3-24-822/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-822

Haldusasi

C.L kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – C.L

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

C.L määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse C.L määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2024. a

määruse peale haldusasjas nr 3-24-822.

2. Jätta C.L määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2024. a

määrus haldusasjas nr 3-24-822 muutmata.

3. Jätta rahuldamata C.L taotlused määrata ekspertiis ja keelata Tallinna Vangla

ametnike juurdepääs tema terviseandmetele, täiendada kaebust 15 480 euro

suuruse kahju hüvitamise nõudega, liita haldusasjad nr 3-24-822 ja nr 3-24-1248

ning kuulutada haldusasja nr 3-24-822 menetlus kinniseks.

4. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist ja kaebuse muutmisest keeldumist puudutavas osas

esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

(HKMS § 49 lg 6, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata

(HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1, § 252 lg 7; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.L esitas Tallinna Halduskohtule 18.03.2024 kaebuse mõista Tallinna Vanglalt 3,5

aastat isolatsioonis hoidmise, kehaliste ja psüühiliste vigastuste tekitamise ning Euroopa

vanglareeglistiku ja piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise

tõkestamise Euroopa komitee (CPT) standardite rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju

3-24-822

hüvitamiseks välja 50 000 eurot. Kohtueelne menetlus on läbitud (vt taotlus nr 5-37/24/15-1).

Kaebaja palus ühtlasi esialgse õiguskaitse korras tagada talle aknaga kamber, isiklikud

esemed, psühhiaatriline ravi ja võimalus helistada 7 korda nädalas. Lisaks taotles kaebaja

menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja advokaaditasu maksmiseks. Kaebaja palus ka liita kaebus

haldusasjaga nr 3-23-3031, sest mõlemas asjas menetletakse sama sisuga kaebusi.

2. Tallinna Vangla selgitas 27.03.2024 vastuses, et kaebuse esemega seotult on C.L

esitanud vanglale 11.01.2024 kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/24/7-1, milles ta taotles kahju

hüvitamist lukustatud kambris hoidmise eest ajavahemikul 28.06.2022–16.01.2023 ja tervise

teadliku rikkumise eest aastatel 2020–2023. Seejärel esitas C.L 30.01.2024 taotlused nr 5-

37/24/7-2, nr 5-37/24/7-3 ja nr 5-37/24/7-4, milles viitas 225 päeva vältel lukustatud kambris

hoidmisele ja tervise rikkumisele aastatel 2020–2023. Taotlused on menetluses ning vangla

on 29.02.2024 ja 08.03.2024 kirjadega andnud C.Lle tähtaja kahjunõudes esinevate puuduste

kõrvaldamiseks, mida ta ei ole senini teinud. Tallinna Vangla pikendas taotluste lahendamise

tähtaega kuni 11.04.2024 seoses menetluse keerukusega.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 28.03.2024 määrusega C.L kaebuse (resolutsiooni p

1), vabastas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluselt nõutava riigilõivu tasumisest (resolutsiooni

p 2) ja jättis muus osas menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3), samuti jättis

rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 4) ja taotluse kaebuste liitmiseks

(resolutsiooni p 5).

Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada, sest kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku

kohtueelset menetlust (HKMS § 47 lg 1; vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8). Tallinna

Vangla selgitas, et kaebaja taotlused, mis puudutavad lukustatud kambris hoidmist,

meditsiinilise abita jätmist ja tervise rikkumist, on menetluses ning taotluste lahendamise

tähtajaks on määratud 11.04.2024. Seega ei ole vangla kaebaja kahjunõudeid veel lahendanud

ja möödunud ei ole ka riigivastutuse seaduse § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg

kahjunõude lahendamiseks. Seega on kaebaja pöördunud kahjunõudega kohtusse ennatlikult.

Asjaolu, et kaebaja hinnangul on ta kahju hüvitamise taotluse puudused kõrvaldanud, ei

tähenda, et kohtueelne menetlus on läbitud. Kohtueelne menetlus lõpeb kas taotluse

tagastamisega või taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmisega (VangS § 11

lg 8). Kaebajal on võimalik pöörduda kohtusse pärast seda, kui vangla on kahjunõude

lahendanud või jätnud selle tähtaegselt lahendamata.

Kohus mõistab kaebaja üldsõnalist menetlusabi taotlust selliselt, et kaebaja taotleb

menetlusabi nii kaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse taotluselt ettenähtud riigilõivu

tasumiseks ning ühtlasi riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kuna kaebus kuulub

tagastamisele, siis jäävad kaebaja taotlused kaebuselt nõutava riigilõivu tasumisest

vabastamiseks ja riigi õigusabi korras esindaja määramiseks rahuldamata (HKMS § 111 lg 3;

riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5). Kuna esialgse õiguskaitse taotlus on

kiireloomuline, siis on põhjendatud anda kaebajale menetlusabi esialgse õiguskaitse taotluselt

nõutava riigilõivu tasumiseks. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, sest kahjunõude

puhul ei saa kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda hiljem oluliselt raskendatuks või

võimatuks, st kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebuse tagastamise tõttu jääb

rahuldamata ka taotlus kaebuste liitmiseks (HKMS § 48 lg 1).

4. C.L palub 16.04.2024 määruskaebuses (hiljem korduvalt täiendatud) tühistada

halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule menetlemiseks, lugedes kohustusliku

kohtueelse menetluse läbituks, samuti rahuldada tema menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused.

Halduskohus oli 28.03.2024 määruse tegemisel erapoolik ja ei rakendanud uurimisprintsiipi

2(6)

3-24-822

ega arvestanud kaebaja seisukohtadega. Tallinna Vangla on esitanud 11.04.2024 vastuse nr 5-

37/24/7-9 kahju hüvitamise nõudele ja seega on kohtueelne menetlus läbitud. Kaebaja vajab

menetlusabi, sest tal puudub raha riigilõivu tasumiseks (kohtud on teda korduvalt tunnistanud

maksejõuetuks – nr tsiviilasi nr 2-23-16387) ning ta ei suuda õigusalaste teadmiste puudumise

tõttu oma õigusi adekvaatselt kaitsta (sh esitab Tallinna Vangla keskmisest raskemaid

haldustekste ja advokaat on vajalik poolte võrdsuse tagamiseks).

Kaebaja palub lisaks kohaldada esialgset õiguskaitset: tagada talle vaikne ja praegusest

suurema aknaga kamber koos dušiga, vabastada kaebaja lukustatud kambrist (on viibinud

isolatsioonis 24 kuud + 22 kuud), võimaldada kaebajal teha igapäevaselt erakõnesid,

eemaldada käerauad, lülitada kambris välja privaatsust oluliselt riivav kaamera, tõsta

toidunormi (kuna kaebaja pikkus on 188,8 cm, siis ei kohaldata talle üle 190 cm pikkustele

mõeldud toidunormi), määrata kaebajale psühholoog ja võimaldada teoloogiaõpinguid.

C.L esitas 18.04.2024 täienduse, milles taotleb mh uue ekspertiisi määramist, et lükata ümber

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 19.07.2023 ekspertiisiakt nr 23E-AOK0016 ja vangla

tervisekaardi andmed, milles on teda kujutatud manipuleerija ning psühhoose etleva

sõltlasena. Samuti palub kaebaja keelata Tallinna Vangla ametnikele juurdepääs tema

terviseandmetele. C.L palub 21.04.2024 taotluses kuulutada haldusasja menetlus tema eraelu

(terviseinfo) kaitseks kinniseks ning asendada avaldatavas kohtulahendis tema nimi

tähemärgiga. C.L palub 23.04.2024 avalduses lisada praeguses asjas esitatud 50 000 euro

suurusele kahjunõudele ka 15 480 euro suuruse kahju hüvitamise nõue (vt Tallinna Vangla

17.04.2024 vaideotsuses nr 5-15/24/72-2 viidatud kahjunõue nr 5-37/24/31-1). C.L palub

29.06.2024 avalduses liita haldusasi nr 3-24-822 ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-24-1248,

mis seondub samuti kaebaja isolatsioonis hoidmisega ja milles halduskohus on kaebajale

määranud esindaja riigi õigusabi korras. C.L palub 30.10.2024 seisukohas suurendada tema

esitatud kahju hüvitamise nõuet 81 600 euroni (sh intress ajavahemikul 2024. a märtsist kuni

oktoobrini 5000 eurot, inflatsiooni katmiseks 1600 eurot ja kahjunõude suurendamine HKMS

§ 49 alusel 25 000 eurot).

5. Tallinna Vangla edastas 17.09.2024 ringkonnakohtu nõudel Tallinna Vangla 11.04.2024

vastuse nr 5-37/24/7-9, millega tagastati C.L 11.01.2024 kahju hüvitamise taotlus nr 5-

37/24/7-1 (täiendatud 30.01.2024 lisadega nr 5-37/24/7-2 ja nr 5-37/24/7-4) osas, mis

puudutas kaamerajälgimist ja eraldatud lukustatud kambris hoidmist ajavahemikul 2021. a

veebruarist kuni 12.07.2023, ajavahemikel 18.11.2022–19.04.2023 ja 20.04.2023–12.07.2023

mõtestatud tegevuse mittetagamist, vangla koostatud dokumentides ebaõigete andmete

kajastamist ja meditsiiniabi osutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Sama

vastusega on jäetud C.L kahju hüvitamise taotlus rahuldamata osas, mis puudutas

ajavahemikul 13.07.2023–11.01.2024 kaamerajälgimisega eraldatud lukustatud kambris

hoidmist, mõtestatud tegevuse mittetagamist ajavahemikel 16.04.2021–10.11.2021,

04.01.2022–18.11.2022 ja 13.07.2023–11.01.2024 ning ajavahemikul 13.07.2023–11.01.2024

vangla tegevusega tekitatud muud kahju (sh vanglaametnike käitumine, kambris kinni

hoidmine, vaimne ahistamine, au ja hea nime teotamine, tegevuste mittevõimaldamine ja

vangistustingimused). Meditsiiniosakonna tegevust taotleja ravimisel puudutavas osas

vastatakse kahju hüvitamise taotlusele eraldi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7; RÕS § 15 lg

8), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamiseks

3(6)

3-24-822

minimaalselt vajalikul määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse

esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. HKMS § 47 lg-st 1 tuleneb, et kui seaduses on mõnda liiki nõude lahendamiseks nähtud

ette kohustuslik kohtueelne menetlus, siis võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on

pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses,

milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 8 järgi on

kinnipeetaval õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole

tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning

vangla on taotluse tagastanud või jätnud selle rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata.

Vanglale esitatud taotluse ja kohtule esitatud kaebuse nõue ning alus peavad seejuures

kattuma (nt Riigikohtu 30.11.2023 määrus nr 3-22-1679, p 13).

8. C.L taotles 18.03.2024 kaebuses mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et teda on

Tallinna Vanglas hoitud pikka aega isolatsioonis (lukustatud kambris), ning viitas

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise osas kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/24/15-1

menetlemisele ajavahemikul 11.01.2024–11.03.2024. Tallinna Vangla edastatud

dokumentidest nähtub, et C.L poolt Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-23-2815 esitatud

09.12.2023 avaldus on Tallinna Vanglas 11.01.2024 registreeritud üheaegselt nii täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjade peale esitatud vaidena nr 5-15/24/15-1 kui ka

kahju hüvitamise taotlusena nr 5-37/24/7-1. Seega saab järeldada, et kaebaja on kohtueelse

menetluse läbimise väitega soovinud viidata, et tema 11.01.2024 taotlust nr 5-37/24/7-1

(täiendatud 27.01.2024, 29.01.2024, 01.03.2024 ja 02.03.2024) ei olnud riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 18 lg-s 1 ettenähtud kahe kuu jooksul lahendatud, mistõttu oli kaebajal

VangS § 11 lg 8 kohaselt pärast 11.03.2024 õigus pöörduda kohtusse. Ringkonnakohus sellega

ei nõustu. RVastS § 18 lg 1 järgi hakkab kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg

kulgema alates nõuetekohase taotluse esitamisest. Siinsel juhul on Tallinna Vangla

29.02.2024 ja 08.03.2024 teatistes selgitanud, et kaebaja taotlus on puudustega, ning andnud

kaebajale haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 ja § 38 lg 3 alusel kahel korral 10-

päevase tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks märkis vangla 08.03.2024 teatises,

et menetluse keerukust arvestades on taotluse lahendamiseks tarvis täiendavat aega, mistõttu

pikendab vangla kaebaja taotluse menetlemise tähtaega kuni 11.04.2024. Kuigi C.L pärast

08.03.2024 teatise saamist täiendavaid seisukohti ei esitanud, ei jäetud taotlust siiski läbi

vaatamata, vaid see lahendati Tallinna Vangla 11.04.2024 vastusega nr 5-37/24/7-9. Kui

vangla pidas 08.03.2024 teatisele vaatamata võimalikuks kahju hüvitamise taotlus sisuliselt

lahendada, siis pidi taotlus olema nõuetekohane hiljemalt viimaste täpsustuste (02.03.2024)

esitamise järgselt. Seega oleks RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaeg möödunud alles

02.05.2024. Seejuures oli Tallinna Vangla taotluse lahendamise tähtaja pikendamisest kuni

11.04.2024 kaebajat selgelt teavitanud. Sellises olukorras pöördus C.L 18.03.2024 kaebusega

halduskohtusse ennatlikult ja halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel

õiguspäraselt, kuna 28.03.2024 määruse tegemise ajal oli kaebajal VangS § 11 lg-s 8

ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

9. Vaatamata sellele, et 16.04.2024 määruskaebuse esitamise ajaks oli kaebajal kohustuslik

kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud, ei anna see alust määruskaebust rahuldada, sest

kohtusse pöördumise eelduste täidetust tuleb hinnata kaebuse esitamise aja seisuga. Kuivõrd

kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud ja tagastamine ei võta

õigust pöörduda sama nõudega uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2), siis on kaebajal võimalik

esitada halduskohtule uus kaebus ning taotleda ühtlasi kohtusse pöördumise tähtaja

ennistamist. Kaebetähtaja ennistamiseks võib anda alust ringkonnakohtu varasem praktika,

milles on peetud võimalikuks sarnases olukorras (st kui kohustuslik kohtueelne menetlus on

4(6)

3-24-822

nõuetekohaselt läbitud hiljemalt määruskaebuse lahendamise ajaks) saata kaebus

halduskohtule menetlemiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2024 määrus nr 3-24-200, p

14; 11.07.2022 määrus nr 3-22-27, p 8) või jätnud selle tegemata üksnes põhjusel, et kaebaja

on juba esitanud halduskohtule uue samasisulise kaebuse (nt Tallinna Ringkonnakohtu

14.07.2022 määrus nr 3-22-932, p 7).

10. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on C.L pärast siinses asjas 28.03.2024 määrusega

kaebuse tagastamist esitanud halduskohtule küll mitmeid kaebusi, milles esile toodud

asjaolusid saab osaliselt seostada Tallinna Vangla 11.04.2024 vastusega nr 5-37/24/7-9 (vt

allpool), kuid olukorras, kus need kaebused on samuti tagastatud, ei ole kaebajal takistust

esitada korrektne uus hüvitamiskaebus, mida kohtul oleks võimalik sisuliselt menetleda.

C.L esitas Tallinna Halduskohtule 27.04.2024 kaebuse, milles vaidlustas mh Tallinna Vangla

tegevust tema isolatsioonis hoidmisel (24 + 22 kuud) ning esitas mitmeid samasisulisi

nõudeid, mis kajastuvad praeguses haldusasjas esitatud esialgse õiguskaitse taotluses. Tallinna

Halduskohus tagastas 08.05.2024 määrusega nr 3-24-1248 C.L kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel mh nõuete osas, mis puudutasid erakõnede lubamist, kaamera välja lülitamist,

toidunormi tõstmist ja psühholoogi määramist. Halduskohus viitas, et kuivõrd kaebaja esitas

kõnealused taotlused vanglale alles 22.04.2024, siis ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus

läbitud. Määrus jõustus 24.05.2024. Halduskohus võttis haldusasjas nr 3-24-1248 kaebuse

27.08.2024 määrusega menetlusse nõuetes tuvastada Tallinna Vangla 04.03.2024 käskkirja nr

1-24/1-2/87 tühisus (täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine) ning kohustada vanglat

paigutama kaebaja ümber lukustamata tavakambrisse. Võimalike kahju hüvitamise nõuete jms

osas märkis halduskohus määruses (p 32), et iga selline kaebus tuleb esitada eraldi, läbides

eelnevalt kohustusliku kohtueelse menetluse. Haldusasja nr 3-24-1248 menetlus on Tallinna

Halduskohtu 31.10.2024 määrusega lõpetatud, sest C.L ei viibi enam lukustatud kambris.

Määrus jõustus 21.11.2024.

Täiendavalt on C.L esitanud Tallinna Halduskohtule 29.08.2024 kaebuse, milles on mh

taotletud aastatel 2022–2023 isolatsioonis hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist

summas 15 480 eurot, mida on tõstetud 40 891,42 euro peale (haldusasi nr 3-24-2447). C.L

on selles asjas esitatud 07.10.2024 seisukohas siiski välistanud, et tegemist oleks sama

nõudega (50 000 eurot), mis oli esitatud praeguses asjas, viidates, et kahjunõue seondub

haldusasjaga nr 3-24-1248. Tallinna Halduskohus tagastas 13.11.2024 määrusega haldusasjas

nr 3-24-2447 C.L kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, sest kohtu hinnangul ei olnud kaebaja

esitatud korduvatele täiendustele vaatamata võimalik aru saada, millise mittevaralise kahju

hüvitamist kaebaja taotleb (millise perioodi eest ja milliste kannatuste eest), ning seetõttu ei

saa hinnata, kaas kaebaja on nõutava kohtueelse menetluse läbinud. C.L on halduskohtu

määruse peale esitanud 14.11.2024 määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

11. Ringkonnakohus ei käsitle kaebaja korduvaid taotlusi riigilõivu tasumisest

vabastamiseks ja riigi õigusabi andmiseks, samuti esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

iseseisvate taotlustena, vaid määruskaebuse täiendustena, sest kõik need küsimused

seonduvad eeskätt kaebuse sisulise menetlemisega (s.o asja menetluse jätkamisega), mitte

praeguse määruskaebuse menetlemisega ringkonnakohtus. Kuivõrd ringkonnakohus nõustus

halduskohtuga, et C.L 18.03.2024 kaebus kuulus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata

jätmise tõttu tagastamisele, siis ei olnud alust anda kaebajale ka menetlusabi riigilõivu

tasumiseks ega määrata talle riigi õigusabi korras advokaadist esindajat. Ringkonnakohus ei

pea nimetatud osas vajalikuks halduskohtu määruse põhjendusi üle korrata (HKMS § 203 lg

2). Halduskohus jättis ka esialgse õiguskaitse taotluse õiguspäraselt rahuldamata, sest kaebajal

puudub esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1). Määruskaebuse menetluses esitatud

5(6)

3-24-822

täpsustused ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Kaebaja taotlused (tagada talle

vaikne ja suurema aknaga kamber koos dušiga, vabastada kaebaja lukustatud kambrist,

võimaldada teha igapäevaselt erakõnesid, eemaldada käerauad, lülitada kambris välja

kaamera, tõsta toidunormi, määrata psühholoog, võimaldada teoloogiaõpinguid) väljuvad

kahju hüvitamise kaebuse piiridest ja ei ole seetõttu HKMS § 251 lg 1 kohaselt lubatavad (nt

Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-1245, p 16).

12. C.L on määruskaebuse menetluses 18.04.2024 täiendavalt palunud määrata ekspertiis ja

keelata Tallinna Vangla ametnikele juurdepääs tema terviseandmetele. Kuivõrd kaebus on

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu õiguspäraselt tagastatud, siis ei ole

need taotlused asjakohased. Küsimus kaebaja vaimse tervise täiendavast hindamisest ning

tema terviseandmetele juurdepääsu piiramisest saaks kõne all tulla üksnes siis, kui kahju

hüvitamise kaebuse sisulise läbivaatamise käigus tuleks ekspertiisi või terviseandmete põhjal

hinnata seda, kas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise (sh lukustatud kambris

pidamise) tagajärjel võib kaebajale olla tekkinud tema väidetud tervisekahju. Kui kaebaja on

soovinud üleüldiselt piirata Tallinna Vangla ametnike juurdepääsu tema tervisekaardi

andmetele, siis väljuks selline taotlus praeguse vaidluse eseme piiridest. Eeltoodut arvestades

jäävad taotlused rahuldamata.

13. C.L palus 23.04.2024 avalduses lisada praeguses asjas esitatud 50 000 euro suurusele

kahjunõudele 15 480 euro suuruse kahju hüvitamise nõude (kahjunõue nr 5-37/24/31-1) ning

29.06.2024 avalduses on taotletud haldusasjade nr 3-24-822 ja nr 3-24-1248 liitmist. Lisaks

on kaebaja 30.10.2024 palunud suurendada esitatud kahju hüvitamise nõuet 81 600 euroni.

Kõik eeltoodud taotlused tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebus on kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimata jätmise tõttu tagastatud ja haldusasja nr 3-24-1248 menetlus on

praeguseks lõppenud. Kaebajal on võimalik 16.03.2024 esitatud (hiljem täiendatud) kahju

hüvitamise taotlusesse nr 5-37/24/31-1 (15 480 eurot seonduvalt 15.03.2024 ja 21.03.2024

toimunud enesevigastamisega seoses meditsiinilise abi andmata jätmisega), mille Tallinna

Vangla jättis 23.05.2024 kirjaga nr 5-37/24/31-4 rahuldamata, puutuvalt pöörduda

halduskohtusse eraldi kaebusega.

14. Eelneva põhjal jääb C.L määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

28.03.2024 määrus muutmata.

15. C.L on 21.04.2024 taotluses palunud kuulutada praeguse haldusasja menetlus tema

terviseandmete kaitseks kinniseks ja asendada avaldatavas määruses tema nimi tähemärgiga.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluse kinniseks kuulutamine kaebaja terviseandmete

kaitseks vajalik. Kaebaja õigused on piisavalt tagatud sellega, kui kohtulahendi

avalikustamisel asendatakse tema nimi tähemärgiga. Määrus ei sisalda muid kaebajat üheselt

identifitseerida võimaldavaid andmeid (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4; nt Tallinna

Ringkonnakohtu 05.04.2023 määrus nr 3-22-2028, p 20; 26.10.2022 määrus nr 3-22-1847, p

14). Kui menetlusvälised isikud peaksid soovima haldusasja toimikuga tutvuda, lahendatakse

taotlus HKMS §-st 89 lähtudes.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)