2-24-12769/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

26.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-12769

Kohtuasi

Q.W avaldus eeltõendamismenetluses kostjate

andmete kindlakstegemiseks ning tõendite kogumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.09.2024 määrus avalduse menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

Q.W määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindaja ringkonnakohtus

Avaldaja: Q.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Märt Mürk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 26.09.2024 määrus ja saata asi samale maakohtule

eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.W (avaldaja) esitas 23.08.2024 Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluses

kostjate andmete kindlakstegemiseks ning tõendite kogumiseks. Avalduse kohaselt soovib

avaldaja, et Meta Platforms Ireland Limited (s.o Facebook) ja telekomiettevõtted väljastaksid

avaldaja head au ja nime teotavate kommentaaride avaldanud ja seeläbi avaldaja õigusi

rikkunud isikute andmed.

2. 30.08.2024 määrusega jättis maakohus avalduse käiguta ja kohustas avaldajat mh tasuma

avalduselt täiendavat riigilõivu 4270 eurot (61 x 70 eurot). Maakohus märkis, et avaldaja

soovib kohtu kaasabil saada Meta Platforms Ireland Limited postituse kommenteerimise alale

2-24-12769

kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldavat teavet. Kokku soovib avaldaja saada teavet 62

kommentaari kohta. Kuna avaldaja on taotlenud kommentaare kirjutanud isikute tuvastamist

(kokku 62 nime), siis leidis kohus, et tegemist on 62 iseseisva nõudega ning igalt nõudelt

kuulub tasumisele riigilõiv ehk antud juhul 62 x 70 eurot. Praegusel juhul on avaldaja tasunud

riigilõivu 70 eurot.

3. 09.09.2024 esitas avaldaja vastuväite kohtu tegevusele. Avaldaja on riigilõivu

seadusjärgses määras tasunud ning avaldus tuleb võtta menetlusse. Riigilõivuseaduse (RLS) §

59 lg 17 kohaselt tasutakse eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel riigilõivu 70 eurot.

Eeltõendamismenetluse algatamisel tuleb seega riigilõiv tasuda taotluselt, mitte nõudelt ega

nõuete summalt. Eeltõendamismenetluses on riigilõivu suurus alati 70 eurot sõltumata sellest

mitme asjaolu osas eeltõendamismenetlust soovitakse alustada (vt ka TrtRnKm 10.05.2021, 2-

21-3864).

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohtu 26.09.2024 määrusega keelduti avaldust menetlusse võtmast ning jäeti

menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja 09.09.2024 vastuväite

kohtu tegevusele.

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest,

kuna avaldaja ei ole kõrvaldanud 30.08.2024 kohtumääruses märgitud puudust tasuda

täiendav riigilõiv (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 477 lg 1, § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1

p 10).

6. Kohtule esitatud avaldusega soovitakse algatada eeltõendamismenetlus ja saada selle

käigus Meta Platforms Ireland Limited postituse kommenteerimise alale kirjutanud isiku(te)

tuvastamist võimaldavat teavet. Kokku soovib avaldaja saada teavet 62 kommentaari kohta,

mille on kirjutanud erinevate nimede või varjunimedega isikud. Kuna avaldaja on taotlenud

kommentaare kirjutanud 62 isiku tuvastamist, siis on tegemist 62 iseseisva nõudega

eeltõendamismenetluse algatamiseks ning igalt nõudelt kuulub tasumisele riigilõiv 70 eurot.

Avaldaja on kohtule esitatud avalduselt tasunud riigilõivu 70 eurot.

7. Antud juhul on iga kommentaari autor potentsiaalselt eraldi isik, kelle tuvastamist

võimaldavaid andmeid avaldaja eeltõendamismenetluses koguda taotleb. TsMS § 139 lg 2

ning RLS § 3 ja § 59 lg 17 mõttes tuleb käesoleval juhul üheks lõivustatud toiminguks lugeda

eeltõendamismenetluse raames ühe isiku (kommentaari autori) suhtes eeltõendamismenetluse

läbiviimist ehk andmete väljanõudmist puudutatud isikult ja nende edastamist avaldajale.

8. Tulenevalt TsMS eeltõendamismenetluse regulatsioonist ja Riigikohtu selgitustest

kohtuasjas nr 2-21-5736 ei ole eeltõendamismenetlus lihtsalt formaalne andmete

väljanõudmise menetlus. Kohtu kohustuseks on tagada vastaspoole kaitse sõltumata sellest,

kas vastaspool on kohtule juba teada. Tõendite kogumisel tuleb asjaomased tõendid enne

nende muudele menetlusosalistele kättesaadavaks tegemist edastada tulevasele vastaspoolele

või isikule, kelle isikuandmeid tõend sisaldab, ja anda talle võimalus esitada enda seisukoht

tõendite kogumise, avaldamise ja eeltõendamismenetluse lubatavuse suhtes, esitada

vastuväiteid tema isikuandmete avaldamise kohta ja vaidlustada tema vastuväidete kohta

tehtud kohtumäärust. Seega on iga kommentaari autori tuvastamine sisuline menetlus. Kohtul

oleks sel põhjendusel võimalik TsMS § 375 lg 1 alusel ka avaldaja nõuded eraldada

iseseisvateks menetlusteks ja nõuda igas asjas eraldi riigilõivu tasumist.

2-24-12769

9. TsMS § 170 lg 3 sätestab, et eeltõendamismenetluse kulud võetakse arvesse

põhimenetluses kulude jaotamisel. See tähendab seda, et kui avaldaja identifitseerib

eeltõendamismenetluses kommentaari autori ning esitab tema vastu isiklike õiguste

rikkumisest tuleneva nõude (hagi), siis võetakse mh arvesse ka eeltõendamismenetluses

tasutud riigilõivu. Ka sellest sättest tuleneb kaudselt, et iga isiku identifitseerimiseks algatatav

eeltõendamismenetlus on iseseisev nõue (menetlustoiming), mis nõuab eraldi riigilõivu

tasumist. Avaldaja tõlgendusest lähtudes tuleks 62 isiku suhtes eeltõendamismenetluse

läbiviimisel riigilõiv 70 eurot jagada tulevaste menetluste vahel 62-ga. Ei ole loogiline ega

kooskõlas seaduse mõttega, et riigilõivu osas sõltuks selle kulu suurus järgmistes menetlustes

sellest, kas avaldaja taotles ühes avalduses ühe või kuuekümne kahe isiku osas

eeltõendamismenetluse läbiviimist.

10. Avaldaja on 20.09.2024 teatanud, et ei soovi eeltõendamisemenetluse läbiviimist vaid ühe

kommentaari autori tuvastamiseks ning juhul, kui kohus peaks leidma, et avaldaja vastuväide

ei kuulu rahuldamisele, palub avaldaja, et kohus jätaks avalduse menetlusse võtmata. Seega

jätab kohus avaldaja avalduse tervikuna menetlusse võtmata.

11. Kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 1 jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

12. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule menetlusse võtmiseks.

13. Avaldaja on esitanud taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Sellise taotluse

läbivaatamise eest tuleb RLS § 59 lg 17 kohaselt tasuda riigilõivu 70 eurot. Avaldaja on selle

summa tasunud. Eeltõendamismenetlus ei ole hagiasi ega hagita asi, vaid eraldi menetluse

liik. Seadusandja on ette näinud, et sellise menetluse alustamise taotluse läbivaatamise

riigilõiv on 70 eurot. Seejuures ei ole ette nähtud, et riigilõivu tuleks tasuda eraldi iga asjaolu

eest. Kohtupraktika kohaselt tuleb eeltõendamismenetluse taotluselt tasuda riigilõivu 70 eurot

sõltumata taotluses esitatud nõuete kogusest või ulatusest. Maakohus ei ole asja lahendamisel

arvestanud Tartu Ringkonnakohtu praktikaga asjas nr 2-21-3864.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

saata asi maakohtule eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse.

16. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ebaõigesti avalduse menetlusse võtmisest

põhjendusel, et avalduselt ei ole tasutud piisavas määras riigilõivu (TsMS § 371 lg 1 p 10).

17. Maakohtu hinnangul on iga kommentaatori kohta nõutav teave oma sisult iseseisev nõue,

millelt tuleb tasuda eraldi riigilõivu 70 eurot. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei

nõustu.

18. Eeltõendamismenetlus ei ole hagi ega hagita menetluse liik. Eeltõendamismenetlus on

eraldi menetlus, mis toimub kas osana põhimenetlusest või sellega paralleelselt sarnaselt hagi

2-24-12769

tagamisega (TsMS I komm (2017), 26. peatükk, p 1; RKTKo 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 12).

RLS § 59 lg 17 kohaselt tasutakse eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel riigilõivu 70

eurot.

19. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et riigilõivuseadusest ega muust seadusest ei tulene,

et ühte eeltõendamismenetluse algatamise taotlust tuleks selle sisust tulenevalt käsitleda

mitme taotlusena ning iga kommentaatori isikuandmete tuvastamiseks tuleks tasuda eraldi

riigilõiv. Seadus ei näe ette, et andmete kogumine mitmetest allikatest või mitme isiku kohta

mõjutaks taotluselt tasumisele kuuluva riigilõivu suurust. Seega puudub põhjus ka RLS § 59

lg 17 selliseks tõlgendamiseks. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et ka kohtupraktikas on

eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel peetud piisavaks riigilõivu 70 eurot tasumist (vt

TrtRnKm 10.05.2021, 2-21-3864). Puudub alus vastava praktika muutmiseks.

20. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi

tuleb saata maakohtule eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks.

21. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. TsMS §

170 lg 1 kohaselt kannab eeltõendamismenetluse kohtukulud isik, kelle taotlusel menetlus

algatati.

22. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

esitada üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja

eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei ole määrus TsMS §

372 lg 5 koostoimes TsMS § 477 lg 1 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt