3-24-3141/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2024, Tartu

Kohtuasja number

3-24-3141

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla peale seoses 16. juulil 2024

toimunud saatmisega ning sellega seotud vanglale esitatud

kaebusega

Menetlusosalised

Menetlustoiming

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X taotlus Viru Vanglalt haldustoimiku ja Justiitsministeeriumilt 18. veebruari

2022. a vastuse nr 11-7/1145-2 välja nõudmiseks rahuldamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas 16. novembril 2024 Tartu Halduskohtule taotlusena

pealkirjastatud kaebuse, milles vaidlustab Viru Vangla tegevust ja tegevusetust. Kaebaja märgib

kaebuses järgmist.

Kaebaja viidi 16. juulil 2024 saatemeeskonna saatel Viru Vanglast SA Ida-Viru Keskhaiglasse.

Saatmise käigus haarasid saatemeeskonna ametnikud teda mitmeid kordi määrdunud kätega

paljastest kehaosadest. Ta palus neil kasutada kindaid, kuid tema palveid eirati. Ametnike

tegevus rikkus tema isiklikke piire, alandas väärikust ja tekitas hirmu. Ta kartis, et ametnikud

3-24-3141

nakatasid teda nakkushaigusega. Tegemist oli psühholoogilise väärkohtlemisega, mis on

sotsiaalselt vastuvõetamatu. Ametnikud on kohustatud järgima hügieeninõudeid.

Justiitsministeerium on 18. veebruari 2022. a vastuses nr 11-7/1145-2 selgitanud, et läbiotsimise

ajal kinnaste kasutamisel ja nende vahetamisel tuleb lähtuda hügieeni tagamise vajadusest.

Samade kinnastega ei tohi läbi otsida erinevaid kinnipeetavaid. Kui ametnik on kokku puutunud

ebahügieeniliste pindadega, mis on põhjustanud kinnaste määrdumist, siis tuleb enne järgmise

kinnipeetava läbiotsimist kindaid vahetada. Ebahügieeniliste pindadega kokku puutunud, kuid

nähtavalt mitte määrdunud kinnaste vahetamise asemel võib neid ka desinfitseerida vastava

vahendiga.

Kaebaja märgib, et ta esitas järgmisel päeval vanglale ametnike käitumise kohta kaebuse nr

3-24/2-2/7039, kuid ei saanud sellele vastust. Kaebuses soovis ta vanglaametnike tegevuse

õigusvastasuse tuvastamist ning palus väljastada talle tervisetõend selle kohta, et ametnikud ei

olnud nakkushaiguste kandjad. Kuna vangla kaebusele ei vastanud, siis esitas ta 8. septembril

2024 vanglale vaide nr 3-24/22/6552, milles vaidlustas vangla viivituse ning soovis kaebusele

viivitamata vastust. Vangla ei ole ka sellele vastanud, kuigi on kohustatud pöördumisele vastama

30 päeva jooksul. Jättes kaebuse lahendamata, toimib vangla kaebaja arvates õigusvastaselt.

Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse ning teeks Viru

Vanglale ettekirjutuse, mille kohaselt tuleb tema 16. juuli 2024. a kaebusele1 viivitamata vastata.

Kaebaja soovib enda riigilõivu tasumisest vabastamist ning et kohus nõuaks vanglalt välja kõik

dokumendid ja Justiitsministeeriumilt 18. veebruari 2022. a dokumendi nr 11-7/1145-2.

2. Kohtule 23. novembril 2024 edastatud menetlusdokumendis avaldab kaebaja rahulolematust

sellega, et Viru Vangla vastas kohtunõudele viivitusega.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme.

Kohus mõistab, et kaebaja esitab käesolevas asjas tuvastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 6),

taotledes saatemeeskonna ametnike 16. juuli 2024. a tegevuse ning kaebaja 17. juuli 2024. a

kaebusele nr 3-24/2-2/7039 vastamata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemist. Samuti on

kaebaja esitanud kohustamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 2), milles soovib Viru Vanglale

kohustava ettekirjutuse tegemist vastata viivitamata tema 16. juuli 2024. a (õige kuupäev 17.

juuli 2024 – kohtu märkus) kaebusele.

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.

5. Kaebaja soovib ühe nõudena saatemeeskonna ametnike 16. juuli 2024. a tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebaja heidab saatemeeskonnale ette seda, et nad haarasid

saatmise käigus mitmeid kordi määrdunud kätega tema paljastest kehaosadest. Kuigi kaebaja

palus neil kasutada kindaid, siis tema palveid eirati. Kaebaja väitel tundis ta end alandatuna ning

kartis, et teda on nakatatud nakkushaigusega.

Viru Vangla poolt 22. novembril 2024 kohtule edastatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on

seoses eelkirjeldatud sündmusega esitanud vanglale 18. juulil 2024 kahju hüvitamise taotluse (dtl

1 Tegelikkuses on kaebus esitatud 17. juulil 2024 (dtl 8).

3-24-3141

13-16). Vangla on andnud kaebajale 26. augustil 2024 tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks

(dtl 17), millele kaebaja vastas samal päeval (dtl 18). Viru Vangla jättis 16. septembri 2024. a

otsusega nr 6-16/24/111-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (dtl 19-21). Kaebaja

pöördus seejärel hüvitamiskaebusega halduskohtusse (kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

kaebus registreeritud haldusasjana nr 3-24-2603).

Kohus märgib, et tuvastamiskaebuse esitamine peab olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks

(HKMS § 38 lg 4). HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda

üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes

juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Kohus leiab, et käesolevas asjas eraldiseisva tuvastamisnõude menetlemine ei ole kaebaja

õiguste kaitseks vajalik, sest kaebajal on olemas tõhusam õiguskaitsevahend, milleks on

hüvitamiskaebuse esitamine. Kaebaja on sellise hüvitamiskaebuse ka haldusasjas nr 3-24-2603

esitanud ning seega asunud kasutama enda õiguste kaitseks tõhusat nõuet. Hüvitamisnõude

lahendamise käigus võtab kohus seisukoha ka vangla tegevuse õigusvastasuse väite osas.

Kaebajat ei ole seega vajalik suunata tõhusama nõude esitamisele, sest ta on sellise nõude juba

esitanud. Käesolevas asjas esitatud eraldiseisev tuvastamiskaebus ei ole lubatav.

HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub eeltoodud

põhjustel ilmselgelt kaebeõigus saatemeeskonna ametnike 16. juuli 2024. a tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemise nõude esitamiseks. Kohus tagastab kaebuse selle nõude osas

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

6. Lisaks eelnevale on kaebaja soovinud vanglale 17. juulil 2024 esitatud kaebusele nr

3-24/2-2/7039 vastamata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemist ning vanglale kohustava

ettekirjutuse tegemist vastata viivitamata nimetatud kaebusele. Kaebaja on esitanud vanglale 8.

septembril 2024 vaide nr 3-24/22/6552 (dtl 9), milles vaidlustas vangla viivituse ning soovis

enda kaebusele nr 3-24-/2-2/7039 viivitamata vastust.

Kohus leiab, et eelviidatud tuvastamisnõude puhul ei ole tegemist eraldiseisva nõudega, sest

kaebaja on samas esitanud kohustamisnõude, milles soovib vanglale ettekirjutuse tegemist tema

kaebusele nr 3-24-/2-2/7039 vastamiseks kohustamiseks. Tuvastamisnõue on seega hõlmatud

kohustamisnõudega.

Kaebaja taotles 17. juulil 2024 Viru Vanglale esitatud kaebuses nr 3-24/2-2/7039 (dtl 8), et

vangla tunnistaks saatemeeskonna ametnike tegevuse õigusvastaseks ning esitaks talle arsti poolt

väljastatud tervisetõendi selle kohta, et ametnikud ei ole nakkushaiguste kandjad. Seejärel esitas

kaebaja järgmisel päeval seoses saatemeeskonna ametnike tegevusega vanglale kahjunõude,

mille lahendamine eeldas saatemeeskonna tegevuse õiguspärasuse hindamist. Vangla on seda ka

oma 16. septembri 2024. a otsuse nr 6-16/24/111-4 punktis 2.4 (dtl 21) teinud. Seega on kaebaja

sisuliselt saanud oma nõudele vastuse, kuigi vastust konkreetselt kaebusele nr 3-24/2-2/7039 ei

ole vormistatud. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et haldusmenetluse seadus (HMS) ei

näe ette seda, et isik saaks nõuda kaebuses haldusorganile selle tegevuse õigusvastasuse

tuvastamist. Kui kaebaja leidis, et ametnikud tegutsesid tema saatmisel õigusvastaselt, oli tal

võimalik oma õigusi kaitsta, esitades kahjunõude, mida kaebaja on ka teinud. Samuti saab

ametnike õigusvastasele käitumisele juhtida tähelepanu haldusorganile esitatavas märgukirjas.

Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja on saanud sisuliselt oma kaebusele vastuse vangla 16.

septembri 2024. a otsuses nr 6-16/24/111-4, ei ole vangla tema õigusi rikkunud, sest kaebajale on

vangla seisukoht seoses saatemeeskonna tegevusele tehtud etteheidetega teada. Kaebaja on

seoses saatemeeskonna tegevusega esitanud kohtule haldusasjas nr 3-24-2603 kahju hüvitamise

nõude ning seega saab ta ametnike tegevust vaidlustada ning oma õigusi kaitsta selles

3-24-3141

menetluses. Nagu eelnevalt viidatud, ei ole saatemeeskonna ametnike tegevuse õigusvastasuse

tuvastamine eraldiseisvalt kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Lisaks leiab kohus, et kaebajal

puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt saatemeeskonna liikmete kohta tervisetõendi

väljastamist. Kaebajal on küll õigus nõuda võimalikult nakkusohutuid kinnipidamistingimusi (vt

nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 17 lg 3 p 4), kuid mitte seda, et talle väljastataks

tervisetõend ametniku terviseseisundi kohta konkreetsel kuupäeval. Kaebaja kahjunõude

lahendamisel asjas nr 3-24-2603 saab kohus otsustada ka vastava teabe asjakohasuse üle ja

vajadusel koguda vastavad tõendid.

HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse

kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et kaebajal

puudub eeltoodud põhjustel ilmselgelt kaebeõigus kohustamisnõude esitamiseks. Kohus tagastab

kaebuse selle nõude osas samuti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

Muud menetluslikud otsustused

8. Kaebuse tervikuna tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

9. Kuna kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse ning kohtu hinnangul ei olnud kaebuse

menetlemise osas otsustuse tegemiseks vajalik koguda täiendavaid dokumente (v.a 18. novembri

2024. a kohtunõudes välja küsitud dokumendid), jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse

vanglalt haldustoimiku ning Justiitsministeeriumilt 18. veebruari 2022. a vastuse nr 11-7/1145-2

välja nõudmiseks (HKMS § 62 lg 2).

10. Kohtule 23. novembril 2024 esitatud avalduses (dtl 22) märgib kaebaja, et vangla vastas 18.

novembri 2024. a kohtunõudele viivitusega. Kaebaja palub tunnistada vangla tegevus

meelevaldseks ja kohtu jaoks solvavaks.

Kohus nendib, et Viru Vangla vastas 18. novembril 2024 edastatud kohtunõudele tõepoolest

ühepäevase viivitusega. HKMS § 51 lg 4 ls 1 kohaselt menetleb kohus hilinemisega esitatud

avaldust, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist. Tegemist ei ole praegusel juhul

asjaoluga, mis oleks kohtumenetlust kuidagi mõjutanud või seda pikendanud. Kuigi

menetlusosaline on kohustatud kohtule tähtaegselt ja kohtu poolt määratud vormis esitama kohtu

nõutud arvamused ja tõendid (HKMS § 28 lg 4), ei pea kohus praegusel juhul ühepäevast

viivitust kohtunõudele vastamisel menetlusõiguste kuritarvitamiseks ega kohtu solvamiseks.

11. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik