3-23-2880/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2880

Haldusasi

O.P kaebus Sotsiaalkindlustusameti 31.10.2023 otsuse nr P26-

2023-104845 ja 23.11.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/41007-2

tühistamiseks ning Eesti Töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/

23/040859 tühistamiseks

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Kaebaja — O.P

Vastustajad — Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Livia Kask

Eesti Töötukassa, esindaja Helle Rebane

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta O.P kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja

perekonnanimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.12.2024, mis on

puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav O.P (kaebaja) esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 23.09.2023

puude raskusastme tuvastamise taotluse ja sotsiaaltoetuse määramise taotluse. SKA jättis

31.10.2023 otsusega nr P26-2023-104845 kaebaja esitatud ekspertiisitaotluse ja lisatud

dokumendid läbi vaatamata ja lõpetas menetluse. SKA leidis, et kaebaja puhul puudub taotlejal

õigus ekspertiisitaotluse menetlemisele, kuna isik ei ole Eesti alaline elanik ega oma Eestis

elamisluba või elamisõigust. Kaebaja esitas 13.11.2023 nimetatud otsusele vaide. SKA jättis

23.11.2023 otsusega nr 5.2-3/41007-2 vaide rahuldamata.

3-23-2880

2. Kaebaja esitas 23.09.2023 Eesti Töötukassale (töötukassa) töövõime hindamise taotluse.

Töötukassa jättis 30.10.2023 otsusega nr TVH/23/040859 kaebaja töövõime hindamata, kuna

rahvastikuregistri andmete järgi ei ole taotleja 30.10.2023 seisuga Eesti kodanik või

pikaajaliseelaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või

tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane, mistõttu puudub

tal õigus töövõime hindamisele. Kaebaja sai nimetatud töötukassa otsuse enda sõnul kätte

03.11.2023 (postitempel 01.11.2023). Kaebaja pöördus taotlusega Eesti Töötukassa poole, millele

viimane vastas 07.12.2023 vastusega selgitustaotlusele nr 8-4/23/10125.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 14.12.2023 kaebaja kaebus, tõlge saabus kohtule 02.01.2024.

Kaebaja palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks töövõimetoetuse seaduse § 2, kuna

elamisloata isikute töövõimet ei hinnata ning neile toetust ei määrata ning sotsiaalseadustiku

üldosa seaduse § 3, kuna elamisloata isikute puhul puude raskusastet ei määrata ning toetust ei

määrata. Kaebaja leiab, et tal on õigus saada osa sotsiaalsetest hüvedest ka juhul kui ta viibib

ajutiselt kinnipidamiskohas. Kaebaja taotleb Eesti Töötukassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt

mittevaralise kahju hüvitamist summas 32 000 eurot, mis on tekkinud talle seoses haldusaktidega

07.12.2023 nr 8-4/23/10125 ja 23.11.2023 nr 5.2-3/41007-2. Kaebaja heidab töötukassale ka ette

seda, et talle vastati vaid eesti keeles ning vastust ei tõlgitud vene keelde. Ühes kaebusega esitas

O.P menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

4. Tallinna Halduskohus jättis Tallinna Halduskohus 12.01.2024 määruse resolutsiooni p-ga 3

kaebaja mittevaralise kahju nõude osas riigilõivu vabastamise taotluse rahuldamata. Halduskohus

esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:1) kaebajal tuleb kahju hüvitamise nõudelt tasuda

riigilõivu 960 eurot;2) kaebajal puudub sissetulek ja seetõttu on täidetud menetlusabi andmise

majanduslik eeldus (HKMS § 111 lg 1); 3) mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas pole

kaebuse eduväljavaated sellised, et anda kaebajale menetlusabi (HKMS § 111 lg 3). Kohus jättis

kaebuse käiguta, andes kaebajale puuduse kõrvaldamiseks (960 euro suuruse riigilõivu

tasumiseks) 10-päevase tähtaja alates määruse resolutsiooni p 3 jõustumisest (resolutsiooni p 4).

Halduskohus selgitas (resolutsiooni p 2), et kui kaebaja soovib, et kohus ennistaks kaebetähtaja

töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 tühistamise nõude osas, tuleb kaebajal selle

kohta esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus koos põhjendustega. Samuti märkis halduskohus

(resolutsiooni p 1), et kaebajal tuleb esitada dokumendid kohtule eesti keeles ning vajadusel võib

kaebaja taotleda menetlusabi kohtudokumentide tõlkimiseks. Sama määrusega võttis halduskohus

kaebuse menetlusse SKA 31.10.2023 otsuse nr P26-2023-104845 ja 23.11.2023 vaideotsuse nr

5.2-3/41007-2 tühistamise nõudes (resolutsiooni p 5).

5. Kaebaja esitas 22.01.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles

halduskohtu määruse tühistamist. Ringkonnakohus jättis 24.01.2024 kaebaja määruskaebuse

rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et kaebuses kirjeldatud

asjaoludel mittevaralise kahju tekkimine ei ole tõenäoline ja seetõttu jättis halduskohus

õiguspäraselt kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata (HKMS § 111 lg 1 ja lg 3).

Ringkonnakohtu määrus oli lõplik.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 28.03.2024 määrusega kaebuse töötukassa 30.10.2023 otsuse nr

TVH/23/040859 tühistamise nõude ja kahju hüvitamise nõude osas.

7. Kaebaja esitas 04.04.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohus rahuldas 22.05.2024 määrusega määruskaebuse osaliselt, tühistades

Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määruse osas, milles kohus tagastas kaebuse Eesti Töötukassa

30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 tühistamise nõudes ning saatis selles osas kaebuse

halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Muus osas jäi määruskaebus rahuldamata ja

halduskohtu 28.03.2024 määrus muutmata.

2(6)

3-23-2880

8. Tallinna Halduskohus võttis 09.09.2024 määrusega täiendava nõudena menetlusse kaebaja

kaebuse Eesti Töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 tühistamiseks. Nähtuvalt kaebuse

lisadest esitas kaebaja töötukassa 30.10.2023 otsusega seoses vastuväited, mida töötukassa käsitas

selgitustaotlusena ja millele vastas 07.12.2023 kirjaga. Kohus tõlgendas kaebaja kaebuses

sisalduvat nii, et kaebaja pöördumise näol oli tegemist vaidega ning Eesti Töötukassa 07.12.2023

kirja näol oli tegemist vaideotsusega. Seega luges kohus, et kaebus Eesti Töötukassa 30.10.2023

otsuse nr TVH/23/040859 tühistamise nõude osas on tähtaegsel esitatud ning selle saab

menetlusse võtta.

9. Kohus määras 21.10.2024 kaebuse läbi vaatamise kirjalikus menetluses, andis

menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamiseks ja

määrus kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti

ega menetlusdokumente ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

10. Kaebaja soovib, et kohus tühistaks SKA 31.10.2023 otsuse nr P26-2023-104845 ja 23.11.2023

vaideotsuse nr 5.2-3/41007-2 ning Eesti Töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859.

Kaebaja leiab, et nimetatud otsused ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kaebaja

taotleb, et kohus tunnistaks töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 2 põhiseadusega vastuolus

olevaks, kuna selle alusel puudub võimalus määrata töövõimetuse taset ja saada vabaduses

pensioni situatsioonis, kui puudub elamisluba. Kaebaja leiab, et sotsiaalseadustiku üldosa seaduse

§ 3 tuleb tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna selle alusel puudub võimalus viia läbi

ekspertiis selgitamaks välja raskusastet puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg

1 ja lg 3 alusel põhjusel, et tal puudub Eestis elamisluba.

Vastustajate seisukoha

11. SKA seisukoht:

11.1. Vastustaja on seisukohal, et SKA 31.10.2023 otsus nr P26-2023-104845 ja 23.11.2023

vaideotsus nr 5.2-3/41007-2 on õiguspärased ning vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu.

Vastustaja jääb oma 31.10.2023 ja 23.11.2023 otsustes esitatud põhjenduste juurde.

11.2. Kaebaja märgib kaebuses, et tema hinnangul tuleb sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3

tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna selle alusel puudub võimalus viia läbi

ekspertiis selgitamaks välja raskusastet puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2

lg 1 ja lg 3 alusel põhjusel, et tal puudub Eestis elamisluba. Vastustaja hinnangul nimetatud

sätted põhiseadusega vastuolus ei ole. Seadusandjale on põhiseadusega jäetud avar

otsustusruum otsustamaks, millistele põhimõtetele sotsiaalkaitsesüsteem rajada.

11.3. Vastustaja on seisukohal, et Sotsiaalkindlustusameti 31.10.2023 otsus nr P26-2023-104845

ja 23.11.2023 vaideotsus nr 5.2-3/41007-2 on õiguspärased. Haldusmenetluse seaduse § 54

kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele. Vastustaja on pädev haldusorgan puude raskusastet tuvastama ja puuetega

inimeste sotsiaaltoetust määrama. Kaebaja õigusi ei ole ebaproportsionaalselt piiratud.

Haldusakti andmisel on arvesse võetud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja

vaidemenetluses on need üle kontrollitud. Haldusakt vastab vorminõuetele. Vastustaja on seega

õiguspäraselt lõpetanud kaebaja puude raskusastme tuvastamise ja puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste taotluse menetluse.

12. Töötukassa seisukoht:

3(6)

3-23-2880

12.1. Töötukassa leiab, et kaebaja kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

Vastustaja jääb oma 30.10.2023 otsuses nr TVH/23/040859 ja kaebajale 07.12.2023 saadetud

vastuses toodud seisukohtade juurde ning palub lugeda need vastustaja seisukohana. Vastustaja on

seisukohal, et vaidlustatud Eesti Töötukassa 30.10.2023 otsus nr TVH/23/040859 tugineb

faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane: antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ja vastab vorminõuetele. Ei ole selgunud uusi

õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, ei ole esitatud uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel tuleks

vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada.

12.2. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 2 lg 1 kohaselt on töövõime hindamisele ja

töövõimetoetusele õigus 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on: 1) Eestis elav Eesti

kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane;

2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane; 3) Eestis viibiv

rahvusvahelise kaitse saaja või varjupaigataotleja, kellel on õigus Eestis töötada välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel.

12.3. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 3 kohaselt Eestis kinnipidamisasutuses viibiva

kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse Eestis viibimise seaduslik alus on käesoleva paragrahvi lõike 1

punktis 5 sätestatud seaduslik alus ja neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis

viibimiseks muud käesolevas seaduses ega muus seaduses sätestatud seaduslikku alust.

12.4. Töötukassa hinnangul ei anna nimetatud alused õigust töövõime hindamiseks, kuna tegemist

on Eestis viibimise alustega, aga TVTS § 2 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab töövõime hindamiseks

õigustatud subjektil olema elamisluba või elamisõigus. Kaebaja ei ole rahvastikuregistri andmete

järgi 30.10.2023 seisuga Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise

elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse

alusel Eestis elav välismaalane, mistõttu puudub tal õigus töövõime hindamisele. Vastustajale

teadaolevalt ei ole vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud muutunud.

12.5. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja töövõime hindamata jätmine ei ole vastuolus

põhiseadusega ning kaebaja põhiseaduslikke õigusi ei ole rikutud. Seadusandjal on lai

sotsiaalpoliitiline kaalutlusruum otsustamaks, millistele põhimõtetele sotsiaalkaitsesüsteem rajada.

Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus.

12.6. Vastustaja peab vajalikuks lisada, et TVTS § 2 lg 1 ei näe ette kaalutlusõigust, seega ei ole

töötukassal õigust omaalgatuslikult otsustada hinnata töövõimet isikul, kellel puudub elamisluba või

elamisõigus. Tegemist on imperatiivse normiga, mida töötukassa muuta ei saa ja seda sõltumata

põhjusest. Ühtlasi ei ole TVTS § 12 lg 6 kohaselt töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab

karistust vanglas või kes viibib vahi all.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

13. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei olnud vaidlusaluste otsuste tegemise ajal

vanaduspensioniealine ning selle üle, et kaebaja viibis kinnipeetavana Tallinna Vanglas

(kaebaja karistusaeg lõpeb 29.11.2027). Kaebaja on pikaaegset vanglakaristust kandev

määratlemata kodakondsuseta isik. Eestis viibimise seaduslik alus tuleb kaebajal vahetult

seadusest (tal on viibimisalus VMS § 43 lg 1 p-st 5 tulenevalt), kuna tegemist on

kinnipeetavaga. Kaebajal on haldusasja 3-23-692 raames pooleli kohtuvaidlus selle üle, kas

PPA jättis tema tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata.

Tallinna Halduskohtus jättis 11.12.2023 otsusega kaebuse rahuldamata, otsus ei ole jõustunud ja

kaebaja apellatsioonkaebus on ringkonnakohtu menetluses. Olenemata aga vaidluse tulemusest

viidatud haldusasjas, on selge, et kaebajal vaidlustatud otsuste tegemise ajal Eestis kehtivat

elamisluba ei olnud.

14. SKA 31.10.2023 otsuse nr P26-2023-104845 ja 23.11.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/41007-2

tühistamise nõudest:

4(6)

3-23-2880

14.1. Leian, et SKA jättis kaebaja puude raskusastme tuvastamise taotluse õiguspäraselt läbi

vaatamata ja taotleja puude raskusastme hindamata. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) 3

lõige 1 sätestab, et sotsiaalseadustikus sätestatud õigused ja kohustused on Eestis elaval Eesti

kodanikul, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elaval

välismaalasel ning tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval

välismaalasel. SKA lähtus oma otsust tehes kaebaja esitatud dokumentidest ja

rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Kaebaja ei ole Eesti kodanik ega oma elamisluba või

tähtajalist elamisõigust.

14.2. Kaebaja arvates ei ole põhiseadusega kooskõlas see, et sotsiaalkindlustusamet ei hinda

kodakondsuseta ja elamisloata isiku puude raskusastet. Leian, et nimetatud sätte vastuolu

põhiseadusega ei ole äratuntav. PS § 28 näeb ette, et igaühel on õigus tervise kaitsele. Eesti

kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi

liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis

on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta

isikul. Praegusel juhul sätestabki SÜS § 3 lõige 1, et kõnealusest seadusest tulenevad õigused ja

kohustused ei laiene kodakondsuseta ja elamisloata/elamisõiguseta isikutele. Seadusandja on

teinud seega valiku, kellele sotsiaalkaitse on ette nähtud. Samas ei tähenda see säte seda, et

kodakondsusteta/elamisõiguseta isikud jääksid ilma riigi abita. SÜS § 3 lg 2 kohaselt on igal

Eestis viibival isikul seaduses sätestatud alustel õigus saada vältimatut abi. Kaebaja ei ole oma

määratlemata kodakondsuse staatuse pärast sotsiaalabist ilma jäänud. Kuna kaebaja on

kinnipeetav, siis ta on riigi ülalpidamisel. Ajal, mil kinnipeetav viibib vanglas on talle riigi

poolt tagatud peavari, toit ja arstiabi. Kaebaja igapäevane toimetulek on vanglas kindlustatud

ning seeläbi on tagatud ka tema inimväärikus. Pärast seda kui kaebaja on vanglast vabanenud,

saab ta PPA-le esitada elamisloa taotluse ning pärast elamisloa saamist on tal võimalik esitada

Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile ühistaotluse töövõime hindamiseks ning

tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks. Sellise taotluse saab kaebaja esitada ka

juhul, kui haldusasjas nr 3-23-692 peaks leidma tuvastamist, et PPA oleks pidanud kaebaja

taotluse tähtajalise elamisloa pikendamiseks läbi vaatama ja PPA otsustab taotluse uuel läbi

vaatamisel selle rahuldada.

14.3. Kuna SKA vaidlusalune otsus on õiguspärane, ei ole alust ka vaideotsuse tühistamiseks.

15. Eesti Töötukassa 30.10.2023 otsuse nr TVH/23/040859 tühistamise nõudest:

15.1. Leian, et Eesti Töötukassa on õiguspäraselt jätnud kaebaja töövõime hindamata.

Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 2 lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt on selles seaduses sätestatud

töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele õigus 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel

isikul, kes on Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise

elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane; 2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise

elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel. Kuna kaebajal ei ole ei Eesti kodanik ega oma

ka elamisluba/elamisõigust, siis puudub tal õigus töövõime hindamisele.

15.2. Kaebaja huviks käesoleva kaebuse esitamisel on saada puudega tööealise isiku toetust ja

töövõimetoetust või riigilt hüvitist selle eest kui toetused on ebaõigesti talle määramata jäetud.

Märgin, et isegi, kui kaebaja suhtes viidaks läbi puude raskusastme määramine ja/või töövõime

hindamine, siis vastavalt TVTS § 12 lg-le 6 ei ole isikul, kes kannab karistust vanglas või

viibib vahi all, õigust töövõimetoetusele.

15.3. Nagu eespool juba märkisin, siis riigi poolt osutatava abi liigid, ulatuse ning saamise

tingimused ja korra sätestab seadus. TVTS § 2 lg 2 põhiseaduspärasuse osas leian, et riigil on

lai otsustusruum sotsiaalhüvitiste saamise tingimuste kehtestamisel. Seadusandja ei ole ette

näinud töövõime hindamist mittekodanikele või isikutele, kellel puudub

elamisluba/elamisõigus. Pealegi ei ole TVTS § 12 lg 6 järgi niikuinii õigust töövõimetoetusele

5(6)

3-23-2880

õigust isikul, kes kannab karistust vanglas. TVTS seletuskirjas1 märgitu kohaselt on tegemist

põhimõttega, et asendussissetulekut ei maksta inimesele, kes on riigi ülalpidamisel. Enne

tööjõureformi läbiviimist püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule maksti töövõimetuspensioni.

Viimast käesoleval ajal enam olemas ei ole. Seega on kaebajal kodakondsuse ja

elamisloa/elamisõiguse puudumisest sõltumata välistatud töövõimetoetuse saamine, sest ta

viibib kinnipidamisasutuses.

16. Kaebusest võib ka aru saada, et kaebaja soovib, et tal oleks juba vanglas viibides

etteulatuvalt võimalus, et SKA ja töötukassa määraksid puude raskusastme ja hindaksid ta

töövõimet selleks, et ta saaks võimaliku vabanemise korral hakata kohe vastavaid toetusi saama.

Kohtuinfosüsteemi andmetel on kaebajale määratud karistuse kandmise lõpp 29.11.2027.

Kaebaja märgib küll kaebuses, et tal avaneb 2025.a mais võimalus taotleda enda ennetähtaegset

vabastamist, kuid see ei tähenda, et vastustajad pidanuks kaebaja taotluste alusel asuma kaebajal

võimaliku puude olemasolu ja töövõime puudumist hindama 2023.a. septembrikuus esitatud

taotluste alusel.

17. Seega jääb kaebaja kaebus tervikuna rahuldamata. Kuna kaebus jääb eelpooltoodud

põhjustel rahuldamata, ei hinda kohus eraldi kaebaja väidet selle kohta, kas vastustajad oleksid

pidanud tema avalduste osas tehtud otsused tõlkima tema jaoks vene keelde.

Menetluskulud

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks

menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

Isikute nimede asendamine lahendis

19. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või

muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas

kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

1 https://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2014/06/678-Seletuskiri.pdf

6(6)