1-10-2119/14 · 1-10-2119/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Kohtulahend nr 1-10-2119 (kohtueelses menetluses nr 09284000260)

Tartu Maakohtu 18. veebruari 2010 otsus I.K

karistamises liitkaristusena vangistusega 8 kuud, mis asendatud üldkasuliku tööga 480 tundi

Menetlus kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine

Kohtunik Silvi Maiste

Avaldaja kriminaalhooldaja Aigi Pihlak

Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta

Süüdimõistetu I.K (isikukood xxx; elukoht xxxxxxx x-x xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxx )

Resolutsioon Jätta läbi vaatamata I.K kohta esitatud erakorraline ettekanne nr 37249.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates määruse teadasaamisest.

Asjaolud I.K on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 18. veebruari 2010 otsusega KarS § 121 järgi ja karistatud liitkaristusena vangistusega 8 kuud, mis KarS § 69 alusel asendatud üldkasuliku tööga 480 tundi, teostamise tähtajaga 25.12.2010. Tartu Maakohtu 11.01.2011 kohtumäärusega peatati I.K halva tervisliku seisundi tõttu üldkasulik töö ja määrati üldkasuliku töö teostamise tähtajaks 25.08.2011.

Kriminaalhooldusametnik on esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande

käitumiskontrollile allutatud I.K kohta. Ettekandest nähtuvalt I.K ei ole sooritanud talle määratud tähtaja jooksul üldkasuliku töö tunde. Katseaja jooksul suutis I.K teha üldkasulikku tööd vaid 173 tundi. Tegemata jäi 307 tundi. Korralisel registreerimisel

on I.K ametnikule korduvalt lubanud, et asub peatselt üldkasulikku tööd sooritama.

Hooldusalusel on esinenud ka kahel korral registreerimiskohustuse nõuete rikkumist. I.K

käitumisest võib järeldada, et ta hoiab teadlikult kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku karistuse täitmisele pööramiseks. Tartu Maakohtu 14. septembri 2011 otsusega nr 1-11-10056 mõisteti I.K süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud; millest on maha arvestatud KarS § 68 lg 1

alusel eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva vangistust ning mõisteti lõplikuks ärakantavaks

karistuseks vangistus 1 kuu 27 päeva; KarS § 65 lg 2 alusel on suurendatud I.K-le

mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18. veebruari 2010 otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa 5 kuud 3 päeva vangistuse võrra ja mõistetud I.K-le liitkaristusena vangistus 7 kuud.

Kohtu põhjendused

Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule

kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel.

Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet

kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele

kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste

määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta (KrHS § 31 lg 2).

KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

Vastavalt KarS § 69 lg-le 6, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel

arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Vastavalt KarS § 69 lg-le 7, kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue

kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö

tegemata osa (kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega). Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. Kohtule esitatud erakorralises ettekandes toodud asjaoludest on käitumiskontrolli ajal uue kuriteo toimepanemine eelduslikult raskem rikkumine võrreldes ÜKT-st kõrvalehoidmisega. Kuna uue kuriteo arutamisel kohtus arvestati ka I.K-le määratud üldkasuliku töö tundide täitmist ja otsustati karistuste liitmine, siis puudub vajadus erakorralist ettekannet eraldi arutada.

I.K on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 14. septembri 2011 otsusega, millega talle

mõisteti liitkaristus vangistusena 7 kuud. Kuna kohtuotsusega on sisuliselt lahendatud

erakorralises ettekandes esitatud taotlus 306 tundi üldkasulikku tööd, s.o 5 kuud ja 3 päeva vangistuse täitmisele pööramiseks, tuleb I.K kohta esitatud erakorraline ettekanne jätta läbi vaatamata. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtu- menetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.

Silvi Maiste

Kohtunik