3-24-3128/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3128

Haldusasi

Odden Solutions OÜ kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse

26.10.2023 korralduse nr 912 ja selle alusel väljastatud

ehitusloa nr 2312271/08865 tühistamisnõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Odden Solutions OÜ, volitatud esindaja

vandeadvokaat Taivo Ruus

Vastustaja Jõelähtme vald, volitatud esindaja Elvis

Tõnnison

Kolmandad isikud Z.X ja Q.T, volitatud esindaja

vandeadvokaat Siiri Schneider

Menetlustoiming

Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine ja

menetluse lõpetamine, esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. L

ugeda, et Odden Solutions OÜ kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 26.10.2023

korralduse nr 912 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 2312271/08865

tühistamisnõudes on esitatud kaebetähtaja rikkumisega.

2. J

ätta kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetada

haldusasja nr 3-24-3128 menetlus.

3. J

ätta Odden Solutions OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. M

enetlusosalistel on õigus esitada menetluskulusid puudutavaid dokumente kuni

02.12.2024.

5. T

agastada kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv summas 20 eurot peale käesoleva

määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumist.

SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 ja 5 peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates

3-24-3128

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1, § 124 lg 3). Sekretäril saata määrus

menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ-le Odden Solutions kuulus perioodil 28.12.2010 kuni 21.11.2023 Jõelähtme vallas

Aruaru külas Antsukese kinnistu (katastritunnus 24504:009:0257, sihtotstarve 100%

maatulundusmaa, pindala 15 770 m2). Alates 26.01.2017 oli kinnistu kaasomandis esmalt

isikuga P.R ja hiljem APP Energy OÜ-ga (vt kaebuse lisa 1).

2. Kaasomanik APP Energy OÜ võõrandas osa kinnistust kolmandatele isikutele Z.X ja Q.T,

kes kanti kaasomanikena kinnistusraamatusse 15.09.2023.

3. Jõelähtme Vallavalitsus edastas 02.10.2024 kaebaja elektronposti aadressile ehitusloa

menetlusse kaasamise kutse. Kutse kohaselt oli kaebajal ehitusseadustiku § 42 lg 3 võimalik

esitada oma seisukohad hiljemalt 12.10.2024. Kaebaja tähtaegselt seisukohti ei esitanud,

millest järeldati vastuväidete puudumist.

4. Jõelähtme Vallavalitsus väljastas 26.10.2023 korralduse nr 912 ja ehitusloa nr

2312271/08865.

5. Odden Solutions OÜ võõrandas 14.11.2023 talle kuulunud Antsukese kinnistu mõttelise

osa kaasomanikule APP Energy OÜ, kes võõrandas kinnistu kolmandatele isikutele. Alates

25.12.2023 on Antsukese kinnistu ainuomanikeks ühisomanikena kolmandad isikud (vt

kaebuse lisa 2).

6. Kolmandate isikute esindaja edastas 28.08.2024 kaebajale ettepaneku servituutide

seadmiseks (vt kaebuse lisa 7). Kuna servituudi ettepanek oli seotud Antsukese maaüksuse

kasutamise sooviga, pöördus kaebaja pärast servituudi ettepaneku saamist tema maa

kasutamise suhtes tekkinud huviga seotud asjaolude välja selgitamiseks 29.10.2024 Jõelähtme

Vallavalitsuse poole palvega teatada, kas Antsukese kinnistule on väljastatud ehitusluba ning

selle olemasolu korral see ehitusluba talle väljastada.

7. Jõelähtme Vallavalitsuse 04.11.2024 vastusega edastati kaebajale palutud ehitusluba ja

selle väljastamise aluseks olev 26.10.2023 korraldus nr 912. Vastuses päringule on muu

hulgas selgitatud kaebaja kaasamist ehitusloa menetlusse.

8. Odden Solutions OÜ esitas 15.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme

Vallavalitsuse 26.10.2023 korralduse nr 912 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr

2312271/08865 tühistamisnõudes. Kaebuses esitati muu hulgas esialgse õiguskaitse taotlus,

mille põhjendused olid järgnevad.

Ehitusloa realiseerimise ja sellele järgnevalt kasutusloa väljastamise keelamine

kohtumenetluse ajaks on põhjendatud ja vajalik, kuna ehitusloa realiseerimisel oleks kaebaja

õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatud või võimatu. Ehitusluba looks võimaluse

ehitustegevuse alustamiseks, mis suurendab kaebaja omandiõiguse rikkumise ning vara

väärtuse kahanemise ohtu. Ehitustegevus, mille toimumist kaebaja palub keelata ja

kasutusluba, mille väljastamist kaebaja palub keelata, oleksid mõlemad võimaldatud

uurimisprintsiipi kohaselt rakendamata ja ilma kaebaja ärakuulamise kohustust täitmata ning

head haldustava järgimata.

Olukorras, kus kolmandad isikud on taotlenud ehitusluba ja alustanud ehitustegevusega ilma

kinnistu kaasomanikuga kokku leppimata ja kaebaja kui naaberkinnistute omaniku huve

eirates, ei riivaks kolmandate isikute õiguste teostamise peatamine kohtumenetluse ajaks

2(7)

3-24-3128

nende huvisid ebaproportsionaalselt, kuivõrd nad olid vastavatest riskidest selgelt teadlikud.

Võib eeldada, et kui ehitusluba realiseeritakse ja ehitus lõpetatakse, asutakse edaspidi

seisukohale, et sellises olukorras on põhjendatud ka kasutusloa andmine ja kasutamise

tolereerimine ning juba ehitatud maja lammutamine ei ole mõistlik.

Käesoleval juhul ei ole kaebajale kahjulike tagajärgede saabumine kindlasti välistatud ja

kahju vääramatu saabumine on seega vahetult ettenähtav. Seevastu ei kahjustaks ehitusloa

realiseerimise keelamine ja kasutusloa andmise keelamine menetluse ajaks kolmanda isiku

ega vastustaja õigusi ning poleks vastuolus ka ühegi äratuntava avaliku huviga. Seega ei oleks

esialgse õiguskaitse kohaldamine ebaproportsionaalne meede.

9. Tallinna Halduskohtu 15.11.2024 kohtunõudega kohustati Jõelähtme valda esitama

seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 20.11.2024. Kolmandal isikul oli

õigus esitada seisukoht samaks tähtajaks.

10. Jõelähtme vald palub oma 20.11.2024 vastuses OÜ Odden Solutions esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata jätta. Jõelähtme valla põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Esitatud kaebus on perspektiivitu kaebetähtaja ilmselge ületamise tõttu. Eelnev nähtub sellest,

et kaebaja on sõlminud 14.11.2023 APP Energy OÜ-ga kõnealuse kinnistu mõttelise osa

müügi- ja asjaõiguslepingu, mille on koostanud ja tõestanud Tallinna notar RK ning milles on

selgesõnaliselt toodud, et vastavalt ehitisregistri päringule on kinnistu asukoha aadressil

registreeritud üksikelamu, millele on 26.10.2023 väljastatud ehitusluba. Eelmainitud leping nr

6225 tõendab, et kaebaja kui lepingu pool teadis Antsukese kinnistule 26.10.2023 väljastatud

üksikelamu ehitusloast vähemalt alates 14.11.2023 ning ei saanud sellest teadlikuks alles

04.11.2024 nagu kaebuses väidetud. Faktilised asjaolud ja tõendid kinnitavad, et puuduvad

objektiivsed asjaolud, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise vajaduse.

Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ehitusluba looks võimaluse ehitustegevuse

alustamiseks, mis suurendab kaebaja omandiõiguse rikkumise ja vara väärtuse kahanemise

ohtu ning ehitusloa realiseerimisel oleks kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt

raskendatud. Tuginedes Maa-ameti geoportaalis asuvatele ortofotodele on Antsukses

kinnistule elamu juba püstitatud. Faktiliselt on ehitustegevus toimunud ja ehitis on saavutanud

oma gabariidid ning juba 08.05.2024 seisuga (vt vastustaja vastuse lisad nr 2-4) on tehtud ka

elamu välisviimistlustööd ning tõenäoliselt on sellest ajast alates tehtud ka muid töid. Seega ei

saa ehitusloa kehtivuse peatamine ära hoida juba teostatud ehitusööde alustamist ja faktiliselt

valminud ehitist olematuks muuta.

Arvestades kaebuses esitatud asjaolude usaldusväärsust, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei

saanud kätte tema äriregistris märgitud kontaktandmetele 02.10.2023 edastatud ehitusloa

menetlusse kaasamise kutset (vt vastustaja vastuse lisa nr 5). Asjaolu, et kaebaja jättis

saabunud kutse tähelepanuta, ei saa olla etteheidetav ehitusloa menetlejale, kes kaasas

kaebaja, edastades Antsukese üksikelamu kaasamise kutse ja juhised, kuidas dokumentidega

tutvuda, kaebaja äriregistris märgitud elektroonposti aadressile.

Lisaks faktile, et kaebajale oli vähemalt alates 14.11.2023 teadlik ehitusloa olemasolust, tuleb

arvestada ka seda, et ehitamine kui tegevus ei saa toimuda salaja ja varjatult. Ehitustegevuse

tagajärjel toimuvad nähtavad muutused ümbritsevas keskkonnas, mis ei saa jääda märkamata

naaberkinnistu omanikele. Seda enam olukorras, kus kaebaja väidab, et hetkel toimub temale

kuuluvas hoones remont (kaebuse p 3.4). Seega pidi kaebaja naaberkinnistu omanikuna

nägema muutusi naaberkinnistul ning keskmise, mõistliku isikuna oli kaebajal võimalus

küsida naabrilt või kohalikult omavalitsuselt väljastatud ehitusloa olemasolu kohta.

3(7)

3-24-3128

11. Kolmandad isikud paluvad 20.11.2024 vastuses Odden Solutions OÜ esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Kolmandad isikud põhjendavad enda seisukohta

järgnevalt.

Kolmandad isikud leiavad, et kaebus on perspektiivitu. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole

rikutud. Antsukese kinnistule üksikelamu ehitamiseks antud ehitusluba ei riku mitte ühtegi

õigusakti, mis kaitseks naabri huve. Antsukese kinnistule antud üksikelamu ehitusluba ei

puutu kaebaja õigustesse, tal ei ole ehitusloa kehtivuse peatamiseks ega ehitustegevuse

keelamiseks esialgse õiguskaitse vajadust. Kuivõrd kaebaja õigusi ei rikuta, ei saa ka nende

kaitse oluliselt raskendatuks ega võimatuks muutuda.

Kaebaja kaebuse lisast nr 8 nähtub, et Jõelähtme Vallavalitsus on saatnud 29.08.2023

kaebajale „Aruaru küla Antsukese maaüksusele projekteerimistingimuste väljastamine“

eelnõu. Asjaolu, et kaebaja on selle eelnõu alusel teinud päringu ehitusloa kohta Jõelähtme

Vallavalitsusele, tõendab, et kaebaja selle eelnõu on kätte saanud. Seega oli kaebaja kaasatud

Antsukese kinnistul planeeritavasse ehitustegevusse algusest peale, s.t juba alates

projekteerimistingimuste väljastamise menetlusest.

Asjaolu, et kaebaja kaasati Antsukese kinnistu ehitusloa menetlusse, on tõendatud ka

Jõelähtme Vallavalitsuse 04.11.2024 kirjaga nr 6-2/4333-6, millisest nähtub, et EHR-i kaudu

edastati kaebajale 02.10.2023 kutse ehitusloa menetlusse kaasamise kohta e-posti aadressile

oceano.sas@gmail.com (vt kaebuse lisa 9), mis on kaebaja ametlikuks e-posti aadressiks

(kolmandate isikute vastuse lisa 1). Kolmandate isikute lepinguline esindaja avaldab

käesolevaga, et on kaebajaga suhelnud sellesama e-posti aadressi kaudu ja kaebaja on e-kirjad

sellelt aadressilt kätte saanud. Nimetatud aadressi kasutamist tõendab ka kaebuse lisa 7, mille

saatis kaebajale kolmandate isikute lepinguline esindaja samuti e-posti aadressile

oceano.sas@gmail.com.

Kaebaja on viibinud 2023. ja 2024. aastal korduvalt viibinud Antsukese kinnistul või

naaberkinnistul ja näinud Antsukese kinnistul toimuvat ehitustegevust, s.t elamu püstitamist

algusest peale. Seega isegi juhul, kui kaebaja ei oleks kätte saanud ehitusloa menetlusse teda

kaasavat kutset, oleks ta pidanud mõistlikult eeldama, et Antsukese kinnistule elamu

ehitamiseks on välja antud ehitusluba. Üksikelamu on käesolevaks ajaks valmis ehitatud (vt

kolmandate isikute vastuse lisad 2-3), millest on teadlik ka kaebaja.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine ja menetluse lõpetamine

12. HKMS § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus lõpetab määrusega

menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2 ehk kui kaebus on

esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (vt HKMS § 152 lg 1 punkt 2).

Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu,

teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (HKMS § 124 lg 4).

13. HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi seaduses sätestatud menetlustähtaja

mööda, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud

tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tegemist peab olema objektiivsete põhjustega. Mõjuv

põhjus on näiteks liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm

või ootamatu raske haigus (vt HKMS § 150 lg 1). Mida enam on kaebuse esitamisega

hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (vt Riigikohtu 16.10.2002

otsus asjas nr 3-3-1-41-02, p 11).

4(7)

3-24-3128

14. Käesolevas asjas on OÜ Odden Solutions esitanud 15.11.2024 kaebuse Jõelähtme

Vallavalitsuse 26.10.2023 korralduse nr 912 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr

2312271/08865 tühistamiseks. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30

päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Praeguses asjas on seega

vaidluse all, millal kaebaja vaidlustatud haldusaktidest teadlikuks sai.

15. Kaebaja sai enda hinnangul ehitusloa menetlusest teadlikuks 04.11.2024 Jõelähtme

Vallavalitsuse vastuse saamisest, mitte EHR-i süsteemi kaudu 02.10.2023 saadetud

kaasamisteatest. Kaebaja leiab, et viimast ei ole ta saanud, selle teate mittesaamine ei kuulu

tema vastutusalasse ning isegi kui talle mingit teadet ehitusregistri kaudu edastada püüti, ei

oleks see olnud kaebaja jaoks arusaadav teavitus sellest, et tegemist võib olla mõne tema

õigusi puudutava Jõelähtme vallas asuva kinnistuga seotud menetlusega ehk sellise teatega,

mis talle esmalt mingi tema omandiõigusega seotud õiguse tekitab ja seejärel teatud perioodi

möödumisel ka lõpetab. Kaebaja hinnangul tuli tema puhul eeldada menetluses osalemise ja

ka antava haldusakti vaidlustamise soovi, mitte selle puudumist ning eelnevast tulenevalt tuli

kaebaja kaasata menetlusse tema jaoks äratuntaval ja arusaadaval viisil selliselt, et tal oleks

olnud võimalus esitada menetluses arvamusi ja seisukohti.

16. Kaebuses on toodud, et kui kohus peaks asuma seisukohale, et kaebaja kaebetähtaeg on

siiski ületatud, palub kaebaja kaebetähtaja HKMS § 71 lg 1 sätestatud mõjuva põhjuse tõttu

ennistada. Mõjuvaks põhjuseks on kaebaja hinnangul asjaolu, et teda ei kaasatud ehitusloa

andmise menetlusse nõuetekohaselt ja talle ei väljastatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §

62 lg-s 1 sätestatud nõudeid rikkudes ehitusluba, mille alusel anti õigus ehitada muu hulgas

kaebajale kuulunud (ja seni piirnevale) maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistule üksikelamu.

Asjaolu, et kaebaja enam maa kaasomanik ei ole, ei välista kaebaja õiguste rikkumist

kaasomanikuks olemise ajal ja see rikkumine ei ole lõppenud, kestev on ka kaebaja kui

piirneva kinnisasja omaniku õiguste rikkumine.

17. Kohus on seisukohal, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning kaebetähtaeg

ennistamisele ei kuulu.

18. HMS § 25 lg 1 kohaselt toimetatakse haldusakt, kutse, teade või muu dokument

menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või

elektrooniliselt. Vaidlus puudub osas, et kaebajale on vaidlusalune kutse kätte toimetatud

elektrooniliselt. Elektroonilist kättetoimetamist reguleerib HMS § 27. Dokumendi

elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases

infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil

(HMS § 27 lg 1 ls 1). Elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse

kättetoimetatuks järgmistel juhtudel: 1) asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi

avamise või vastuvõtmise; 2) adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi

kättesaamist; 3) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud

äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil; 4) dokument või teade dokumendi

kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi,

audiitori, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse

kantud või nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil (HMS § 27 lg 2).

19. Kohtule nähtuvalt on ehitusloa menetlusse kaasamise kutse edastatud 02.10.2023 kaebaja

äriregistris toodud e-posti aadressile oceano.sas@gmail.com. Kaebaja ei ole saatnud

dokumendi kättesaamise kohta kinnitust, samuti ei ole edastatud dokumenti elektrooniliselt

asjakohase infosüsteemi kaudu. Samas on vaidlusalune otsus edastatud juriidilisele isikule.

Äriregistri andmetel on e-posti aadress oceano.sas@gmail.com kaebaja äriregistrisse kantud

elektronposti aadress (vt kolmandate isikute vastuse lisa 1). Seega kohaldub elektrooniliselt

kättetoimetatuks lugemisele HMS § 27 lg 2 p 3.

5(7)

3-24-3128

20. Riigikohus on varem 18.04.2018 kohtuotsuses asjas nr 2-15-6538 sedastanud, et

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 2 järgi loetakse e-kiri saajani jõudnuks, kui see on

saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles

siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda

e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud

teenusepakkuja serverisse. Tallinna Halduskohus on 12.01.2021 määruses haldusasjas nr 3-

20-2290 välja toonud, et äriühingutel on kõrgendatud hoolsuskohustus hoolitseda oma

äriregistrijärgsele e-posti aadressile edastatud saadetiste vastuvõtmise eest. Seetõttu ei saa

sellele aadressile saadetud e-kirja kättetoimetamisega viivitamist või mittekättesaamist

põhjendada sellega, et kaebaja ise on hooletu oma e-postiga ümberkäimisel. Viidatud normi

alusel dokumendi kättetoimetatuks lugemine ei eelda menetlusosalise kinnituse saatmist

kättesaamise kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2021 määrus nr 3-21-2648, p 16).

Eelnevast tulenevalt saab lugeda vaidlusaluse kutse, millest nähtus ehitusloa menetluse

alustamine, kaebajale kättetoimetatuks hiljemalt 03.10.2023. Vaidlust pole selles, et kaebus

esitati kohtule üle aasta hiljem.

21. Isegi kui eeldada, et kaebaja nimetatud kutsega tutvuda ei saanud, tuleb märkida järgmist.

Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja pidi saama 26.10.2023 väljastatud ehitusloast

teadlikuks kindlasti hiljemalt 14.11.2023, mil sõlmis Tallinna notari RK poolt koostatud ja

tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingu nr 6225. Nimetatud lepingu p-s 1.5.1 on toodud, et

müügilepingu esemeks oleva kinnistu asukoha aadressil on muu hulgas registreeritud

üksikelamu, millele on 26.10.2023 väljastatud ehitusluba. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei

tutvunud nimetatud lepingus tooduga ning ka notar ei selgitanud pooltele lepingu aluseks

olevaid asjaolusid ja selle tingimusi. Eelnevast tulenevalt ei saa pidada asjakohaseks kaebaja

väidet, et ta sai vaidlusalusest ehitusloast teadlikuks alles 04.11.2024.

22. Kohtu hinnangul tuleb pidada usutavaks asjaolu, et kolmandate isikute elamu ehitustööd

kaebajale kuuluva vähemalt kolme erineva kinnistu vahetus läheduses ei saanud toimuda talle

märkamatult. Kaebuses on märgitud, et kaebajale kuuluval Aru tee 16/18 kinnistul asuvad

põllumajandusehitised ja -rajatised, sh sõnnikuhoidla, mis on käesoleval ajal remondis. Sellest

ei saa kuidagi järeldada, et kaebaja viibimine oma kinnistutel oleks välistatud või hooned

maha jäetud, millest tulenevalt puudus tal võimalus näha, mis kolmandate isikute kinnistul

toimub. Aga ka juhul, kui jätta kõrvale eelnevates punktides toodu, siis hiljemalt looduses aset

leidvate muutuste toimumise ajal oleks kaebaja pidanud pöörduma valla poole ning uurima

menetluse kulgu. Eelnev kinnitab samuti, et kaebaja väited ehitusloa olemasolust teadlikuks

saamisest ei ole usutav.

23. Eeltoodust tulenevalt pidi kaebaja olema vaidlusalusest ehitusloast teadlik hiljemalt

14.11.2023. Kaebus tühistamisnõudes on esitatud kohtule 15.11.2024, seega ilmselgelt tähtaja

rikkumisega (HKMS § 46 lg 1).

24. Eelnevast nähtub, et kaebaja oli ehitusloa menetlusse kaasatud ning talle oli saadetud

elektroonilise infosüsteemi vahendusel vastav teavitus. Seega ei saanud väidetav kaasamata

jätmine mõjutada kaebuse tähtaegselt esitamist. Ka juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et

talle ei edastatud vaidlusalust ehitusluba, siis on asja materjalist tuvastatav, et kaebaja oli

hiljemalt 14.11.2023 teadlik vaidlusalusest ehitusloast, mistõttu ei saanud ka vastav asjaolu

mõjutada kaebuse tähtaegset esitamist. Tulenevalt HKMS § 46 lg-st 7 kui haldusakti või

keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul

viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse

esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Seega peab ka kaebaja ise hoolas olema, et

mõistliku aja jooksul kohtusse pöörduda. Selliseks mõistlikuks ajaks on kohtupraktikas loetud

kahte kuud alates haldusaktist teada saamisest. Ka selle tähtaja jooksul ei olnud kaebus

6(7)

3-24-3128

esitatud, s.o hiljemalt 14.01.2024. Muid objektiivseid asjaolusid, mis mõjutasid kaebajal

tähtaegselt kohtusse pöördumast, kaebaja välja toonud ei ole.

25. Kohtu hinnangul ei esine seega aluseid kaebetähtaja ennistamiseks ning sellest tulenevalt

jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 2 ja

lg 3 alusel haldusasja nr 3-24-3128 menetluse ilma kaebust menetlusse võtmata.

26. Juhindudes HKMS § 155 lg-st 4 selgitab kohus, et HKMS § 155 lg 6 kohaselt on kaebuse

läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed. HKMS §

43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on

halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud

kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

27. Kaebaja on esitanud kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse vaidlusaluste haldusaktide

täitmise peatamiseks kuni käesolevas asjas tehtud lõpplahendi jõustumiseni (HKMS § 251 lg

1 p 1). HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks.

28. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab üldjuhul olla vaid kaebuse ilmne

perspektiivitus (HKMSK, § 249 komm BI5a). Kuivõrd kohus tagastab kaebuse

läbivaatamatult, tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus kaebuse perspektiivituse tõttu

rahuldamata jätta (HKMS § 249 lg 3 ls 1).

29. Kohus märgib siiski, et ka kaebuse perspektiivi olemasolu puhul ei kuuluks kaebaja

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamisele, kuivõrd vaidlusalune ehitusluba on käesolevaks

ajaks realiseeritud ning seega puuduks ettenähtavate ja kahjulike tagajärgede saabumise oht.

Teisisõnu ei saaks kaebaja õiguste kaitse osutuda kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või

võimatuks.

Menetluskulud

30. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Käesoleval juhul on kaebaja tasunud kaebuselt riigilõivu

summas 20 eurot, mistõttu tuleb see kaebajale käesoleva määruse resolutsiooni punkti 2

jõustumisel tagastada. Kuivõrd kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi, siis

taotluse eest tasutud riivilõiv 20 eurot tagastamisele ei kuulu.

31. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse

läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata

teisiti. Kohus määrab menetlusosalistele käesoleva määruse resolutsioonis tähtaja, mille

jooksul on võimalik esitada menetluskulusid puudutavaid dokumente. Kohus mõistab

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud välja eraldiseisva määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)