2-24-7246/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

O s a o t s u s

Õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v o t s u s

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-24-7246 (digitaalne menetlus)

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

25. november 2024, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

I T (T) hagi A L (L, endine perekonnanimi K)

vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes

Tsiviilasja hind

6089,48 eurot (287,72 x 9 + 3500)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I T (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja J T (isikukood XXX)

Kostja A L (eelmine perekonnanimi K, isikukood

XXX)

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

6. novembri 2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I T hagi põlvnemise (isaduse) tuvastamise nõude osas õigeksvõtul

põhineva osaotsusega.

2. Pidada tuvastatuks, et I T (isikukood XXX) põlvneb A L (L, isikukood XXX ning A

L on I T isa.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad kulud

puuduvad.

4. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise elatise nõude osas otsustab kohus

pärast käesoleva osaotsuse jõustumist.

5. Kohtuotsus jõustub pooltele kättetoimetamisega.

6. Edastada kohtuotsus viivitamatult pärast jõustumist Narva linnakantselei

elanikkonna perekonnaseisu ja registreerimise büroole isa kohta kannete

tegemiseks.

EDASIKAEBAMINE

Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust, kuna pooled avaldasid kohtule, et loobuvad

otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. I T (hageja) oma seadusliku esindaja ema J T kaudu esitas 8. mail 2024 Viru Maakohtule

hagiavalduse (dtl 4-6) ja samal päeval hagi täpsustamise (dtl 10-12) A K (praegune

perekonnanimi L, kostja) vastu põlvnemise (isaduse) tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks.

Hageja nõudeks on:

Tsiviilasi nr 2-24-7246

1. Juhul, kui kostja keeldub isadust omaks võtma, määrata põlvnemise tuvastamiseks ekspertiis

ja kohustada kostjat taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat ekspertiisi, eelkõige vereproovide

võtmist veregrupi määramiseks ja geneetiliseks analüüsiks.

2. Põlvnemise tuvastamisel välja mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt elatisraha

igakuiselt 287,72 eurot määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Elatis

mõista välja kuni hageja täisealiseks saamiseni.

3. Elatise summa üle kanda J T pangakontole selgitusega „I elatis“. Hageja soovib elatise

tasumise kuupäeva kindlaksmääramist hiljemalt 12. kuupäevaks.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt esitab hageja avalduse põlvnemise tuvastamiseks ja

ülalpidamiskohustuse täitmise nõudes. Hageja suhtes on Sillamäe Linnavalitsuse poolt

09.03.2010 välja antud sünni tõend nr CL0397679, millel isa kanne puudub.

Kostja on hagejate bioloogiline isa. Hageja seaduslik esindaja elas koos kostjaga aastatel 2007-

2009 hageja seadusliku esindaja ema juures aadressil XXX. Hageja seaduslik esindaja jäi 2009.

aastal rasedaks hagejaga. Aastavahetusel 2010 kohtus kostja ühe noore naisterahvaga, hakkas

temaga kurameerima ja lõpuks lahkus perest teise tüdruku juurde.

01.03.2010 teatas hageja seaduslik esindaja kostjale, et neil sündis poeg. Kostja oli väga õnnelik

ja järgmisel päeval tuli haiglasse oma poega vaatama. Hageja ema oli väga solvunud kostja peale

ja seetõttu ei lubanud kanda sünnitunnistusele isa ehk kostja andmeid.

Selle kohta võivad tunnistusi anda hageja vanaema, vend ja sõbrad, kes vahetult suhtlesid hageja

ema ja kostjaga.

Kostja on teadlik lapse olemasolust, kuid ei abista mitte mingil moel hageja seaduslikku

esindajat alaealise lapse kasvatamisel. Käesoleval hetkel on hageja seaduslikul esindajal üksinda

rahaliselt raske alaealist last üles kasvatada. Lisaks on hageja seaduslik esindaja arvamusel, et

kuna kostja on hageja bioloogiline isa, peab hageja endale saama isa ka juriidiliselt.

Hageja seaduslik esindaja kinnitab, et kostja on hageja bioloogiline isa ning selle fakti

kinnitamiseks esitab hageja kohtule taotluse ekspertiisi määramiseks Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudis. Hageja palub kohustada kostjat taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat ekspertiisi,

eelkõige vereproovide võtmist veregrupi määramiseks ja geneetiliseks analüüsiks.

Kostja isaduse tuvastamise korral soovib hageja kostjalt elatise väljamõistmist hageja kasuks.

Hageja igakuised vältimatud kulud on: eluaseme majandamiskulud (sh internet, elekter, gaas) u

95 eurot, söögikulu – 200 eurot, telefon – 10 eurot, koolikohustus– 20 eurot, riided ja jalanõud –

40 eurot, ravimid – 25 eurot, hügieen ja majapidamistarbed- 30 eurot, muusikakool – 25 eurot,

jalgpalli huviring – 25 eurot, lapse vaba aeg (kino, sünnipäevad jms) – 30 eurot.

Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alates hagi esitamisest kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Alates 01.04.2024 on miinimumelatis 287,72 eurot. Hageja palub kohtul

kostjalt hageja kasuks välja mõista edasiulatuvalt igakuine elatis ning kohustada kostjat

ülalpidamiskohustust kohaselt täitma kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja nõuab kostjalt

elatise väljamõistmist ning üle kandmist hageja seadusliku esindaja pangakontole.

Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral palub hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Viru Maakohus 9. mai 2024. a määrusega (dtl 14-15) võttis hagi menetlusse ja andis kostjale

aja, esitamaks vastust.

2(4)

Tsiviilasi nr 2-24-7246

3. Hagi vastusest (dtl 22-23) nähtuvalt on kostjale selge, et hageja on tema poeg ja kostja on

hageja päris isa.

Praegu ei ole kostjal võimalik maksta elatist, kuna ta viibib vanglas, ei tööta. Pärast vanglast

vabanemist hakkab kostja tasuma elatist graafiku järgi.

4. Kohtuistungil 6. septembril 2024 (dtl 40-43) võttis kostja hagi põlvnemise tuvastamise nõude

osas õigeks ega vaielnud vastu, et hageja on tema laps. Hageja seaduslik esindaja ja kostja

suhtlesid hagiavalduses märgitud ajavahemikul, neil olid intiimsuhted. Kostjal ei ole kahtlusi, et

hageja on tema laps. Hageja esindaja teatas kostjale, et sündis laps. Kostja käis haiglas oma

poega vaatamas. Kosja ei ole registreerinud last oma nimele, kuna lapse ema ei ole seda

soovinud. Seega on kostja võtnud hagi põlvnemise tuvastamise nõude osas õigeks. Hageja

seaduslik esindaja selgitas, et oli vastu kostja registreerimisele lapse isana, sest tol hetkel nad

juba kostjaga koos ei elanud ja hageja seaduslik esindaja oli solvunud kostja peale. Hageja

seaduslik esindaja vähendas elatise nõuet 200 euroni kuus ning teatas oma pangakonto numbrit,

millele palub elatist üle kanda. Elatise nõude osas jõudsid osapooled kohtuistungil

kompromissile, mille tingimused on kantud kohtuistungi protokolli.

Hageja seaduslik esindaja loobus taotlustest DNA-ekspertiisi määramiseks ja tunnistajate

ülekuulamiseks. Kostja ei ole taotlustest loobumise vastu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg-st 1 tulenevalt kui ühte menetlusse on

ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on

üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks

otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja

läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.

Kohus leiab, et hagi põlvnemise tuvastamise nõude osas on õiguslikult põhjendatud ning seda

tuleb rahuldada kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja § 450 lg-ga 1

hagi õigeksvõtu osaotsusega.

TsMS § 440 lg 4 esimene lause näeb küll ette, et abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi

õigeksvõtuga seotud, kuid kohus ei näe põhjust hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja

kohustused laste põlvnemisest, mis tehti seaduses sätestatud korras kindlakski. Enne hagejate

põlvnemise kostjast kindlakstegemist ei saa seega lahendada elatise nõuet, sellegipärast jääb

osaotsuse tegemine põhjendatuks.

PKS § 94 lg 1 järgi tuvastab isaduse kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 p 1 või 2 või

käesoleva seaduse § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Sama paragrahvi

lõikest 2 tulenevalt tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada,

et laps põlvneb sellest mehest.

Hageja sünnitunnistustel CL 0397679 (dtl 2, 8) ei ole isana ühtegi meest kindlaks tehtud ja

rahvastikuregistris andmed isa kohta puuduvad. Kohtul on järeldada, et hagejate isana ei ole

ühtki meest kindlaks tehtud.

Tulenevalt PKS § 94 lg-st 3 loetakse lapse eostamise ajaks ajavahemik kolmesajandast päevast

kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on

eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see

ajavahemik.

3(4)

Tsiviilasi nr 2-24-7246

Kostja ei vaidle vastu, et ta ja hageja seaduslik esindaja olid ajavahemikul, kui oli hageja

eostatud, koos elamas, mis jääb PKS § 94 lg 3 sätestatud tähtaja sisse. Kostja ei kahtle hageja

temast põlvnemises mitte.

Kohus järeldab, et kostja eostas hagejat. Tõendeid, millest on kohtul järeldada, et kostja ei oleks

hagejat eostanud, kohtule esitatud ei ole.

Kohtuistungil loobus hageja seaduslik esindaja hagis esitatud taotlustest DNA-ekspertiisi

määramiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks.

TsMS § 242 sätestab, et tõendi esitanud või tõendite kogumist taotlenud pool võib tõendist

loobuda ja tõendi tagasi võtta üksnes vastaspoole nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Kostja on nõus tõenditest loobumisega.

Kohus loeb tuvastatuks, et hageja põlvneb kostjast ja kostja on hageja isa.

Kohus rahuldab hagi põlvnemise (isaduse) tuvastamise nõude osas hagi õigeksvõtul põhineva

osaotsusega. TsMS § 440 lg 4 esimene lause näeb küll ette, et abieluasjas ja põlvnemisasjas ei

ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud, kuid kohus ei näe põhjust hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest

keeldumiseks. Kostja ei vaidle vastu, et tema ja hageja seaduslik esindaja olid ajavahemikul, kui

oli hagejat eostatud, koos elamas. Kostja ei kahtle hageja temast põlvnemises mitte.

Käesolev jõustunud otsus on isakande tegemise õiguslikuks aluseks.

Kohus saadab põlvnemise tuvastamise otsuse edasi pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele.

Kohtuotsus on hageja ja kostja perekonnaseisuandmetes tehtavate muudatuste aluseks.

Pärast käesoleva osaotsuse jõustumist lahendab kohus hagi elatise nõude osas.

MENETLUSKULUD

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas

kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel.

Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

EDASIKAEBAMINE

Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust, kuna pooled avaldasid kohtule, et loobuvad

otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest (TsMS § 452 lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Šabarova

kohtunik

4(4)