Legislator Case Law & Legislation
2-21-112147/14 AI generated

2-21-112147/14 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 2-21-112147/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Määrata OÜ-le Arandix hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 505 möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

Legislator headnote

AI generated

2-21-112147/14 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

Keywords

AI generated
hail insurance damage to electrical installations costs of expert opinion right to higher insurance cover performance in lieu of fulfillment renovation costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2024, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-21-112147

Tsiviilasi

OÜ Arandix hagi Romyra Kinnisvara OÜ vastu

üürilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1919,43 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: OÜ Arandix, registrikood 10434024,

lepinguline esindaja Toomas Rinne

Kostja: Romyra Kinnisvara OÜ, registrikood

14971954, seaduslik esindaja K.U

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista Romyra Kinnisvara OÜ-lt välja OÜ Arandix kasuks 1919,43 eurot.

3. Jätta menetluskulud Romyra Kinnisvara OÜ kanda.

4. Määrata OÜ-le Arandix hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 505

eurot eurot ja mõista see summa Romyra Kinnisvara OÜ-lt OÜ Arandix kasuks

välja.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebe kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu

tasumiseks on arvutivõrgus https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-

menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üle tulnud OÜ

Arandix (hageja) hagi Romyra Kinnisvara OÜ (kostja) vastu 1919,43 euro nõudes. Nõude

aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 01.06.2020 aastal üürilepingu K K xx

asuva maja üürimiseks. Üürileping lõpetati 28.02.2021, kostja vabastas üüripinna

12.03.2021. Lepingu punkti 3.4 järgi tuli kostjal tasuda lisaks üürile ka kõikide

kõrvalkulude nagu elekter ja prügivedu eest õigeaegselt üürileandja arveldusarvele.

Kostja jättis kohustuse täitmata ja hagejale tasumata kõrvalkulude eest (elektrienergia ja

prügivedu) kokku 1919,43 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagi menetlusse võtmise 17.01.2022 määruse ja hagimaterjalid saatis kohus 20.01.2022

kostja äriregistri registrikaardile kantud e-posti aadressil XXX. Kostja seaduslik esindaja

(juhatuse liige K.U ) kinnitas 04.02.2022 e-kirjaga, et sai dokumendid kätte ning

25.02.2022 e-kirjas teatas, et üks hageja arve on makstud. Hageja esitas 24.02.2022

kohtule avalduse nõude suurendamiseks 101,27 euro võrra. Hageja põhjenduse kohaselt

oli eksituse tõttu jäänud esialgsest nõude summast välja kostja poolt tasumata jäetud 2020

novembri elektrienergia arve. Hageja tõi välja, et selgus ka, et kostja oli tasunud Eesti

Energiale hageja poolt juba tasutud arve 2020. a oktoobri eest summas 177,32 eurot ja

selle võrra vähendas Eesti Energia novembri arvet. Kuna elektrienergia eest tuli 2020. a

novembris arve kohaselt tasuda 354,64 eurot, siis jäi kostjal tasuda veel 101,27 eurot ja

selle summa võrra suurendas hageja oma nõuet. Kohus võttis hageja suurendatud nõude

04.02.2024 määrusega menetlusse ja andis kostjale hagile vastamiseks 20 päeva määruse

ja hagimaterjalide kättetoimetamiseks. Kohus selgitas kostjale, et tema 25.02.2022 e-kiri

pole nõuetekohane hagivastus. 04.02.2024 kohtumääruse ja hagimaterjalid saatis kohus

kostja e-posti aadressile XXX viimati 19.02.2024 selgitusega, et loeb need

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel kostjale kätte toimetatuks

23.02.2024. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on nii hagiavalduse menetlusse võtmise

kui suurendatud nõude menetlusse võtmise määruses hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt

kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et

hagi selles toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud

tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid asjas ei esine.

4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohtu selgitused kostjale

5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab

kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja

esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning

selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist.

Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud

aluse esinemise korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt, (ii) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud

kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulud

6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda

(TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks

menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu,

kokku 225 euro ja lepingulise esindaja kulu 336 eurot hüvitamist.

7. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse ja

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, kokku 225 eurot. TsMS § 172 lg 9 kolmanda

lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu

kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Riigilõiv on tasutud vastavalt

hagihinnale ja kuulub TsMS § 138 lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb

kostjal hagejale hüvitada.

8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Esitatud menetluskulude

nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks ka lepingulise esindaja kulud 336 eurot

(sisaldab käibemaksu). Kuigi hageja juristist lepingulise esindaja töötunni maksumust

pole välja toodud, on sellises suurusjärgus esindaja kulu sarnase õigusteenuse, tsiviilasja

keerukuse ja mahu puhul tavapärane ja kohtu hinnangul mõistlik ka praeguses asjas.

Hageja pole kohtule menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks esitanud

TsMS § 174 lg-s 10 nõutud kinnitust, et ta pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul

põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega määrab kohus, et hagejale

tuleb hüvitada lepingulise esindaja kulu käibemaksuta, s.o summas 280 eurot.

9. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 505

eurot (sh riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja kulu 280 eurot), mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

10. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

11. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1

p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik