3-24-1041/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1041

Haldusasi

K.Z kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. augusti 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – K.Z

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

K.Z määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse K.Z määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13. augusti 2024. a

määruse peale haldusasjas nr 3-24-1041.

2. Jätta K.Z riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Jätta K.Z määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13. augusti

2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-1041 muutmata.

4. Jätta rahuldamata K.Z taotlus haldusasja nr 3-24-1041 menetluse kinniseks

kuulutamiseks.

5. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse muutmisest ja riigi õigusabi andmisest keeldumist puudutavas

osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

(HKMS § 49 lg 6, § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; RÕS § 15 lg 8). Muus osas ei saa määruse

peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 2, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.Z esitas Tallinna Vanglale 29.02.2024 taotluse hüvitada mittevaraline kahju 20 500

eurot seoses sellega, et vangla inspektor-kontaktisik on tema ennetähtaegse vabastamise

menetluses ning armuandmismenetluses koostatud iseloomustustes esitanud Harju

Maakohtule ja Vabariigi Presidendile taotleja kohta ebaõiget ja solvavat ning au teotavat

informatsiooni. Tallinna Vangla tagastas 23.04.2024 vastusega nr 5-37/24/24-2 kahju

3-24-1041

hüvitamise taotluse läbivaatamatult, sest K.Z on samadel asjaoludel taotlenud kahju

hüvitamist juba varem ning vangla on jätnud taotlused rahuldamata.

2. K.Z esitas Tallinna Halduskohtule 04.04.2024 kaebuse (korduvalt täiendatud) hüvitada

Tallinna Vangla tekitatud mittevaraline kahju kokku 25 000 eurot, sh 20 500 eurot selle eest,

et vangla inspektor-kontaktisik esitas Harju Maakohtule ja Vabariigi Presidendile kaebaja

iseloomustustes väära ja solvavat informatsiooni. Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu

tasumise kohustusest.

3. Tallinna Vangla selgitas 17.07.2024 vastuses, et vangla on koostanud K.Z kohta

iseloomustused 07.02.2023 ja 19.12.2023 tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses

ning 09.08.2023 armuandmismenetluses. Valdavas osas on iseloomustused sisult kattuvad.

Peamine erinevus on, et 07.02.2023 ja 19.12.2023 iseloomustustes on antud mh hinnang uue

kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele, kuid 09.08.2023

iseloomustuses selline hinnang puudub.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 07.08.2024 määrusega K.Z kaebuse 20 500 euro suurust

kahjunõuet puudutavas osas, jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata, jättis riigilõivust

vabastamise taotluse 135 euro ulatuses rahuldamata ja ülejäänud osas läbi vaatamata. Samuti

jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale 135 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15-päevase

tähtaja. Halduskohus leidis, et kohustusliku kohtueelse menetluse saab lugeda läbituks 4500

euro suuruse kahjunõude osas, mis seondub Tallinna Vangla 19.12.2023 iseloomustusega.

Ülejäänud osas tagastas halduskohus kahju hüvitamise kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Halduskohus märkis, et kuigi menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud, tuleb

menetlusabi taotlus jätta HKMS § 111 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldamata, kuna kahjunõuet ei saa

pidada perspektiivikaks. Taotletud kahjuhüvitise suurus on ilmselgelt ülepaisutatud ja kaebaja

iseloomustuses on kasutatud kirjeldavaid väljendeid, mitte solvanguid. Kaebaja 04.03.2024

märgukirjas tehtud etteheidetele on Tallinna Vangla 03.04.2024 vastuses sisuliselt vastanud.

Seejuures ei sisalda 19.12.2023 iseloomustus olulisel määral uut teavet, võrreldes varasemate

iseloomustustega, mille üle praeguses asjas ei vaielda. Iseloomustust ei ole ka esitatud

laiemale avalikkusele, vaid kohtule, kellelt saab eeldada iseloomustuse kriitilist lugemist.

Halduskohtu 07.08.2024 määrus jõustus edasi kaebamata 24.08.2024.

5. Tallinna Halduskohus pikendas 08.08.2024 kaebuse puuduse kõrvaldamiseks (riigilõivu

tasumiseks) määratud tähtaega kuni 08.09.2024 ja selgitas kaebajale, et menetluses on üksnes

kahjunõue, mis seondub 19.12.2023 iseloomustusega. Kuna sellega seonduvalt ei ole kaebaja

tervisekahjule tuginenud, siis ei ole kaebus riigilõivuvaba.

6. K.Z esitas 08.08.2024 taotluse kaebuse muutmiseks selliselt, et nõude suuruseks on

kokku 22 500 eurot (sh 13 500 eurot + 3 × 3000 eurot) või õiglane hüvitis. Kahjunõuet ei saa

pidada ülepaisutatuks. Tuleb arvestada, et seda iseloomustust on esitatud kolm korda

kaebajale ja kohtule ning kolm korda Vabariigi Presidendile. Iga kord, kui kaebaja on

iseloomustust lugenud või iseloomustuse tõttu on tema armuandmispalved jäetud

rahuldamata, on kaebajale sellega kaasnenud hingelised kannatused, haigushood ja

enesevigastamised. Kehavigastustega tekitatud kahju hüvitamise kaebuselt riigilõivu ei nõuta.

K.Z märkis 13.08.2024 seisukohas täiendavalt, et tal ei ole võimalik 135 euro suurust

riigilõivu tasuda, ning palus juhul, kui kohus ei anna talle menetlusabi, pikendada riigilõivu

tasumise tähtaega kuni 09.10.2024.

7. Tallinna Halduskohus jättis 13.08.2024 määrusega kaebuse nõude muutmise

avalduse rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis menetlusabi taotluse rahuldamata

2(6)

3-24-1041

(resolutsiooni p 2) ja keeldus riigilõivu tasumise tähtaja pikendamisest (resolutsiooni p 3).

Kaebaja ei ole taotlenud pelgalt rahalise nõude suurendamist (HKMS § 49 lg 3 p 2), vaid on

nõude muutmise avalduses tuginenud teistele asjaoludele, võrreldes menetlusse jäänud

kahjunõude alusega. Seetõttu on tegemist kaebuse aluse (HKMS § 41 lg 2) muutmisega

HKMS § 49 lg 1 tähenduses. Kaebaja on seni seostanud kehavigastusi Vabariigi Presidendile

esitatud armuandmispalvega seotud vangla iseloomustusega, mille osas tagastas kohus

kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse mittenõuetekohase läbimise tõttu. Kaebaja ei ole

08.08.2024 avalduses täpsustanud, et soovib hüvitist mingite muude kehavigastuste tekitamise

eest. Varem esitatut kordav nõue ei oleks lubatav samal põhjusel (s.o kohtueelne menetlus on

läbimata). Isegi kui tegu oleks uuel alusel nõutava kahjuga, ei oleks sellise nõude lisamine

kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas. Praeguse kaebuse esemeks on kitsalt Tallinna

Vangla 19.12.2023 iseloomustusega tekitatud mittevaraline kahju, mida kaebaja on seostanud

väärikuse alandamise ja mainekahjuga. Seega oleks tegemist täiesti uue nõudega, mille

lubatavuse eeldusi peaks kohus asuma kontrollima ja mille menetlemine koos mitteseotud

nõudega oleks asjatult koormav. Kui kaebaja soovib nõuda kahju hüvitamist mingil muul

alusel, siis tuleb tal esitada halduskohtule uus kaebus ning läbida eelnevalt kohustuslik

kohtueelne menetlus. Kaebaja on esitanud uue menetlusabi taotluse, kuid see ei sisalda uusi

asjaolusid, mis annaksid alust muuta 07.08.2024 määruses toodud seisukohti. Menetlusabi

taotlus jäi rahuldamata kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu ja see hinnang ei ole muutunud.

Korduv taotlus jääb seetõttu rahuldamata. Riigilõivu tasumise tähtaja pikendamine kuni

09.10.2024 ei ole põhjendatud, sest see tähendaks sisuliselt pooleaastast n-ö ajapikendust, mis

oleks juba võrdsustatav HKMS § 110 lg 1 p-s 2 nimetatud vormis menetlusabi andmisega.

8. K.Z palub 14.08.2024 määruskaebuses (hiljem korduvalt täiendatud) tühistada

halduskohtu 13.08.2024 määrus. Halduskohus on HKMS § 49 alusel õigusvastaselt keeldunud

nõutava kahjuhüvitise suurendamisest. Halduskohus ei saanud lugeda kaebust

perspektiivituks, sest kaebajal oleks esitada täiendavaid asjaolusid. Kaebaja ei ole võimeline

tasuma riigilõivu 135 eurot ja halduskohus tahab ilmselt mõjutada teda vaidlusest loobuma.

Kohus on küll tulnud vastu ja aktsepteerinud hüvitisena 13 500 eurot, kuid ei ole arvestanud,

et Tallinna Vangla on koostanud õigusdokumendi, millega tahtlikult võttis kaebajalt

vabaduse. Seda iseloomustust on esitatud Vabariigi Presidendile kolm korda ja sellega

kaasnesid iga kord hingelised kannatused ja füüsilised enesevigastused. Tekkinud kannatusi

arvestades tuleb kaebajale anda menetlusabi, kaebajat juhendada ja määrata talle advokaat.

Kaebaja taotleb uuesti kahjunõude suurendamist 22 500 euroni ja märgib, et kehavigastuse

tekitamise eest kahju hüvitamise kaebuselt riigilõivu ei nõuta. Kaebaja palub kuulutada

menetlus kinniseks ning asendada avaldatavates lahendites tema nimi tähemärgiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 49 lg 6, § 119 lg 1), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52–

54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg

1; riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).

10. K.Z on määruskaebuse menetluses mh taotlenud riigi õigusabi korras advokaadist

esindaja määramist. Kuna Tallinna Halduskohtu 13.08.2024 määrus ei käsitle riigi õigusabi

andmata jätmist, siis loeb ringkonnakohus, et kaebaja on taotlenud riigi õigusabi eeskätt

seoses määruskaebemenetlusega. Taotlus tuleb jätta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata, sest kaebaja on suutnud iseseisvalt koostada määruskaebuse, milles on

piisavalt selgitatud, miks ta halduskohtu määrusega ei nõustu, ja ringkonnakohus saab

3(6)

3-24-1041

määruskaebuse sisuliselt läbi vaadata. Halduskohtu määruse vaidlustamiseks riigi õigusabi

andmine ei ole vajalik mh poolte võrdsuse tagamiseks (RÕS § 7 lg 3).

11. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et Tallinna Halduskohus ei ole 07.08.2024 määruses

aktsepteerinud Tallinna Vangla 19.12.2023 iseloomustusega seonduva kahjuhüvitisena mitte

13 500 eurot, vaid 4500 eurot. Halduskohus selgitas, et kuna kaebaja ei olnud enne

29.02.2024 kahjunõude esitamist taotlenud Tallinna Vanglalt 19.12.2023 iseloomustusega

tekitatud kahju hüvitamist, siis ei saanud vangla kahjunõuet selles osas jätta läbi vaatamata

viitega, et kaebaja on juba varem hüvitist taotlenud. Sel põhjusel leidis halduskohus, et

vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus tuleb lugeda

kokku 13 500 euro suuruse kahjunõude puhul läbituks osas, mis puudutas 19.12.2023

iseloomustust (07.08.2024 määruse põhjenduste p-d 2.3, 2.5, 2.6 ja 3). Kuivõrd kaebaja kohta

oli koostatud kolm samalaadset iseloomustust (07.02.2023, 09.08.2023, 19.12.2023), hindas

halduskohus kohtueelse menetluse läbituks 1/3 ulatuses (s.o 13 500 ÷ 3 = 4500). Asjaolu, et

menetlusse on jäänud vaid 4500 euro suurune kahjunõue, nähtub selgelt ka halduskohtu

07.08.2024 määruse resolutsiooni p-st 1, millega on K.Z 25 000 euro suurune kahju

hüvitamise nõue tagastatud 20 500 eurot puudutavas osas. Eeltoodud summast lähtudes on

kaebajalt RLS § 60 lg-st 2 tulenevalt nõutud 135 euro (s.o 3% taotletava hüvitise summast)

suuruse riigilõivu tasumist (4500 × 0,03 = 135).

12. K.Z ei ole halduskohtu 07.08.2024 määrust vaidlustanud ja see jõustus 24.08.2024.

Kaebaja esitas halduskohtule 08.08.2024 taotluse, milles soovis suurendada taotletava

hüvitise suurust 22 500 euroni ning selgitas, et tegemist on tervisekahju nõudega, kuna

iseloomustuste tagajärjel tekkisid kaebajal hingelised kannatused, haigushood ja

enesevigastamised. Esiteks tuleb märkida, et HKMS § 49 lg 3 p-st 2 tulenevalt ei loeta

rahalise nõude suurendamist kaebuse muutmiseks ning on kaebajal soovi korral võimalik

hüvitisenõuet menetluse käigus suurendada, kuid sellisel juhul tuleb tal RLS § 60 lg 2 alusel

tasuda täiendavalt ka riigilõivu. Kui kaebaja soovib suurendada praeguses asjas menetlusse

jäänud taotletava hüvitise suurust 22 500 euroni, tuleb kaebuselt tasuda riigilõivu kokku 675

eurot (22 500 × 0,03 = 675).

13. K.Z 29.02.2024 kahju hüvitamise taotlusest (dtl 65–67) nähtuvalt seostas kaebaja

väidetavaid tervisekahjustusi 07.02.2023 iseloomustusega (dtl 100–108; esitatud 09.02.2023

tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses Harju Maakohtule). Seonduvalt 19.12.2023

iseloomustusega (dtl 116–124; esitatud 21.12.2023 tingimisi enne tähtaega vabastamise

menetluses Harju Maakohtule) on K.Z 29.02.2024 taotluses viidanud üksnes väidetavale

ahistamisele, au teotamisele ja väärikuse alandamisele (sh VangS § 41 ja karistusseadustiku

(KarS) § 324 rikkumisele), kuid mitte tervise kahjustamisele. K.Z 29.02.2024 taotlust ei

muuda tervisekahju hüvitamise nõudeks asjaolu, et maakohus võis jätta kaebaja tingimisi

enne tähtaega vabastamata mh vaidlusaluse 19.12.2023 iseloomustuse tõttu ning kaebaja

hinnangul kahjustavad vanglatingimused tema tervist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

13.08.2024 määruses tehtud järeldusega (vt põhjenduste p 5), et K.Z on 08.08.2024 avalduses

soovinud kaebust muuta, kuid seda ei ole HKMS § 49 lg-st 1 tulenevalt alust aktsepteerida,

sest kaebus ei oleks VangS § 11 lg-s 8 toodud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata

jätmise tõttu muudetud kujul lubatav (nt Riigikohtu 09.10.2019 määrus nr 3-18-976, p-d 8 ja

11; 20.12.2017 otsus nr 3-14-52649, p 9; 17.06.2010 otsus nr 3-3-1-41-10, p-d 12–14). Kui

kaebaja soovib taotleda varasemast erineva kahju hüvitamist (sh täiendavalt), siis on tegemist

kaebuse nõude muutmisega. Kui kaebaja seostab kahjunõuet varasemast erineva avaliku

võimu kandja teoga, siis on tegemist kaebuse aluse muutmisega. Mõlemal juhul peavad

kaebuse muutmiseks olema täidetud HKMS § 49 lg-s 1 sätestatud tingimused (sh peaks

kaebus muudetud kujul olema lubatav). Praegusel juhul oli kaebajal kohustuslik kohtueelne

4(6)

3-24-1041

menetlus igal juhul läbimata, sõltumata sellest, kas käsitada K.Z 08.08.2024 avaldust selliselt,

et kaebaja on täiendavalt taotlenud 19.12.2023 iseloomustusega tekitatud tervisekahju

hüvitamist või kaebaja soovib täiendavalt nõuda kahju hüvitamist seonduvalt 07.02.2023 ja

09.08.2023 iseloomustustega. Seega jättis halduskohus 08.08.2024 taotluse kaebuse

muutmiseks õiguspäraselt rahuldamata ning tähtsust ei oma, et tervisekahju nõue oleks RLS §

22 lg 1 p 12 järgi riigilõivuvaba.

14. Halduskohus jättis 13.08.2024 määrusega K.Z 13.08.2024 menetlusabi taotluse

rahuldamata, tuginedes 07.08.2024 määruses esitatud põhjendustele. Ringkonnakohus

nõustub, et kuna asjaolud ei olnud muutunud, siis ei pidanud halduskohus taotluse

rahuldamata jätmist täiendavalt põhjendama. Tallinna Halduskohtu 07.08.2024 määruses (vt

põhjenduste p-d 5–8) on asjakohaselt ja piisavalt selgitatud, et kuigi täidetud on menetlusabi

andmise majanduslikud eeldused (st kaebaja ei ole ilmselt võimeline 135 euro suurust

riigilõivu tasuma), ei ole HKMS § 111 lg-te 1 ja 2 järgi siiski alust menetlusabi taotlust

rahuldada, kuna kaebuse eduväljavaated on kasinad. Ringkonnakohus jagab seda hinnangut.

Au ja head nime riivavate haldustoimingute õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda

võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 1046 ja 1047 osas, milles need ei ole vastuolus

haldusõiguslike normidega, kuid au ja head nime riivavate avalduste õiguspärasuseks ei piisa

ainuüksi faktiväidete ja väärtushinnangute kooskõlast VÕS §-dega 1046 ja 1047, vaid

avalduste tegemiseks peab olema ka seaduslik alus (nt Riigikohtu 03.10.2023 otsus nr 3-19-

1565, p 15; 12.06.2012 otsus nr 3-3-1-3-12, p 41). Praegusel juhul tulenes Tallinna Vanglale

õiguslik alus 19.12.2023 iseloomustuse koostamiseks ja maakohtule esitamiseks VangS § 76

lg 1 p-st 2 ja lg-st 2 ning justiitsministri 12.08.2010 määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi

enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ (määrus nr 28) §-dest 4 ja 11.

Määruse nr 28 § 9 lg 1 kohaselt koostab kinnipeetava iseloomustuse kontaktisik. Määruse nr

28 § 4 järgi on kinnipeetava iseloomustuse koostamise üheks aluseks riskihinnang (vt

määruse nr 28 § 8) ning iseloomustuse eesmärk on anda hinnang tingimisi enne tähtaega

vabastamise otsustamisel KarS § 76 lg 4 kohaselt tähtsust omavates küsimustes (sh

kinnipeetava ohtlikkus, uue kuriteo toimepanemise võimalikkus ja seda soodustavad

asjaolud).

15. Ringkonnakohtule ei ole kaebaja etteheidete põhjal äratuntav, et 19.12.2023

iseloomustus sisaldaks ebaõigeid faktiväiteid, vaid kaebaja on pigem väitnud ebakohaste

väärtushinnangute (s.o faktidest tehtud järelduste) avaldamist. Isegi kui kaebaja peab mingeid

tema tervisekaardi andmeid või ekspertiisiakte sisuliselt ebaõigeteks, ei tähenda see, et

selliseid andmeid faktiliselt ei eksisteeri. Seega ei saa nende iseloomustuses kajastamist

käsitada ebaõigete faktiväidete avaldamisena. Kuigi iseloomustuses on kaebaja kohta esitatud

mitmeid üsna n-ö reljeefseid väärtushinnanguid (nt „manipuleeriv isik“, „kuritarvitab

ravimeid“, „agressiivne suhtleja“), on selliseid järeldusi ühtlasi põhjendatud, mistõttu ei saa

neid pidada ilmselgelt ebakohasteks. Ka juhul, kui mõnda iseloomustuses avaldatud

väärtushinnangut ei saaks pidada kohaseks, tuleb võtta arvesse asjaolu, et iseloomustus esitati

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses, mitte ei ole kaebaja au ja

väärikust väidetavalt riivavaid seisukohti avaldatud laiale isikute ringile (vt ka Riigikohtu

16.11.2022 otsus nr 2-19-8673, p 11). Seetõttu isegi juhul, kui iseloomustus võis sisaldada

mingeid ebakohaseid väärtushinnanguid, ei pea ringkonnakohus usutavaks, et sellega võiks

olla kaebajale tekitatud mittevaralist kahju, mis tuleks hüvitada rahas (vt riigivastutuse

seaduse § 9 lg 2, § 13 lg 1 p 3). Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline

hüvitamine on erandlik ja nähtud ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral

(nt Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13). Ringkonnakohus ei nõustu seejuures

kaebaja seisukohaga, et Tallinna Vangla iseloomustusega on temalt võetud vabadus (s.o see

takistas tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist). Kuigi vangla koostab

5(6)

3-24-1041

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses mh kinnipeetava iseloomustuse

ja edastab selle koos muude materjalidega maakohtule, ei ole iseloomustuses avaldatu

maakohtule siduv ning kinnipeetava vabastamise või vabastamata jätmise otsustab maakohus

iseseisvalt (vrd Riigikohtu 10.04.2019 määrus nr 3-18-111, p 16). Praegusel juhul tuleb lisaks

arvestada, et K.Z 29.02.2024 kahju hüvitamise taotluse esitamise ajaks ei olnud maakohus

kaebaja ennetähtaegse vabastamise küsimust üldse otsustanud. Samuti ei ole Harju Maakohus

piirdunud 21.05.2024 määruse nr 1-21-2344 (jõustus 09.07.2024) tegemisel üksnes Tallinna

Vangla poolt 21.12.2023 esitatud materjalidega, sest tingimisi enne tähtaega vabastamise

menetluse raames tehti K.Z suhtes mh kohtupsühhiaatriline ekspertiis (sh täiendav ekspertiis).

Maakohtu määrusest järeldub, et peamine põhjus, miks kaebaja jäeti tingimisi enne tähtaega

vabastamata, oli viidatud ekspertiisiaktides toodud hinnang, et K.Z ei ole psüühikahäirete

tõttu suuteline alluma kriminaalhooldusele ja täitma kriminaalhoolduse nõudeid. Eeltoodut

arvestades tuleb hüvitamiskaebuse rahuldamise tõenäosust pidada väikeseks ja riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamine ei ole seetõttu põhjendatud.

16. Eelneva põhjal jääb K.Z määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

13.08.2024 määrus muutmata.

17. K.Z esitas 25.08.2024 taotluse kuulutada praeguse haldusasja menetlus kinniseks ja

asendada määruses tema nimi tähemärgiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluse

kinniseks kuulutamine kaebaja terviseandmete kaitseks vajalik. Kaebaja õigused on piisavalt

tagatud, kui kohtulahendi avalikustamisel asendatakse tema nimi tähemärgiga, kuna muid

kaebajat üheselt identifitseerida võimaldavaid andmeid lahend ei sisalda (HKMS § 175 lg 3, §

179 lg 4; nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2023 määrus nr 3-22-2028, p 20; 26.10.2022

määrus nr 3-22-1847, p 14). Kui menetlusvälised isikud peaksid soovima haldusasja

toimikuga tutvuda, lahendatakse taotlus HKMS §-st 89 lähtudes.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)