31.10.2023 otsus nr P26-2023-104845 ja 23.11.2023
vaideotsus nr 5.2-3/41007-2 on õiguspärased ning vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu.
Vastustaja jääb oma 31.10.2023 ja 23.11.2023 otsustes esitatud põhjenduste juurde.
11.2. Kaebaja märgib kaebuses, et tema hinnangul tuleb sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3
tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna selle alusel puudub võimalus viia läbi
ekspertiis selgitamaks välja raskusastet puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2
lg 1 ja lg 3 alusel põhjusel, et tal puudub Eestis elamisluba. Vastustaja hinnangul nimetatud
sätted põhiseadusega vastuolus ei ole. Seadusandjale on põhiseadusega jäetud avar
otsustusruum otsustamaks, millistele põhimõtetele sotsiaalkaitsesüsteem rajada.
11.3. Vastustaja on seisukohal, et Sotsiaalkindlustusameti 31.10.2023 otsus nr P26-2023-104845
ja 23.11.2023 vaideotsus nr 5.2-3/41007-2 on õiguspärased. Haldusmenetluse seaduse § 54
kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel
kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab
vorminõuetele. Vastustaja on pädev haldusorgan puude raskusastet tuvastama ja puuetega
inimeste sotsiaaltoetust määrama. Kaebaja õigusi ei ole ebaproportsionaalselt piiratud.
Haldusakti andmisel on arvesse võetud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja
vaidemenetluses on need üle kontrollitud. Haldusakt vastab vorminõuetele. Vastustaja on seega
õiguspäraselt lõpetanud kaebaja puude raskusastme tuvastamise ja puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste taotluse menetluse.
12. Töötukassa seisukoht:
3(6)
3-23-2880
12.1. Töötukassa leiab, et kaebaja kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
Vastustaja jääb oma 30.10.2023 otsuses nr TVH/23/040859 ja kaebajale 07.12.2023 saadetud
vastuses toodud seisukohtade juurde ning palub lugeda need vastustaja seisukohana. Vastustaja on
seisukohal, et vaidlustatud Eesti Töötukassa 30.10.2023 otsus nr TVH/23/040859 tugineb
faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane: antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva
õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ja vastab vorminõuetele. Ei ole selgunud uusi
õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, ei ole esitatud uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel tuleks
vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada.
12.2. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 2 lg 1 kohaselt on töövõime hindamisele ja
töövõimetoetusele õigus 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on: 1) Eestis elav Eesti
kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane;
2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane; 3) Eestis viibiv
rahvusvahelise kaitse saaja või varjupaigataotleja, kellel on õigus Eestis töötada välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel.
12.3. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 3 kohaselt Eestis kinnipidamisasutuses viibiva
kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse Eestis viibimise seaduslik alus on käesoleva paragrahvi lõike 1
punktis 5 sätestatud seaduslik alus ja neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis
viibimiseks muud käesolevas seaduses ega muus seaduses sätestatud seaduslikku alust.
12.4. Töötukassa hinnangul ei anna nimetatud alused õigust töövõime hindamiseks, kuna tegemist
on Eestis viibimise alustega, aga TVTS § 2 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab töövõime hindamiseks
õigustatud subjektil olema elamisluba või elamisõigus. Kaebaja ei ole rahvastikuregistri andmete
järgi 30.10.2023 seisuga Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise
elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse
alusel Eestis elav välismaalane, mistõttu puudub tal õigus töövõime hindamisele. Vastustajale
teadaolevalt ei ole vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud muutunud.
12.5. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja töövõime hindamata jätmine ei ole vastuolus
põhiseadusega ning kaebaja põhiseaduslikke õigusi ei ole rikutud. Seadusandjal on lai
sotsiaalpoliitiline kaalutlusruum otsustamaks, millistele põhimõtetele sotsiaalkaitsesüsteem rajada.
Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus.
12.6. Vastustaja peab vajalikuks lisada, et TVTS § 2 lg 1 ei näe ette kaalutlusõigust, seega ei ole
töötukassal õigust omaalgatuslikult otsustada hinnata töövõimet isikul, kellel puudub elamisluba või
elamisõigus. Tegemist on imperatiivse normiga, mida töötukassa muuta ei saa ja seda sõltumata
põhjusest. Ühtlasi ei ole TVTS § 12 lg 6 kohaselt töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab
karistust vanglas või kes viibib vahi all.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei olnud vaidlusaluste otsuste tegemise ajal
vanaduspensioniealine ning selle üle, et kaebaja viibis kinnipeetavana Tallinna Vanglas
(kaebaja karistusaeg lõpeb 29.11.2027). Kaebaja on pikaaegset vanglakaristust kandev
määratlemata kodakondsuseta isik. Eestis viibimise seaduslik alus tuleb kaebajal vahetult
seadusest (tal on viibimisalus VMS § 43 lg 1 p-st 5 tulenevalt), kuna tegemist on
kinnipeetavaga. Kaebajal on haldusasja 3-23-692 raames pooleli kohtuvaidlus selle üle, kas
PPA jättis tema tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata.
Tallinna Halduskohtus jättis 11.12.2023 otsusega kaebuse rahuldamata, otsus ei ole jõustunud ja
kaebaja apellatsioonkaebus on ringkonnakohtu menetluses. Olenemata aga vaidluse tulemusest
viidatud haldusasjas, on selge, et kaebajal vaidlustatud otsuste tegemise ajal Eestis kehtivat
elamisluba ei olnud.
14. SKA 31.10.2023 otsuse nr P26-2023-104845 ja 23.11.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/41007-2
tühistamise nõudest:
4(6)
3-23-2880
14.1. Leian, et SKA jättis kaebaja puude raskusastme tuvastamise taotluse õiguspäraselt läbi
vaatamata ja taotleja puude raskusastme hindamata. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) 3
lõige 1 sätestab, et sotsiaalseadustikus sätestatud õigused ja kohustused on Eestis elaval Eesti
kodanikul, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elaval
välismaalasel ning tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval
välismaalasel. SKA lähtus oma otsust tehes kaebaja esitatud dokumentidest ja
rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Kaebaja ei ole Eesti kodanik ega oma elamisluba või
tähtajalist elamisõigust.
14.2. Kaebaja arvates ei ole põhiseadusega kooskõlas see, et sotsiaalkindlustusamet ei hinda
kodakondsuseta ja elamisloata isiku puude raskusastet. Leian, et nimetatud sätte vastuolu
põhiseadusega ei ole äratuntav. PS § 28 näeb ette, et igaühel on õigus tervise kaitsele. Eesti
kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi
liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis
on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta
isikul. Praegusel juhul sätestabki SÜS § 3 lõige 1, et kõnealusest seadusest tulenevad õigused ja
kohustused ei laiene kodakondsuseta ja elamisloata/elamisõiguseta isikutele. Seadusandja on
teinud seega valiku, kellele sotsiaalkaitse on ette nähtud. Samas ei tähenda see säte seda, et
kodakondsusteta/elamisõiguseta isikud jääksid ilma riigi abita. SÜS § 3 lg 2 kohaselt on igal
Eestis viibival isikul seaduses sätestatud alustel õigus saada vältimatut abi. Kaebaja ei ole oma
määratlemata kodakondsuse staatuse pärast sotsiaalabist ilma jäänud. Kuna kaebaja on
kinnipeetav, siis ta on riigi ülalpidamisel. Ajal, mil kinnipeetav viibib vanglas on talle riigi
poolt tagatud peavari, toit ja arstiabi. Kaebaja igapäevane toimetulek on vanglas kindlustatud
ning seeläbi on tagatud ka tema inimväärikus. Pärast seda kui kaebaja on vanglast vabanenud,
saab ta PPA-le esitada elamisloa taotluse ning pärast elamisloa saamist on tal võimalik esitada
Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile ühistaotluse töövõime hindamiseks ning
tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks. Sellise taotluse saab kaebaja esitada ka
juhul, kui haldusasjas nr 3-23-692 peaks leidma tuvastamist, et PPA oleks pidanud kaebaja
taotluse tähtajalise elamisloa pikendamiseks läbi vaatama ja PPA otsustab taotluse uuel läbi
vaatamisel selle rahuldada.
14.3. Kuna SKA vaidlusalune otsus on õiguspärane, ei ole alust ka vaideotsuse tühistamiseks.
15. Eesti Töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 tühistamise nõudest:
15.1. Leian, et Eesti Töötukassa on õiguspäraselt jätnud kaebaja töövõime hindamata.
Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 2 lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt on selles seaduses sätestatud
töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele õigus 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel
isikul, kes on Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise
elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane; 2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise
elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel. Kuna kaebajal ei ole ei Eesti kodanik ega oma
ka elamisluba/elamisõigust, siis puudub tal õigus töövõime hindamisele.
15.2. Kaebaja huviks käesoleva kaebuse esitamisel on saada puudega tööealise isiku toetust ja
töövõimetoetust või riigilt hüvitist selle eest kui toetused on ebaõigesti talle määramata jäetud.
Märgin, et isegi, kui kaebaja suhtes viidaks läbi puude raskusastme määramine ja/või töövõime
hindamine, siis vastavalt TVTS § 12 lg-le 6 ei ole isikul, kes kannab karistust vanglas või
viibib vahi all, õigust töövõimetoetusele.
15.3. Nagu eespool juba märkisin, siis riigi poolt osutatava abi liigid, ulatuse ning saamise
tingimused ja korra sätestab seadus. TVTS § 2 lg 2 põhiseaduspärasuse osas leian, et riigil on
lai otsustusruum sotsiaalhüvitiste saamise tingimuste kehtestamisel. Seadusandja ei ole ette
näinud töövõime hindamist mittekodanikele või isikutele, kellel puudub
elamisluba/elamisõigus. Pealegi ei ole TVTS § 12 lg 6 järgi niikuinii õigust töövõimetoetusele
5(6)
3-23-2880
õigust isikul, kes kannab karistust vanglas. TVTS seletuskirjas1 märgitu kohaselt on tegemist
põhimõttega, et asendussissetulekut ei maksta inimesele, kes on riigi ülalpidamisel. Enne
tööjõureformi läbiviimist püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule maksti töövõimetuspensioni.
Viimast käesoleval ajal enam olemas ei ole. Seega on kaebajal kodakondsuse ja
elamisloa/elamisõiguse puudumisest sõltumata välistatud töövõimetoetuse saamine, sest ta
viibib kinnipidamisasutuses.
16. Kaebusest võib ka aru saada, et kaebaja soovib, et tal oleks juba vanglas viibides
etteulatuvalt võimalus, et SKA ja töötukassa määraksid puude raskusastme ja hindaksid ta
töövõimet selleks, et ta saaks võimaliku vabanemise korral hakata kohe vastavaid toetusi saama.
Kohtuinfosüsteemi andmetel on kaebajale määratud karistuse kandmise lõpp 29.11.2027.
Kaebaja märgib küll kaebuses, et tal avaneb 2025.a mais võimalus taotleda enda ennetähtaegset
vabastamist, kuid see ei tähenda, et vastustajad pidanuks kaebaja taotluste alusel asuma kaebajal
võimaliku puude olemasolu ja töövõime puudumist hindama 2023.a. septembrikuus esitatud
taotluste alusel.
17. Seega jääb kaebaja kaebus tervikuna rahuldamata. Kuna kaebus jääb eelpooltoodud
põhjustel rahuldamata, ei hinda kohus eraldi kaebaja väidet selle kohta, kas vastustajad oleksid
pidanud tema avalduste osas tehtud otsused tõlkima tema jaoks vene keelde.
Menetluskulud
18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse
rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks
menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
Isikute nimede asendamine lahendis
19. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse
avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema
isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt
identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või
muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas
kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Hallikma
1 https://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2014/06/678-Seletuskiri.pdf
6(6)