3-24-3008/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

26.11.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-3008

Haldusasi

X.X: kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.10.2024.

a ettekirjutusele nr 1052283466

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.11.2024. a määruse

resolutsiooni punkt 3

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X: määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X:

Volitatud esindaja Alexander Kilmet

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.11.2024. a määruse resolutsiooni p

3 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

2. Jätta rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus määruskaebemenetluses istungi

korraldamiseks ja istungile tõlgi kaasamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 235 lg 1 ja § 252 lg 7).

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED JA MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD

TAOTLUSE LAHENDAMINE

1. Tartu Halduskohus jättis 04.11.2024. a määruse resolutsiooni punktiga 3 määruskaebuse

esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, jättes sissesõidukeelu kehtivuse peatamata.

Määruskaebuse esitaja palus määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 04.11.2024. a

määruse resolutsiooni punkti 3. Määruskaebuse läbivaatamisel lähtub ringkonnakohus sellest,

et määruskaebuse esitaja taotles halduskohtult esialgset õiguskaitset vaid sissesõidukeeldu

puudutavas osas ja sellest lähtuvalt halduskohus taotluse ka läbi vaatas.

2. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul jättis Tartu Halduskohus 04.11.2024. a määrusega

määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse õiguspäraselt rahuldamata, põhjendades ja

selgitades piisavalt esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise põhjuseid.

Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaks alust halduskohtu määruse tühistamiseks

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus

võimalikuks lahendada Tartu Halduskohtu 04.11.2024. a määruse resolutsiooni punkti 3

vaidlustamiseks esitatud määruskaebus käesoleva määruse resolutsioonis toodud õiguslikel

alustel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

3. Määruskaebuse esitaja on esitanud määruskaebuses taotluse, et asi vaadataks läbi

kohtuistungil ning sellele kaasataks tõlk. Ringkonnakohus tõlgendab seda taotlusena vaadata

määruskaebus läbi kohtuistungil ning kaasata sellele istungile ka tõlk.

4. HKMS § 210 lg-st 4 tulenevalt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui

kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohtu hinnangul puudub

käesoleval juhul vajadus määruskaebemenetluses istungi korraldamiseks. Ka ei ole

määruskaebuse esitaja põhjendanud, miks ta istungi korraldamist vajalikuks peab. Kuna

ringkonnakohus jätab istungi korraldamise taotluse rahuldamata, jääb rahuldamata ka taotlus

istungile tõlgi kaasamiseks.

5. Ringkonnakohus peab vajalikuks seoses määruskaebuse esitaja esindajaga märkida

järgnevat. HKMS § 32 lg 1 p 2 järgi võib volitatud esindajaks halduskohtumenetluses olla

õigusteadusliku kõrgharidusega isik. Volitatud esindaja on esitanud määruskaebemenetluses

enda haridustaset ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi (dtl 62), millest nähtuvalt on ta

omandanud Venemaa Föderatsioonis õigusteaduse erialal magistrikraadile vastava

kvalifikatsiooni. Kuigi ringkonnakohus ei kahtle volikirja kehtivuses, on ringkonnakohtul

alust kahelda volitatud esindaja kvalifikatsiooni nõuetekohasuses ja tema kõlbulikkuses

osaleda menetluses esindajana. HKMS § 32 lg 4 annab kohtule võimaluse kõrvaldada

menetlusest esindaja, kes ei ole võimeline nõuetekohaselt menetluses osalema, või kui ta on

end kohtumenetluses näidanud asjatundmatuna. Seda asjaolu tuleb hinnata põhiasja

menetluses. Esialgse õiguskaitse taotluse ja selle peale esitatud määruskaebuse

kiireloomulisuse tõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks sel asjaolul määruskaebemenetluses

pikemalt peatuda.

(allkirjastatud digitaalselt)