2-24-119703/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2024, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-24-119703

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagiavaldus R. M.-i vastu

võlgnevuse nõudes

132,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood:

11919806; aadress: XXX-i, 10115

Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel, e-post: XXX

Kostja: R. M., isikukood XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. M.-ini vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista R. M.-ilt (R. M., isikukood XXX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

(registrikood 11919806) kasuks R. M.-i ja Tele2 eesti AS vahel 12.10.2022 sõlmitud

sideteenuse lepingust tulenev põhivõlgnevus 83,36 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.10.2023 kuni 26.11.2024 eest summas

16,36 eurot, s.o kokku 119,72 eurot.

3. Mõista R. M.-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,05% päevas

arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 83,36 eurot) alates 27.11.2024 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud

viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 83,36 eurot).

4. Jätta menetluskulud R. M.-i kanda.

5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 364 eurot ning mõista

nimetatud summa R. M.-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja.

2-24-119703

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Toimetada tagaseljaotsus kätte hagejale. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte

avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates

märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord ja kaja esitamine

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 28.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 149,17 euro saamiseks. Kohus tegi 29.05.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 04.09.2024

määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks

hagimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 2 alusel.

2. Kohus kohustas hagejat 04.09.2024 määrusega esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud

vormis ja lisadega ning täiendava riigilõivu tasumisega.

2-24-119703

3. Hageja esitas 17.09.2024 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 83,36 euro, viivise 13,44 euro ja

sissenõudekulude 20 euro nõudes. Hagi kohaselt tuleneb hageja nõue Tele2 Eesti AS (edaspidi

Tele2) ja R. M.-i vahel 12.10.2022 sõlmitud lepingust, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma

kostjale sideteenust numbrile XXX ning kostja kohustus tasuma saadudsideteenuse eest

vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Tulenevalt lepingu tingimuste p-le 3,

kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks. Maksetega viivitamise korral on kostja

kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viiviseid

alates 19.10.2023 kuni 17.09.2024 summas 13,44 eurot. Kostja ei tasunud arveid

telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.10.2023 arvest. Viimase s.o 01.03.2024 arve

tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 ees

summas 107,26 eurot. Summa 107,26 eurot sisaldab kasutatud Tele2 sideteenuseid summas

83,36 eurot, viiviseid 3,90 eurot, võlgnevuse meeldetuletuskirja saatmise tasu 5 eurot ja

võlgnevuse teatist e-mailiga 15 eurot. Tuginedes lepingu tingimuste p-le 3, piiras Tele2 kostja

teenused alates 16.11.2023 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 lepingu

ülesöelduks alates 16.12.2023. Kostja ei reageerinud Tele2 nõudele tasuda lepingust tulenev

võlgnevus ning Tele2 loovutas 18.04.2024 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale.

4. 18.09.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused

5. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2

eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud,

et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale

kätte Ametlike Teadaannete kaudu 10.11.2024. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks

antud tähtaeg 14 päeva 25.11.2024. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt

on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud

on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

6. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

7. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale

või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu,

mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib

2-24-119703

menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete

kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega

rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile

vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei

olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

8. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

Menetluskulud

9. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

10. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

11. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise

kulu 20 eurot ja õigusabikulud 427 eurot (3,5 h x 100 + km 22%= 427 eurot). Esindaja

tunnitasu on 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu koosneb: dokumentide

komplekteerimine ja analüüs; hagiavalduse koostamine ja esitamine. Menetluskulude

nimekirja kohaselt on nimetatud toimingute tegemiseks kulunud 3,5 tund. Hageja palub

menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane

ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kooskõlas

TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud

osaliselt, 244 euro ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu määr on põhjendatud, kuid ajakulu on

põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et käesolev tsiviilasi

ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning

materjalide esitamiseks kohtule 3,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on kokku 2

tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega

tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Esindamise tunnitasu peab kohus mõistlikuks. Seega

kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele esindajatasu 2*100+22%=244 eurot.

Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20

euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484

alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 100 eurot. Riigilõiv on

kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Eeltoodut arvestades on hageja

2-24-119703

menetluskulud kokku 364 eurot (100+20+244).

12. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb

menetluskuludelt tasuda ka viivist.

13. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

14. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja

elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada

avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik