1-24-5552/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-24-5552

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. november 2024.a, Pärnu

Kriminaalasja number

1-24-5552 (23267050433)

Kohtunik

Tambet Grauberg

Kohtuistungi sekretär

Anne-Liis Koppel

Kriminaalasi

Janno Saar süüdistuses KarS § 422 lg 2 p 1, § 121 lg 2

p 1 ja § 424 lg 1 järgi lühimenetluses

Prokurör

Ringkonnaprokurör Triin Tumala

Süüdistatav

Janno Saar, Isikukood: 38305214223; Elukoht: XXX;

Kodakondsus: Eesti; Haridus: XXX; Emakeel: eesti keel;

Töökoht või õppeasutus: X; Kontaktandmed: Tel XXX; e-

post: XXX; Karistatus: kriminaalkorras karistamata;

Tõkend: ei ole kohaldatud, kinnipidamine 22.03.2023-

23.03.2023

Kaitsja: vandeadvokaat Rünno Roosmaa, määratud korras

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315,

kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Janno Saar KarS § 422 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 4

(neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada Janno Saar KarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli)

kuud vangistust.

3. Süüdi tunnistada Janno Saar KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 6

(kuus) kuud vangistust.

4. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ning liitkaristuseks

mõista 5 (viis) aastat vangistust.

5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks

lugeda vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud.

1-24-5552

6. KarS § 74 lg 1,2,3 alusel jätta Janno Saarele mõistetud vangistus osaliselt täitmisele

pööramata ja määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele vangistus kestusega 1 (üks)

kuu, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg

22.03.2023-23.03.2023, so 2 (kaks) päeva, ning lugeda temal veel kandmisele

kuuluvaks karistuseks 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

7. KarS § 74 lg 1,2,3 alusel jätta ülejäänud 3 (kolme) aasta ja 5 (viie) kuu pikkune

vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Janno Saar ei pane 5 (viie) aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas

KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elab kohtu määratud ja käesoleva otsuse päises märgitud alalises elukohas;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

8. KarS § 78 p 1 alusel arvata katseaja algust kohtulahendi kuulutamisest, so

04.11.2024.a, va kontrollnõuete osas, mille kohaldamist alustatakse peale

kohtulahendi jõustumist. KarS § 75 lg 5 alusel kontrollnõuete täitmine peatub

osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

9. Janno Saarel ilmuda kohe ärakandmisele kuuluvat karistust kandma

kinnipidamiskohta kutse alusel. Kohtu määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise

korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3.

10. Janno Saare karistuse kandmise algust arvata alates tema kinnipidamiskohta

ilmumisest.

11. KarS § 424 lg 3 ja § 50 lg 1 p 1, lg 3 alusel kohaldada Janno Saarele lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 5 (viieks) kuuks. Lisakaristuse

kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127

kohaselt on süüdimõistetu kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

12. DVD ja CD plaadid (kokku 4 tk) - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja

materjalide juurde.

13. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Janno Saarelt menetluskuluna

riigituludesse määratud kaitsja tasu ja kulud 878,40 eurot, ekspertiiside tegemise

kulud 310 eurot, joobe tuvastamise kulu 14 eurot ning sundraha 1230 eurot, kokku

2432,40 eurot.

14. Välja mõistetud

menetluskulud tasuda

Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank

AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis,

kohustuslik on märkida maksekorraldusele menetluskulude tasumisel viitenumber

1-24-5552

99924700031262. Selgituseks märkida: ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja number,

menetluskulud.

15. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud 2432,40 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul,

kohustades Janno Saart tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust

igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks 202,70 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse

kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

16. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaistjale, prokurörile, kannatanutele ning

jõustumisel süüdlase elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ja Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada

kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on

võimalik kohtuotsusega tutvuda.

Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates

26.11.2024.a kell 15:00 Pärnu Maakohtu kantselei kaudu.

Süüdistuse sisu

Janno Saart süüdistatakse selles, et tema 16.03.2023.a kella 23.00 ja 17.03.2023.a kella

01.00 vahelisel ajal X linnas X külas X tee ja X tee ristmikul lõi grupis koos T. L U.V .

Esmalt T. L lõi U.V vähemalt ühel korral rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu

kukkus pikali ning seejärel ka Janno Saar lõi U.V vähemalt ühel korral rusikaga rinna

piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali. Janno Saar ja T. L põhjustasid oma

tahtliku teoga U.V-le füüsilist valu ja tervisekahjustused - nahaalused verevalumid ja

pehmete kudede turse näo piirkonnas ning paremal silmakoopa põhja / ülalõuaurke lae

fragmendi nihkega murru, milline tervisekahjustus kestab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

ekspertiisaktis nr X antud arvamuse kohaselt rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud.

Oma tahtliku tegevusega pani Janno Saar toime teise inimese kehalise väärkohtlemise,

kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, s.o KarS §

121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Janno Saart selles, et tema juhtis 22.03.2023.a kella 15:16 ajal

alkoholijoobeseisundis X maakonnas X linnas X mnt 58 suunaga X sõiduautot Volkswagen

Passat reg. nr. X . Janno Saare joobe kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest

9510EE nr ARLE-0012, mõõdeti tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi

sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,85 mg/l kohta. Seega juhtis Janno Saar mootorsõidukit

joobeseisundis, millega rikkus tahtlikult Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid.

Oma tahtliku tegevusega pani Janno Saar toime mootorsõiduki juhtimise

joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Janno Saart selles, et tema 20.05.2023.a kella 19.59 ajal juhtis, olles

alkoholijoobeseisundis, X linnas X külas X tee 4,47 km-l mootorsõidukit Foton Europard 604

registreerimismärgiga X , kus tegi maanteel tagasipööret, mille tagajärjel kaasreisija S.V

kukkus sõiduteele ning sai kukkumise tagajärjel raske tervisekahjustuse, mis kestab üle nelja

kuu – Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 28.03.2024.a ekspertiisiaktis X antud arvamuse

kohaselt parema hüppeliigese murru koos sääreluu alumise otsa murru ja pindluu alumise otsa

1-24-5552

killunenud murruga, pehmete kudede turse parema hüppeliigese piirkonnas ning põrutushaava

pea piirkonnas.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 25.05.2023.a uuringuakti nr 829T kohaselt leiti Janno Saare

20.05.2023.a kell 21.37 võetud verest etanooli 2,25±0,06 mg/g, s.o vähemalt 2,19 mg/g.

Seega juhtis Janno Saar mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus tahtlikult KorS §

36 lg 1 ja LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid ning põhjustas ettevaatamatusest raske

tervisekahjustusega liiklusõnnetuse.

KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis

veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75

milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega Janno Saar pani toime mootorsõiduki juhi poolt tahtliku liiklusnõuete rikkumise

joobeseisundis, millega põhjustas ettevaatamatusest teisele inimesele raske

tervisekahjustuse, s.o KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad

1. Prokurör leidis, et Janno Saare süü on talle KarS § 422 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1 ja § 424 lg 1

järgi inkrimineeritud kuritegudes tõendamist leidnud. Prokurör taotles J. Saare süüdi

tunnistamist ja karistamist liitkaristusena 5 aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda vangistus 3 aastat ja 6 kuud.

KarS § 74 lg 1,2,3 alusel jätta J. Saarele mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata ja

määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele vangistus kestusega 1 kuu. KarS § 74 lg 1,2,3

alusel jätta ülejäänud 3 aasta ja 5 kuu pikkune vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui J.

Saar ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks

kooskõlas KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Samuti

kohaldada J. Saarele lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks.

1.1. Süüdistatav Janno Saar tunnistas ennast kuritegude toimepanemises süüdi.

1.2. Süüdistatava Janno Saare kaitsja leidis samuti, et süüdistus on täielikult põhjendatud.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

2. Kohus leiab, et Janno Saarele KarS § 422 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1 ja § 424 lg 1 järgi süüks

arvatud kuriteod on leidnud tõendamist kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega.

I

3. Janno Saart süüdistatakse 20.05.2023.a kella 19.59, X linnas X külas X tee 4,47 km-l

mootorsõiduki Foton Europard 604 registreerimismärgiga X

juhtimises

alkoholijoobeseisundis, kus J. Saar tegi maanteel tagasipöörde, mille tagajärjel kaasreisija S.V

kukkus sõiduteele ning sai kukkumise tagajärjel raske tervisekahjustuse, mis kestab üle nelja

kuu. J. Saarele on esitatud süüdistus KarS § 422 lg 2 p 1 järgi.

3.1. 20.05.2023 kuriteoga seoses on kannatanu S.V (I kd tl 4-6) andnud ütlused, et viibis X

lähedal X külas ja tähistas koos Janno Saare ning S.T-ga (endine nimi S. K ) J. Saare

sünnipäeva. Tarbiti alkoholi ja J. Saar ehitas maakividest grillalust. Suure maantee äärest oli

kive vaja juurde tuua ning neile mindi järele krundil asunud traktoriga. J. Saar oli roolis ning

kannatanu ja tunnistaja seisid taga haakeriista peal. Suure teeni jõudnuna oli tee servas lohu

1-24-5552

koht, traktori tagumine ratas sattus sinna lohku, pöördel olevast masinast käis jõnks läbi ja

viskas kannatanu inertsist sõiduteele. Haiglas tuvastati kannatanul hüppeliigese murd,

sääreluu murd, sääreluust oli tükk väljas, pindluu murd ja pindmine haav peas. Kannatanu oli

haiguslehel 6 kuud, vormistati töövõimetus. Kirjeldatud ütlustega haakub ka väljavõte

kannatanu haigusloost (I kd 7-12) ja patsiendikaart nr 23-067343 (I kd tl 19-21), millest

nähtuvalt on kannatanul 20.05.2023 tuvastatud hüppeliigese murd koos sääreluu alumise otsa

murru ja pindluu alumise otsa killunenud murruga, pehmete kudede turse parema

hüppeliigese piirkonnas ning põrutushaav pea piirkonnas. Samuti on tunnistaja S.T (I kd tl

49-51) kinnitanud kannatanu ütlusi traktoriga kivide tooma minemise, J. Saare roolis olemise

ning liiklusõnnetuse toimumise osas maanteel traktori pööramise käigus, mille tulemusena

kannatanu ja tunnistaja kukkusid traktori pealt maha. Kannatanu peast tuli verd ja ta ei saanud

püsti tõusta.

Eelkäsitletuga riimuvad tunnistaja H.I ütlused (I kd tl 43-45), kes on kirjeldanud

liiklusõnnetuse pealtnägijana, kuidas 20.05.2023 sõitis perega X suunas, kui X külas nägi,

kuidas traktor sõidab tee peale. Üks mees oli roolis ja 2 seisid püsti juhi taga. Traktor kaotas

pinnasteelt asfaltteele ülemineku kohas juhitavuse ning mehed, kes taga püsti seisid, lendasid

traktori pealt maha. Üks meestest kukkus asfalttee peale ja vigastas pead. Tunnistaja helistas

koheselt Häirekeskusesse, paludes kohale saata ka politsei (I kd tl 32-33). Tunnistaja J.F (I kd

tl 46-48) on kirjeldanud, kuidas 20.05.2023 teenistusülesannete täitmisel T. X sai väljakutse X

külla, kus toimus liiklusõnnetus. Traktori pealt keegi kukkus maha. Kohale saabudes kiirabi

juba tegeles kannatanuga. Tunnistaja H.I ütles, et nägi liiklusõnnetust pealt ja osutas J.

Saarele kui traktori roolis olnud isikule. J. Saarel esinesid välised joobe tunnused ja ta mainis,

et tähistati tema sünnipäeva ning on joonud õlut. Indikaatorvahendiga tuvastati J. Saarel

esialgne joove väljahingatavas õhus alkoholisisaldusega 1,10 mg/l (I kd tl 52-53) ja ta

toimetati Pärnu Haiglasse joobe tuvastamiseks vereproovi võtmiseks. Vormistatud on

sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd I tl 31). J. Saar on andnud ütlused (I kd tl 91-93), mille

kohaselt on ta kuriteo toime pannud. Süüdistatav tunnistab, et tarbis vahetult enne

mootorsõidukit juhtima asumist 5 õlut. Sõites maanteele, keeras J. Saar paremale, et teha

tagasipööret. Samal ajal nägi süüdistatav silmanurgast, et S.V libises haakeseadmelt maha ja

kukkus.

KarS § 422 lg 2 p 1 objektiivse koosseisu täidab muude alternatiivide kõrval see, kui keegi

rikub joobeseisundis olemise läbi liiklusnõudeid ja tekitab seeläbi inimesele raske

tervisekahjustuse. Praeguses asjas tuleb potentsiaalse rikkumisteona kõne alla mootorsõiduki

juhtimine. Selge on, et Janno Saare kasutatud Foton Europard 604 reg. märgiga X oli

mootorsõiduk (väljatrükk Liiklusregistri andmebaasist I kd tl 55) ehk KarS § 422 lg 2 p 1

järgse teo kohane toimepanemise vahend. Samuti on kannatanu ja tunnistajate ütluste põhjal

selge, et J. Saar seda Foton Europardi juhtis: ta toimetas sõidukit selle juhtimisseadmete abil

edasi. Sealjuures on tunnistaja H.I viidanud juhile kui sündmuskohal viibinud punase särgiga

isikule. Politseiametnike vormikaamerate salvestiste põhjal viibis punase särgiga

sündmuskohal J. Saar (I kd tl 35-41).

Joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos uuringuvastusega 829T (I kd tl 54) tõendab, et J.

Saarel esines mootorsõiduki juhtimisel süüdistuses nimetatud ajal ja kohas alkoholijoove, so

Janno Saarelt 20.05.2023.a kell 21.37 võetud verest leiti etanooli 2,25±0,06 mg/g, s.o

vähemalt 2,19 mg/g.

1-24-5552

Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis.

Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse

korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse (KorS) § 38 lg 1 kohaselt politsei

kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab

alkoholijoobe KorS § 36 lg 1 tähenduses kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut

kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise

vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik

tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres

vereproovi uuringuga. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja

maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem

või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 69 lg 2 p 1 sätestab,

et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuhti kui

juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas

õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Ülal märgitu tähendab seda, et J. Saar oli KarS § 422 lg 2 p 1 kohane teosubjekt: ta oli

joobeseisundis. Kogu tema organismist pärast liiklusõnnetust leitud alkohol sattus J. Saare

kehasse juba enne mootorsõiduki rooli asumist. So tunnistaja S.V on kirjeldanud, et tähistati

J. Saare sünnipäeva ja tarbiti ka alkoholi, J. Saar on andnud ütlused, et oli enne

mootorsõidukit juhtima asumist joonud ära 5 õlut. Kokkuvõtvalt oli J. Saar oli liiklusõnnetuse

põhjustamise hetkel alkoholi tõttu mootorsõiduki juhtimise võimetu.

06.02.2024.a ekspertiisimääruses (I kd tl 22-23) ja 28.03.2024.a isiku kohtuarstliku ekspertiisi

aktis nr X (I kd tl 24-29) antud ekspertarvamuse kohaselt on S.V-l 20.05.2023 diagnoositud

tervisekahjustused (parema hüppeliigese murd koos sääreluu alumise otsa murru ja pindluu

alumise osa killunenud muruga, pehmete kudede turse parema hüppeliigese piirkonnas ning

põrutushaav pea piirkonnas) saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et 20.05.2023

liiklusvahendilt (traktor) maha kukkumisel keharaskusega parema jala peale ning peaga

kukkumisest vastu ümbritsevat kõva tömpi pinda, ja arvestades paranemise tavalist kulgu ja

keskmist aega, paranevad üle 4 kuu. Tuginedes ekspertiisiaktis sedastatule ja on kohus

seisukohal, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis S.V-le raske tervisekahjustus ehk tervisehäire,

mis kestab vähemalt 4 kuud.

3.2. On üheselt selge, et J. Saare mootorsõiduki juhtimine oli S.V tervisekahjustuse

tekitamisega naturalistlikus kausaalseoses: kui J. Saar ei oleks mootorsõidukit juhtinud, ei

oleks S.V sellisel viisil tervisekahjustusi saanud, nagu ta sai. Teo ja tagajärje vaheline

loodusteaduslik põhjuslikkus pole aga toimijale kannatanu tervisekahju omistamiseks KarS §

422 lg 2 p 1 järgi piisav. Lisaks sellele peab kannatanu tervisekahjustus olema teo

toimepanijale normatiivselt omistatav ehk toimija kätetöö ka väärtushinnanguliselt (vt

RKKKo nr 1-22-6710 p 18 jj).

Nimelt ei saa hoolsuskohustust rikkunud isikule ettevaatamatusdelikti raames normatiivselt

omistada tema tekitatud teise inimese tervisekahjustust siis, kui see tervisekahjustus oleks

saabunud ka vajalikku hoolsust üles näidates. Sellisel juhul puuduks hoolsuskohustuse

rikkumise ja tagajärje vahel õigusvastasusseos.

Kannatanu ja tunnistaja H.I ütlustega on tõendatud, et kannatanu sai rasked vigastused

mootorsõiduki liikumisel pinnasteelt asfalteele ülemineku kohas tagumise rattaga läbi lohu

sõitmise käigus, mille tulemusena käis masinast jõnks läbi, J. Saar kaotas mootorsõiduki üle

1-24-5552

kontrolli ning haakeseadmel olnud kaassõitjad paiskusid haakeseadme pealt maha. Kohtu

hinnangul tingis liiklusõnnetuse tekitamise alkohol n-ö vahetult: J. Saar kaotas joobest

tingituna mootorsõiduki üle piisava kontrolli. Tõsi, kahe tee üleminekukoht oli ebatasane, aga

ka see ei välista ikkagi õigusvastasusseost J. Saare joobes olemise ja S.V-le tekitatud

tervisekahjustuste vahel. Sellisel juhul saab öelda järgmist. Joove tingis väärad sõiduvõtted:

piisavalt kaine ehk juhtimisvõimeline juht poleks sõitnud sellisel ebatasasel teel sellisel viisil

alustanud tagasipööret. Need eksimused põhjustasid kontrolli kaotamise mootorsõiduki üle.

See omakorda tõi aga S.V haakeseadme pealt maha paiskumise ja viimasele

tervisekahjustuste tekke. Samuti rikkus J. Saar sõitjaid haakeseadmel vedades LS § 34 lg 2

nõuet, mis sätestab, et sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud

kohtadel ja viisil. Öelda saab ka, et joove tingis väära sõitjate paigutuse: piisavalt kaine ehk

juhtimisvõimeline juht poleks sõitjaid sõidu ajal haakeseadme peale lubanud. See omakorda

tõi aga S.V sõidu ajal haakeseadme pealt maha paiskumise ja viimasele tervisekahjustuste

tekke. Seega on J. Saare joobe ja S.V-le tervisekahjustuste tekitamise vahel

õigusvastasusseos.

Hindamaks S.V ennast ohustava käitumise ja oma õigushüvede ohtu seadmise teadlikkust,

tuleb ka tuvastada, kas ta aktsepteeris mootorsõiduki peale tulekul muu hulgas ka süüdistatava

valede sõiduvõtete valimist sõidu käigus, s.o tegevusi, mis olid põhjuslikus seoses

liiklusõnnetuse toimumisega. Ei ole tuvastatud, et sellised ohtlikud juhtimisvõtted olid

hõlmatud kannatanu teadmise ja nõusolekuga. Samuti ei ole tõendeid selle kohta, et J. Saarele

oleksid omased riskantsed juhtimisvõtted, mida joove oleks veelgi võimendanud ja mis oleks

olnud kannatanu mootorsõiduki peale asumisel teada. Kokkuvõttes ei saa praeguses asjas

kohtu poolt tuvastatu põhjal järeldada, et S.V pidas J. Saare juhtimise võimalikuks

tagajärjeks mootorsõiduki üle juhitavuse kaotamist ning selle tõttu raskelt vigastada saamist.

Kannatanu arusaamine ohust ei olnud seega piisav ega võimalik tagajärg talle ettenähtav.

Seetõttu ei ohustanud kannatanu ei ohustanud ennast teadlikult ning KarS § 422 lg 2 p-s 1

kirjeldatud raske tagajärg (s.o S.V raske tervisekahjustus) on J. Saarele objektiivselt

omistatav.

Eelöeldu tähendab, et J. Saar täitis KarS § 422 lg 2 p 1 objektiivse koosseisu. Selle

karistussätte jaoks pole tähendust sellel, kas J. Saar rikkus peale joobes olemise muidki

liiklusnõudeid, sest sätte tekstist tulenevalt on tähtis üksnes see, kas juht on joobeseisundis.

3.3. Subjektiivset koosseisu puudutavalt peab KarS § 15 lg-st 1 toimepanijal olema tahtlus

objektiivse koosseisu elementide „mootorsõiduk“, „juhtimine“ ja „joobeseisund“ osas. On

üheselt selge, et J. Saar mõistis, et Foton Europard kujutab endast mootori jõul edasi liikuvat

sõidukit ja et tema toimetab seda sõidukit juhtimisseadmete abil edasi. Kohus leiab, et

alkoholijoove on J. Saarel tuvastatud kooskõlas KorS § 38 lg 1 ning loeb tuvastatuks ka

asjaolu, et alkoholi hulk Janno Saare veres vastas LS § 69 lg 2 p-s 1 ja LS § 69 lg 3 sätestatud

määradele mootorsõiduki juhtimisel. Viie pudeli õlle tarbimist vahetult enne mootorsõiduki

juhtimist kinnitanud ka süüdistatav ise. Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist

asjaolu, et Janno Saar juhtis 20.05.2023.a mootorsõidukit, olles joobeseisundis. Soov

mootorsõidukit juhtida tekkis kivide vedamise vajadusest tingituna. Kohus leiab, et

süüdistatav pani teo toime kavatsusega, sest ta teadis enda joobeseisundist, kuid sellele

vaatamata otsustas mootorsõidukit juhtida. S.V-le tervisekahjustuste tekitamisse suhtus J.

Saar hooletult KarS § 18 lg 3 mõttes. Ta oleks pidanud ette nägema, et juhtimisvõimetuna

1-24-5552

mootorsõidukiga sõitma minnes võib ta tekitada liiklusõnnetuse ja selle tõttu võib keegi oma

tervist kahjustada.

II

4. Janno Saart süüdistatakse 16.03.2023.a kella 23.00 ja 17.03.2023.a kella 01.00 vahelisel

ajal X linnas X külas X tee ja X tee ristmikul grupis koos T. L U.V kehalises

väärkohtlemises, millega tekitati U.V-le valu ja tervisekahjustused, mis kestsid vähemalt neli

nädalat. J. Saarele on esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 1 järgi.

KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu.

Tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervise kahjustus on

organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogilise

funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise,

füüsikalise, keemilise, psüühilise või muu teguri toimel (RKKKo 1-18-7833 p 22). Valu

põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole

normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne), kuid mis ei

tekita tervisekahjustust. Löömine ja peksmine on näited sellisest kohtlemisest, samuti

kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine jne (RKKKo 3-

1-1-48-04).

4.1. 16.03.2023-17.03.2023 kuriteoga seoses on kannatanu U.V (I kd tl 60-62) avaldanud, et

sõitsid 16.03.2023 koos J. Saare ja T. L autoga Vana-Pärnus ringi. U.V ja T. L jõid autos

viina. Õhtu poole läks autos T. L ja U.V vahel tõukamiseks. Autost väljudes tüli jätkus ning

ühelt maalt T. L lõi U.V rusikaga näkku, mille tagajärjel U.V kukkus ja ei mäleta enam

midagi. Järgmisena mäletab, et nägu oli paistes. Järgmisel päeval J. Saar ja T. L tunnistasid

kannatanule, et lõid mõlemad teda ühe korra. 19.03.2023 käis kannatanu EMO-s, sest nägu oli

endiselt paistes ja sinine, ribid vasakul pool valusad ning vasakul peopesal olid kukkumisest

marrastused. Kirjeldatud ütlustega haakub ka patsiendikaart nr 23-037402 (I kd tl 63-64),

millest nähtuvalt on kannatanul 19.03.2023 tuvastatud hematoomid paremal silma ümber,

paremal põsel ja mõlemal pool lõual, pehmete kudede turse näo piirkonnas, vasakul pool

roiete piirkonnas vähesed hematoomid. Tuvastatud on paremal silmakoopa põhja /

ülalõuaurke lae fragmendi nihkega murd.

Tunnistaja Y.M (I kd tl 77-79) on kirjeldanud, kuidas sai teada, et tema poolvend U.V oli

vigastuste saamise õhtul koos J. Saare ja T. L . Nimetatud isikutega rääkides, sai ta vastuseks,

et nad natuke lükkasid ja U.V ise kukkus. Samuti süüdistasid J. Saar ja T. L toimunus

teineteist. Samas J. Saar tuli kannatanu pere juurde pärast siiski vabandama koos lillede ja

kommikarbiga, lubas maksta kannatanule kahjuraha. Kannatanu ema H U.V esitas seepeale

politseile süüteoteate (I kd tl 58) ning Y.M saatis fotod kannatanu vigastustest (I kd 81-87),

millised haakuvad patsiendikaardil tuvastatud kannatanu näovigastustega. T. L oma ütlustes (I

kd 99-101) kinnitab U.V ühel korral näo piirkonda löömist. Peale seda kannatanu kukkus tee

peal mitu korda, sest tee oli libe, kannatanu oli väga purjus ja jalad ei kandnud. Kukkus ka

autol ühe küljepeegli puruks, mille peale sai J. Saar vihaseks ja lõi U.V ühe korra rindkere

piirkonda. Ka selle löögi tagajärjel kannatanu kukkus. Samuti on süüdistatav ise kohtueelses

menetluses tunnistanud kannatanu tõukamist ja kannatanu löömist rinna piirkoda peale seda,

kui kannatanu oli vastu auto peeglit kukkunud. Tõukamise tagajärjel kannatanu kukkus,

süüdistatav ei tea, kas kannatanu kukkus ka lõuaga vastu maad või mitte (I kd tl 88-90, 91-

93).

1-24-5552

18.03.2023.a e-kiri kohtuarst-eksperdilt menetlejale vigastuste esialgse hinnanguga (I kd tl

68-69) tõendab, et U.V patsiendikaardis märgitud vigastused kestavad eksperdi esmasel

hinnangul rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud. Ekspertiisimääruses 27.02.2024.a (I kd

tl 70-71) ja 28.03.2024.a isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr X (I kd tl 72-76) antud

ekspertarvamuse kohaselt U.V 19.03.2024 näo piirkonnas diagnoositud tervisekahjustused

arvestades paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega, paranevad rohkem kui 4 nädalat ja

vähem kui 4 kuud ning on saadud tömbi vägivalla toimel, löökidest kõva tömbi esemega

(näiteks rusikas), süüdistuses märgitud ajal ning viisil. Osad vigastused näo piirkonnas ja

nahaalused verevalumid kehatüvel võivad olla saadud tömbi trauma toimel kukkumisel vastu

ümbritsetavat kõva tömpi pinda.

4.2. Seega leiab kohus, et viidatud tõenditega on leidnud ühest ja kahtlusteta tuvastamist, et J.

Saar tõukas ja lõi kannatanut 16.03.-17.03.2023 rindkere piirkonda ning selle tegevuse

tagajärjel kannatanu kukkus. Märgitut on kinnitanud süüdistatav ise aga ka kannatanut samal

õhtul varasemalt väärkohelnud T. L . Samuti on patsiendikaardi ja ekspertiisiaktiga kinnitust

leidnud, et kannatanule põhjustas löömine ja tõukamine ning nimetatud tegevuse tagajärjel

kukkumine füüsilist valu ja tervisekahjustused - nahaalused verevalumid ja pehmete kudede

turse näo piirkonnas ning paremal silmakoopa põhja / ülalõuaurke lae fragmendi nihkega

murru. U.V-le tekitatud tervisekahjustus ehk tervisehäire kestab vähemalt 4 nädalat. Valu

tundmist, sh rinna piirkinnas, on kannatanu kinnitanud veel ka 19.03.2024, mille tagajärjel ta

EMO-sse pöörduski. Seega on käesolevas kriminaalasjas leidnud tõsikindlat tuvastamist, et J.

Saar on grupis koos T. L U.V kehaliselt väärkohelnud, sh J. Saar löönud ja tõuganud teda

rinna piirkonda, mille tagajärjel U.V kukkus, põhjustades sellega U.V-le valu ja

tervisekahjustused. 28.03.2024 ekspertiisiakti nr X kohaselt U.V tervisekahjustused

arvestades paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega, paranevad rohkem kui 4 nädalat ja

vähem kui neli kuud, mistõttu on tegemist vägivallateoga KarS § 121 lg 2 p 1 tähenduses.

Käesolevas kriminaalasjas on leidnud vastuvaidlematud tuvastamist, et süüdistatav on

kannatanut tõuganud ja löönud 16.03.-17.03.2023.a, mille tagajärjel kannatanu kukkus.

Samuti põhjustati kannatanutele valu ja tervisekahjustused. Lisaks on kinnitust leidnud, et

tervisekahjustus kestab eksperdi antud arvamuse kohaselt rohkem kui neli nädalat KarS § 121

lg 2 p 1 mõttes. Seega teiste isikute löömise ja talle tervisekahjustuste ja valu tekitamisega on

J. Saare käitumises grupis koos T. L leidnud tuvastamist KarS § 121 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu tunnused.

4.3. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 lg 2 p 1 tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik

pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav on pannud kuriteo

toime kavatsetult. T. L ütluste kohaselt läks süüdistatav närvi ja tõukas ning lõi kannatanut

peale seda kui kannatanu oli J. Saare auto peegli vastu kukkunud. Ka süüdistatav on

ülekuulamisel tunnistanud, et ta ärritus seepeale, kui auto hakkas viga saama. Seega kuriteo

puhul leiab kinnitust asjaolu, et süüdistatav on kasutanud vägivalda eesmärgiga lahendada

vägivalda kasutades tekkinud konflikt, millega tekitas kannatanutele valu ja põhjustas

tervisekahjustuse. Süüdistatav möönis kuriteo toimepanemisel, et kannatanut, kelle osas on

süüdistatav ise öelnud, et kannatanu oli juba korduvalt samal õhtul kukkunud ning tal oli

raskusi püsti seismisega, rindkerre tõugates ja lüües selliselt, et kannatanu vastava tegevuse

tagajärjel taaskord kukkus, võib ta põhjustada kannatanutele arvestatavat valu ja põhjustada

teisele inimesele raske tervisekahjustuse, millest paranemine võtab rohkem kui 4 nädalat.

1-24-5552

Põhjustatud tagajärgede aktsepteerimist näitab ka J. Saare ükskõiksus kannatanu seisundi

suhtes, mida näitab peale väärkohtlemist kannatanu ja T. L seltskonnast lahkumine.

III

5. Lisaks süüdistatakse Janno Saart on 22.03.2023.a kella 15:16 ajal X maakonnas X linnas X

mnt 58 suunaga X mootorsõiduki Volkswagen Passat reg. numbriga X , juhtimises

alkoholijoobes.

5.1. Tunnistaja J.F (II kd tl 3) on kirjeldanud, kuidas oli 22.03.2023 tegemas

liiklusjärelevalvet koos M. M , kui kell 15.11 märkas Pärnu linnas X mnt 38 ees seismas

hõbedat värvi Volkswagen Passatit, mis hetk hiljem keeras ümber ja hakkas sõitma suunaga

Lihula poole. Kontrollides sõidukit politsei andmebaasist, nähtus, et sõidukil puudub kehtiv

ülevaatus. Tunnistaja J.F on kirjeldanud sõiduki kinnipidamise asjaolusid. Nimelt anti

sõidukile Volkswagen Passat reg numbriga X peatumismärguanne, sõiduk peatus. Sõidukit

juhtis Janno Saar, juhiga suheldes oli tunda tema suust alkoholi lõhna. Indikaatorvahendiga

tuvastati esialgne joove ja J. Saar toimetati Pärnu politseijaoskonda edasisteks toiminguteks.

Eeltooduga haakub tõendusliku alkomeetri väljatrükk (II kd tl 4), mille kohaselt mõõtis

politseiametnik M. M 22.03.2023.a kell 15.41-15.49 Janno Saare väljahingatavas õhus

alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 9510

(taatlustunnistus TTRC-23/00039), mille lõplik lugem oli 0,94 mg/l, laiendmääramatus +/-

0,09 mg/l, seega lõpptulemus 0,85 mg/l. Vormistatud on sõiduki juhtimisel kõrvaldamise

otsus ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (II kd tl 6-7). Samuti nähtub isiku kahtlustatavana

kinnipidamise protokollist (II kd tl 17-19), et J. Saar peeti kinni 22.03.2023.a. kell 15:49,

kuivõrd ta tabati kuriteo toimepanemiselt, ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid ja ta võib

kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada. J. Saar on andnud

ütlused (II kd tl 20-21), mille kohaselt on ta kuriteo toime pannud. Süüdistatav on

tunnistanud, et tarbis eelmisel päeval palju erinevaid värvilisi jooke ning ka hommikul tundis,

et on veel joobes. Kui 22.03.2023 sõidukit juhtima asus, siis ta 100 % kindel ei olnud, kas on

joobes või ei ole.

LS § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3

nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 38

lg 1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku

väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui

isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe

tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või

toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse

määramiseks veres vereproovi uuringuga. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi,

trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi

või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 69 lg 2 p

1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuhti kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

5.2. Tõendusliku alkomeetri väljatrükil järgi tuvastati 22.03.2023 süüdistataval J. Saarel X

maakonnas X linnas X mnt 58 suunaga X sõidukit juhtides joove 0,85 mg/l. Seega leiab

kohus, et alkoholijoove on J. Saarel tuvastatud kooskõlas KorS § 38 lg 1. Kohus loeb

tuvastatuks ka asjaolu, et alkoholi hulk Janno Saare poolt väljahingatavas õhus vastas LS § 69

1-24-5552

lg 2 p-s 1 ja LS § 69 lg 3 sätestatud määradele auto juhtimisel. Suures koguses kange alkoholi

tarbimist mootorsõiduki juhtimisele eelneval päeval on kinnitanud ka süüdistatav ise.

Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist asjaolu, et Janno Saar juhtis 22.03.2023.a

mootorsõidukit Volkswagen Passat reg. numbriga X , olles joobeseisundis. Soov autot juhtida

tekkis töövajadusest tingituna. Kohus leiab, et süüdistatav pani teo toime kavatsusega, sest ta

teadis enda joobeseisundist, kuid sellele vaatamata otsustas mootorsõidukit juhtida. Lähtudes

eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Janno Saare poolt toime pandud teos KarS §

424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

6. Kohus leiab, et süüdistatava Janno Saare tegudes puuduvad õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Janno Saare teod on

koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust

või süüd välistavat asjaolu. Süüdistatav on süüvõimelised ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud

süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Janno Saar on pannud toime talle etteheidetavad kuriteod,

seega tuleb süüdistatav süüdi tunnistada ning mõista talle karistus.

Karistus

7. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi

tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist

määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja

üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2).

KarS § 422 lg 2 p 1 näeb karistusena ette 3 kuni 12 aastase vangistuse, seega on keskmiseks

määraks 7 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 121 lg 2 p 1 näeb karistusena ette kuni 5 aastase

vangistuse, seega on keskmiseks määraks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 424 lg 1 näeb

karistusena ette kuni 3 aastase vangistuse, seega on keskmiseks määraks 1 aasta ja 6 kuud

vangistust. Lisaks, vastavalt KarS § 422 lg 3 p 1 ja 2 sätestatule, ei jäeta KarS § 422 lg 2 p 1

kuriteo süüdimõistmise korral, mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja

kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Vastavalt KarS § 50 lg 3 sätestatule

kohaldatakse juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 3 aastani.

7.1. Süüdistatav Janno Saar on pannud toime kaks liiklusalast kuritegu ja ühe vägivallateo.

Süüdistatava poolt toimepandud tegude vahel on väike ajavahe, mis näitab tema kalduvust

antud perioodil kuritegusid (eelkõige liikluskuritegusid) toime panna. J. Saart varasemalt

kriminaalkorras karistatud ei ole. J. Saar on väljendanud 22.03.2023 sündmuse (KarS § 424 lg

1) osas kahetsust, mida saab KarS § 57 g 1 p 3 järgi arvesse võtta karistust kergendava

asjaoluna ning on 16.03.2023 sündmuse (KarS § 121 lg 2 p 1) toime pannud isikute grupis,

milline on KarS § 58 p 10 järgi karistust raskendav asjaolu. Arvestada tuleb ka, et raske

tervisekahjustus on KarS § 422 lg 2 p 1 ettenähtud kahest alternatiivsest tagajärjest kergem.

Kohus leiab, et J. Saare süüd tuleb KarS § 422 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1 ja § 424 lg 1 järgi

hinnata karistusraamide keskmisest väiksemana, ehk karistusmäära esimeses kolmandikus.

Janno Saarele tuleb mõista karistuseks KarS § 422 lg 2 p 1 järgi 4 aastat ja 6 kuud vangistust,

KarS § 121 lg 2 p 1 järgi 6 kuud vangistust ja KarS § 424 lg 1 järgi 4 kuud vangistust. KarS §

1-24-5552

64 lg 1 alusel raskeima karistuse suurendamise teel mõista Janno Saarele liitkaristuseks 5

aastat vangistust. Kohus leiab, et antud vangistus on piisav karistuse eri- ja üldpreventiivsete

eesmärkide täitmiseks, mis peaks isikut suunama õiguskuulekale käitumisele, arvestades

õiguskorra kaitsmise huvidega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku

võrra ja karistuseks lugeda vangistus 3 aastat ja 6 kuud.

Lahendades küsimust kas ja millises määras tuleb mõistetud vangistus J. Saarel ära kanda,

arvestab kohus, et tegemist süüdistatava esimese kriminaalkorras süüdimõistmisega.

Sündmustest on möödunud poolteist aastat ning puuduvad ka andmed, et ta oleks pärast

arutluse all olevaid kuritegusid pannud toime uusi õigusrikkumisi. Eeltoodu annab põhjust

järelduseks, et süüdlane ei jätka kuritegude sooritamist, mistõttu võiks teda mõjutada ka

karistust tingimisi kohaldamata jättes. KarS § 422 lg 3 p 1 tulenevalt on aga karistusest

tingimisi vabastamine võimalik vaid osaliselt. Määrates koheselt kandmisele kuuluva

vangistuse pikkust, arvestab kohus, et selle mõte seisneb eripreventiivses šokiefektis. Seetõttu

peaks koheselt ärakandmisele määratav karistus olema lühiajaline, kuid piisavalt pikk, et anda

isikule hoiatus edasiseks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et KarS § 74 lg 1,2,3 alusel tuleb Janno

Saarel mõistetud vangistusest koheselt vanglas ära kanda 1 kuu vangistust, millest KarS § 68

lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 22.03.2023-23.03.2023, so 2 päeva,

ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg

1,2,3 alusel jätta ülejäänud 3 aasta ja 5 kuu pikkune vangistus tingimisi täitmisele pööramata,

kui Janno Saar ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

katseajaks kooskõlas KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

KarS § 422 lg 3 p 2 kohaselt tuleb KarS § 422 lg 2 p 1 järgse teo toime panemise eest ka

juhtimisõigus ära võtta. Kohus võtab Janno Saarelt juhtimisõiguse ära 5 kuuks. Kuigi tegemist

on J. Saare puhul esmakordse kriminaalkorras karistamisega, mõistab kohus J. Saare süüdi

kahes liiklussüüteo toimepanemises, samuti temal 20.05.2023 toimepandud rikkumise osas

tuvastatud joove suur. Seetõttu ei saa juhtimisõiguse äravõtmine vastata päris

miinimummäärale. Kohtu hinnangul on sellises määras lisakaristuse kohaldamine kooskõlas

ka kindlaks määratud süü suurusega.

Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid

8. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde CD- ja DVD-plaadid (kokku 4 tk),

mis on menetlustoimingute protokollide lisadeks. Asitõendi puhul on oluline, et seadustik

nõuab selle kajastamist uurimistoimingu protokollis ning järelikult ei saa asitõendit käsitleda

lahus seda kajastavast protokollist. Seega antud plaate tuleb käsitleda koos protokollidega.

Protokoll ja asitõend on üks tervik ning neid ei saa käsitleda üksteisest eraldi. Kuna

menetlustoimingute protokollid asuvad kriminaaltoimikus, tuleb kriminaalasja juurde jätta ka

CD- ja DVD-plaadid.

Menetluskulud

9. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 179 ja § 175 alusel välja mõista Janno Saarelt riigituludesse määratud

kaitsja tasu ja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses summas 878,40 eurot, ekspertiiside

tegemise kulud 310 eurot, joobe tuvastamise kulu 14 eurot ning sundraha 1230 eurot, kokku

2432,40 eurot.

9.1. Arvestades J. Saare keskmise päevasissetuleku suurust (I kd tl 96), määrab kohus riigi

kasuks välja mõistetud menetluskulud 2432,40 eurot tasumisele KrMS § 180 lg 3 alusel ositi

1-24-5552

12 kuu jooksul kohustades Janno Saart tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks 202,70 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse

kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

Kohtunik