2-24-11133/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.11.2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-11133

Tsiviilasi

Bondora AS hagi CC vastu võla nõudes

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

3479,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929); lepinguline

esindaja LL

Kostja CC (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata

nende puudumise tõttu.

3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning

võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 637 lg 21)..

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 22.07.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja ja kostja vahel 10.10.2022 sõlmitud laenulepingust

nr x tulenev põhivõlgnevus 2003,78 eurot, intress 260,95 eurot, lepingu haldustasu 52,54

eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, lisateenused 154,89 eurot ja hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 370,98 eurot;

1.2. välja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 31% aastas tagastamata krediidisummalt alates

19.07.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

2. Hageja selgitab nõude aluse ja eelduste kohta järgmist:

2.1. Hageja ja kostja on sõlminud kirjalikult taasesitatavas vormis tarbijakrediidilepingu x. Hageja

andis kostjale laenu summas 2126 eurot, intressimääraga oli 31% aastas tagastamata

krediidisummalt, igakuine lepingu haldustasu oli 4% laenusummalt aastas ja lepingutasu 126

eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 47,77%.

Lepingu üldtingimuste punkti 9.1. kohaselt on viivisemäär võrdne poolte vahel kokku lepitud

intressimääraga.

2.2. Bondora AS-st laenutaotluse protsessi saab algatada üksnes klient, kes on end autentinud ID-

kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga krediidiandja veebilehel. Leping allkirjastatakse digitaalselt

selliselt, et klient tuvastatakse kontoga seotud kontakttelefoni numbrile saadetava PIN-koodi

abil. See PIN-kood tuleb sisestada krediidiandja kliendiportaalis, pärast seda kui klient on

tutvunud laenupakkumise ja lepingueelse infoga ning on otsustanud laenulepingu

pakkumisega nõustuda. Lepingu üldtingimustega on võimalik tutvuda laenulepingu

taotlemisel, st laenutaotluse ajal on laenusaajal võimalik tutvuda laenutingimustega ja

muuhulgas peab laenusaaja ka kinnitama, et ta on nende tingimustega tutvunud. Kui

vastavasisulist kinnitust ei anta, ei ole võimalik laenulepingut sõlmida. Laenu üldtingimused

ehk tüüptingimused on avaldatud samal veebilehel ja laenutaotluse protsessis - nendega on

võimalik tutvuda vajutades vastavale lingile. Asjaolu, et klient nõustub Bondora AS-ga

laenulepingut sõlmima ja on selle allkirjastanud, on ka tõendatav lepingu jaluses oleva

elektroonilise allkirja infoga, mis sisaldab laenu võtnud kliendi nime, isikukoodi, kliendi

poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamisega seotud aeg ja IP-aadressi.

2.3. Kui laenusaaja saab positiivse tulemuse laenutaotlusele, on võimalik laenusaajal laadida

kirjalikult sõlmitud leping alla. Kui laenusaaja seda ei soovi mingil põhjusel kohe teha, on

võimalik laenusaajal igal ajal logida sisse Bondora iseteenindusportaali ning see soovi korral

endale laadida alla nii mitu korda ja nii mitmesse seadmesse kui laenusaaja seda soovib.

2.4. Hageja tasus peale lepingu allkirjastamist kostja märgitud arveldusarvele 2000 eurot.

2.5. Kostja märkis laenutaotluses oma sissetulekuks 1250 eurot ning igakuisteks kohustusteks 0

eurot. Hageja analüüsis kostja esitatud pangakonto väljavõtet ning sellelt nähtus, et kostja

igakuiseks sissetulekuks on 1030,43 eurot. Hageja on laenu väljastamisel arvestanud, et kostjal

puudusid igakuised kohustused. See asjaolu nähtub ka pangakonto väljavõttest – kostja ei tee

regulaarselt ehk igakuiselt tagasimakseid teadaolevatele krediidiandjatele. Samuti ei nähtunud

pangakonto väljavõttelt kulutusi hasartmängudele ega olnud kostja osas avalikustatud laenu

2(8)

taotlemise ajal ühtegi maksehäiret. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 309 eurot. Kostjale

jäi igakuiselt muudeks kulutusteks 644,24 eurot.

2.6. Kostja rikkus lepingut, jäi tagasimaksetega viivitusse ning hageja hoiatas 14.11.2023 saadetud

teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja

jooksul võlga. Hageja ütles 15.12.2023 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

2.7. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 122,22 eurot. Põhivõlg lepingust on

2003,78 eurot. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud

intressi nõue perioodi 13.04.2023-13.12.2023 eest 260,95 eurot. Kostja on jätnud tasumata

igakuise haldustasu summas 10,68 eurot, mis arvestatuna perioodi 13.08.2023-13.12.2023

(tasunud perioodi jooksul 0,86 eurot) eest teeb kokku 52,54 eurot (52,54-0,86). Lepingu

ülesütlemisel 15.12.2023 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 0 eurot.

Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks

muutunud viivis summas 370,98 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 19.07.2024 kuni

tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivis 31% tagastamata krediidisummalt

aastas.

2.8. Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib kasutada krediidiandja poolt

pakutavaid lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. Hageja selgitab, et tegemist on

lisateenustega, millega liitumine on vabatahtlik ning mis annab mõningaid eeliseid kliendile.

B on Track igakuine kuumakse on 2,99 eurot; B Secure igakuine kuumakse on 14,99 eurot

ning juhul, kui kostja on valinud B Secure+ teenuse, siis sellisel juhul on igakuine kuumakse

24,99 eurot, kuid selle hinna sees on juba B Secure lisateenus. Hinnakiri on kättesaadav ka

hageja veebilehel, https://www.bondora.ee/bondorast/hinnakiri.

2.9. Pooled on laenulepingu sõlmimisel leppinud kokku p-s 8.4, et laenuandja pakutava lisatoote

või -teenuse kasutamisel maksab laenuvõtja laenuandjale tasu laenuandja veebilehel avaldatud

hinnakirja alusel. Laenuvõtja maksab laenuandjale kõik sellised tasud laenuvõtjale portaalis

edastatud teate alusel teates märgitud maksetähtaja jooksul. Maksehäire edastamise teate

maksumuseks on 14,99 eurot, arve lisatud hagiavaldusele. Ülaltoodule lähtudes oli kostjal

kohustus tasuda igakuiste lisateenuste eest kokku 27,98 eurot kuus. Kostja on jätnud

lisateenuste eest tasumata perioodil 14.08.2023 kuni 13.12.2023, s.o viis kuud. Järelikult tuleb

poolte vahel sõlmitud lisateenuste lepingust kostjalt hageja kasuks välja mõista 139,90 eurot.

Lisaks tuleb mõista kostjalt välja maksehäire teatetasu summas 14,99 eurot (kokku 154,89

eurot).

2.10.Võla sissenõudmiskulude hüvitist nõuab hageja 15 eurot, tasuliste meeldetuletuskirjade

saatmise eest, need saadeti 20.08.2023, 14.08.2023 ja 15.10.2023. Lepingu p.13.4 alusel

kannab laenuvõtja sissenõutavaks muutunud võla sissenõudmise kulud.

3. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu

19.09.2024. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates

kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole.

4. Kohus andis pooltele lõpptähtaja eelmenetluses seisukohtade ja dokumentide esitamiseks

20.11.2024. Kohus täitis selgitamiskohustust ning kohustas hagejat täiendavalt selgitama

laenulepingu vormi, millal ja kuidas krediidiandja esitas kostjale püsival andmekandjal

lepingudokumendid. Kohus märkis, et vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas ei ole

hageja välja toonud, kas ja mida küsis krediidiandja kostjalt tema igakuiste majandamiskulude

kohta, miks on laenuandja märkinud, et laenuandmise hetkel puudusid igakuised kohustused ja

kulutused hasartmängudele. Esitatud pangakonto väljavõttes vastavad kulud nähtuvad. Lisaks viitas

hageja, et sissenõudmiskulude tasud on avaldatud krediidiandja hinnakirjas, ent seda ei ole kohtule

esitatud ning ei ole ka viidatud, kuidas konkreetne hinnakiri oleks lepingu osa, millega kostja on

nõustunud. Samuti ei ole esile toodud kirjade saatmise täpseid asjaolusid. Lisateenuste osas (B on

3(8)

track jms) ei ole hageja esile toonud, millal ning millisel viisil kostja tegi tahteavalduse nende

teenuste kasutamiseks ega selle kohta tõendeid esitanud.

5. Hageja selgitas 21.11.2024 vastusega järgmist:

5.1. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Antud juhul on pooled sõlminud

lepingu sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas

(www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID voĩ

Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse.

Kostja andis oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtiseks), sisestades talle hageja poolt

edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses

olev infoga, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning

kinnitamistoimingu aega. Seega on leping sõlmitud VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid

järgides. Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe ja

tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks lepingu dokumentatsiooni.

Isegi, kui hageja oleks eksinud vorminõude (ja/või teabe avaldamise kohustuse osas), on

leping muutunud kehtivaks laenu väljastamisega VÕS 408 lg 2 alusel.

5.2. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p 23) selgitanud, et võlgnevuse tekkimisest ei saa

iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest

teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine

või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi

finantskohustusi. Antud juhul on hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle

tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Kostja on täitnud krediidiküsimustiku,

milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks olulisi andmeid, ning edastanud oma

pangakontoväljavõtte(d). Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist)

ega tuvastanud ühtegi anomaaliat (sh ka võimalikud kulutused hasartmängule vmt). Hageja

võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised

kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid

kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke

andmekogusid (Maksehäire registrit). Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning

põhjaliku analüüsi raames tuvastanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud

krediidivõimeline. astavalt kostja esitatud pangakonto väljavõttele oli pärines kostja töötasu x

OÜ-lt. 2022.a augustikuu töötasu suuruseks oli 1213,66 eurot, septembrikuu eest 1347,35

eurot. Maksevõime analüüsimisel on seega lähtunud hageja kostja sissetulekust (1030,43

eurot), elamiskuludest 309 eurot (kostja deklareerinud 0 eurot), igakuistest kohutust 0 eurot

(kostja deklareerinud samuti 0 eurot), laenu kuumaksest summas 77,19 eurot. Seega on

kostjale jäänud igakuiselt 1030,43-0-309-77,19 = 644,24 eurot muude kohustuste tarbeks.

Kuivõrd kostja oli andnud nõusoleku pärida sissetulekute kohta EMTA-lt, märgib hageja, et

Maksu- ja Tolliameti järgi oli kostja keskmiseks sissetulekuks 1030,43 eurot. Kostja on

märkinud et ta tööstaažiks on kuni 5a (vahemik 1a-5a) varasemalt viidatud tööandja juures.

Kostja on märkinud, et tal on keskharidus ja andnud laenutaotluse esitamisel teada, et ta elab

koos vanematega. Hageja ei nõustu sellega, et kostja pangakonto väljavõttelt nähtusid

kulutused hasartmängudele või igakuistele kohustustele. Kostja esitatud pangakonto väljavõte

seoses laenulepingu nr x on välja toodud krediiditoimiku alamlehel "Bank Statement" ridadel

940-953.

5.3. Laenulepingu p. 8.4. sätestab, et laenuandja pakutava lisatoote või -teenuse kasutamisel

maksab laenuvõtja laenuandjale tasu laenuandja veebilehel avaldatud hinnakirja alusel.

Laenuvõtja maksab laenuandjale kõik sellised tasud laenuvõtjale portaalis edastatud teate

alusel teates märgitud maksetähtaja jooksul. Lisateenuseid on võimalik tellida laenutaotlejal

4(8)

kas laenutaotluse esitamisel või laenulepingu kehtivuse ajal. Tegemist on vabatahtlike

teenustega, mille maksumus on samuti välja toodud koduleheküljel. Samuti on sõlmitud

lisateenustes märgitud nende hind. Hageja selgitab, et lisateenused on vabatahtlikud, neid

võib lõpetada igal ajal (nt kui laenutaotleja alguses soovib, kuid hiljem leiab, et puudub

vajadus või vastupidiselt, alguses ei soovi, kuid hiljem peab vajalikuks). Lisateenuste

lepingud on sõlmitud 10.10.2022.

5.4. Juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, esitab hageja

nõude ümberarvestuse, milles on arvestanud kõik laekumised põhinõude (2126 euro) katteks.

Sellisel juhul on nõude jäägiks 1501,17 eurot (põhiosa). Laenuleping öeldi üles 15.12.2023

ning alates 16.12.2023 kuni 21.11.2024 on lisandunud nõudele seadusjärgset viivist 173,56

eurot (arvestus lisatud). Kui kohtu hinnangul on rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, loobub hageja osaliselt algsest nõudest.

Kohtuotsuse põhjendused

1. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 3479,31 eurot ja kohus on tsiviilasja

menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.

2. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS §

444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. 8 Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust

nr X.

5. Hageja on kohtule pdf formaadis laenulepingu nr X, mis sisaldab kostja nime, isikukoodi,

kinnitamise aega 10.10.2022 15:12:00 ja kinnitamise IP aadressi (dtl 10-30). Samasugune

kinnitusmärge on ka maksegraafikul (dtl 31-33). Hageja on selgitanud, et selle kinnituse andmiseks

pidi kostja sisestama talle mobiiltelefonile saadetud PIN-koodi hageja kliendiportaalis. Kohtu

hinnangul on hageja esile toonud kostja poolt tahteavalduse tegemise asjaolud. Hageja on ka esile

toonud, et kostjal oli võimalik kohe või ka hiljem portaali sisse logides lepingudokumendid endale

digitaalselt alla laadida. Seega on hageja esile toonud, et tarbijale esitati lepingudokumendid püsival

andmekandjal. Lihtmenetluses võib kohus arvestada hageja selgitusi tõendina.

6. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Bondora AS oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja,

kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus-

ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

7. Kohus on seisukohal, et leping on tühine, kuna krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama

paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada

5(8)

tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab

krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi

kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7

sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

9. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

11. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija

varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11

kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja

tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused

toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Vorminõuded ja hindamise

metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.

12. Kohus on seisukohal, et laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on hagis selgitanud, et kostja esitas laenutaotluse 10.10.2022 laenusummale 2000 eurot.

Märkis enda sissetulekuks 1250 eurot, igakuised kohustused 0 eurot, ülalpeetavaid 0. Hageja

arvestas kostja elamiskuludeks 309 eurot. Tööandjaks: x OÜ (dtl 77). Kostja suhtes analüüsiti kostja

esitatud väljaminekuid ja sissetulekuid, mille kohta esitab hageja laenuandja krediiditoimiku ja

otsustusprotsessi parameetrid (dtl 63-176). Kostja suhtes kontrolliti maksehäireid ja päringu käigus

selgus, et kehtivaid maksehäireid ei olnud ja kostja taust oli puhas. Analüüsi tulemusena jõuti

järelduseni, et kostjale võib pakkuda laenu sissetuleku järgi 2000 eurot intressimääraga 32,95%.

Kostja sissetulekud kontrolliti ka EMTA-st, millest nähtus, et kostja tööandjateks oli x OÜ. Kliendi

taust korras, kliendi riskiaste madal. Kostjal võlgnevusi ei olnud. Kostja laenutaotluses märgitud

andmed on üle kontrollitud. Laenuandja jõudis järeldusele, et kostja esitatud andmed ja kliendi

maksekäitumine võimaldavad kostjale pakkuda laenu 2000 eurot, kuumaksega 77,19 eurot,

tähtajaga 60 kuud.

13. Kohus märkis enda 06.11.2024 kirjas, et laenuandja on märkinud, et laenuandmise hetkel

puudusid igakuised kohustused ja kulutused hasartmängudele, kuid esitatud pangakonto väljavõttest

vastavad kulud nähtuvad. Hageja ei nõustunud kohtuga, et kostja pangakonto väljavõttelt nähtusid

kulutused hasartmängudele või igakuistele kohustustele. Kostja esitatud pangakonto väljavõte

seoses laenulepingu nr X on välja toodud krediiditoimiku alamlehel "Bank Statement" ridadel 940-

953. Viidatud krediiditoimiku ridadel 940-953 (dtl 112) on välja toodud kostja pangakonto väljavõte

perioodi 07.09.2022-08.10.2022 kohta.

14. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu

hinnangul on kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud

kohustused teiste võlausaldajate ees ning kulutused hasartmängudele. Praegusel juhul on hageja

esitanud kostja konto väljavõtte, kust nähtuvad võimalikud kulutused teistele võlausaldajatele ning

6(8)

hasartmängudele. Seega on krediidiandja kohtu hinnangul krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja oleks kontrollinud hoolsalt

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis oleks krediidiandja väljaselgitanud, et kostjale on

korduvalt väljastatud tarbijakrediidilaene erinevates summades. Samuti nähtub krediiditoimiku

pangakonto väljavõtte tabelist (Bank Statement), et kostja on 35 korral teinud väljamakseid

ettevõttele d OÜ, kes E-Äriregistri kohaselt tegeleb hasartmängude ja kihlvedude korraldamisega.

Seega oleks laenuandja pidanud nägema, et tegemist on isikuga, kes ei ole võimeline välja tulema

enda sissetulekuga ja võtab korduvalt tarbijakrediidilaene, ning mängib hasartmänge ehk tegemist ei

ole krediidivõimelise isikuga, milline asjaolu nähtub ka kohtuinfosüsteemist, kus isikul on mitmeid

kohtuvaidlusi seoses tarbijakrediidilepingutega.

15. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS

§ 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 31% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi

nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

16. Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks

järeldada, et kostja oleks esitanud pangale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

Kohtule on esitatud ka ümberarvestusi, juhuks, kui kohus peaks leidma, et rikutud on

vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

17. Lepingu ülesütlemine on kujundusõigus, mille teostamine toimub tahteavalduse tegemisega

lepingu teisele poolele. Ülesütlemisavaldus muutub kehtivaks, kui 1) ülesütlemise materiaalsed

eeldused on täidetud (lepingut üles öelda soovival poolel on seaduse või lepingu järgi õigus leping

üles öelda) ja 2) ülesütlemisavaldus tehakse mõistliku aja jooksul pärast rikkumist ja see jõuab

laenusaaja mõjusfääri.

18. Vaidlust ei ole, et krediidiandja ütles lepingu üles 15.12.2023, mille kohta edastas kosjale e-

kirja (dtl 45). Edasi kontrollib kohus, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud.

19. VÕS § 116 lg 6 näeb ette, et kui lepingupool rikub oluliselt kestvuslepingut, on teisel poolele

õigus leping üles öelda. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused näeb ette VÕS §

416 lg 1. Kui need eeldused ei ole täidetud ehk kui tarbija ei ole maksetega viivitanud, siis ei ole

krediidiandjal õigust lepingut üles öelda. Sellisel juhul ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikku

toimet. Seega tuleb hinnata, kas ajal, kui krediidiandja saatis kostjale lepingu ülesütlemisavalduse

(15.12.2023), oli kostja täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega.

20. Kostja poolt esitatud kontoväljavõttest nähtub, et krediidiandja on teinud laenu väljamakse

summas 2000 eurot (dtl 41). Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis

ei pidanud kostja tasuma muid kulusid. Hagiavaldusest nähtub, et kostja teinud tagasimakseid

kokku summas 624,83 eurot. Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda

vaid põhivõlga, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Seega saab kostja tasutud summat pidada

laenu põhiosa tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta

oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi

rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust 15.12.2023 lepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal kostja

7(8)

vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi. Hageja ei ole kohtule

esitanud alternatiivseid nõudeid.

21. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise

eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kuivõrd leping ei

ole kehtivalt üles öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist.

22. Seega tuleb hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

6. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

7. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja

lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

9. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud andmeid, et tal oleks käesolevas menetluses tekkinud

menetluskulusid (kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat), siis puuduvad ka

menetluskulud, mida hagejalt kostja kasuks välja mõista.

10. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik

8(8)