2-23-10928/85 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-10928

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

A. A., B. B., C. C., D. D., E. E. hagi F. F. ja G. G. vastu

annakute täitmiste kohustamiseks ning kohustuste

asendamiseks kohtulahendiga

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

1. A. A. , isikukood: XXX, elukoht: XXX-i; esindaja

volikirja alusel B. B.

2. B. B., isikukood: XXX

e-post: XXX

3. C. C., isikukood: XXX

e-post: XXX

4. D. D., isikukood: XXX

e-post: XXX

5. E. E., isikukood: XXX

e-post: XXX

Hagejate esindaja/nõustaja volikirja alusel Leida

Mälgi, e-post: XXX

Hagejate lepinguline esindaja: Maia Ploom, e-post:

maiaploom@gmail.com

Kostjad:

1. F. F., isikukood: XXX

e-post: XXX

2. G. G., isikukood: XXX

e-post: XXX

Menetlustoiming

Asja lahendamine, suuline menetlus. Istung 30.10.2024

RESOLUTSIOON

2-23-10928

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Kohustada kostjat F. F. (isikukood XXX), andma tahteavaldus kinnistu (registriosa nr

XXX) kaheks eraldi kinnistuks jagamiseks vastavalt katastriüksuste katastritunnustele

XXX ja XXX.

3. Kohustada kostjat F. F. andma tahteavaldus katastritunnuse XXX alusel moodustatud

kinnistu, asukohaga XXX, XXX, üle andmiseks E. E. (E. E.) poolt XXX testamendiga

määratud annaku saajale A. A.-le (X. X., isikukood XXX) ja A. A. vastava kinnistu

omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks.

4. Kohustada kostjat F. F. andma tahteavaldus katastritunnuse XXX alusel moodustatud

kinnistu, asukohaga XXX, XXX üle andmiseks E. E. (E. E.) poolt XXX testamendiga

määratud annaku saaja I. I. . pärijatele: C. C. (isikukood XXX), D. D. (isikukood XXX)

ja E. E. (isikukood XXX) ja C. C., D. D. ja E. E. vastava kinnistu omanikena

kinnistusraamatusse kandmiseks.

5. Asendada F. F. tahteavaldused (käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktid 2-4)

käesoleva kohtulahendiga.

6. Kohustada kostjat G. G. (isikukood XXX), andma tahteavaldus kinnistu (registriosa nr

XXX) kaheks eraldi kinnistuks jagamiseks vastavalt katastriüksuste katastritunnustele

XXX ja XXX.

7. Kohustada kostjat G. G. andma tahteavaldus katastritunnuse XXX alusel moodustatud

kinnistu, asukohaga XXX, XXX, üle andmiseks E. E. (E. E.) poolt XXX testamendiga

määratud annaku saajale A. A.-le (B. B., isikukood XXX) ja A. A. vastava kinnistu

omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks.

8. Kohustada kostjat G. G. andma tahteavaldus katastritunnuse XXX alusel moodustatud

kinnistu, asukohaga XXX, XXX üle andmiseks E. E. (E. E.) poolt XXX testamendiga

määratud annaku saaja I. I. . pärijatele: C. C. (isikukood XXX), D. D. (isikukood XXX)

ja E. E. (isikukood XXX) ja C. C., D. D. ja E. E. vastava kinnistu omanikena

kinnistusraamatusse kandmiseks.

9. Asendada G. G. tahteavaldused (käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktid 6-8),

kohtulahendiga.

10. Käesolev kohtulahend asendab F. F.-i ja G. G. tahteavaldused ka kohtumääruse

resolutsiooni punktis 2-4 ja 6-8 märgitud tehingute raames tehtavate võimalike

võlaõiguslike-ja asjaõiguslike tehingute tegemiseks.

11. Hagejate ja kostja F. F. menetluskulud jätta kostja F. F. kanda. Kostja G. G.

menetluskulud jätta tema enda kanda.

12. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

13. Tagastada hagejate poolt 12.02.2024 Rahandusministeeriumi kontole

EE221700017003510302 tasutud enamtasutud tõlkekulu summas 53,80 eurot hagejate

esindaja Leida Mälgi kontole XXX

Saata kohtuotsus pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

käesoleva kohtuotsuse kättetoimetamisest alates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

2-23-10928

KIRJELDAV OSA

Hagejate nõuded

1. Hagejad esitasid 01.08.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu annakute

täitmise kohustamiseks ning kohustuste asendamiseks kohtulahendiga. Kohus võttis oma

16.08.2023 määrusega hagiavalduse menetlusse.

2. Hagiavalduse kohaselt, tuginedes kinnistusraamatu reg.osa kandele nr.XXX (hagi lisa 1)

kuulub nimetatud kande all asuva kinnistu üks osa asukohaga XXX , XXX (katastritunnus

XXX) ning sama kinnistu teine osa asukohaga XXX(katastritunnus XXX) E. E. le, kes on

surnud XXX aastal. Tuginedes XXX välja antud pärimistunnistusele (hagi lisa 2) on E. E. l

kolm seadusjärgset pärijat: tema abikaasa J. J. (surnud XXX), tema tütar G. G. ja pojapoeg F.

F. . Kõikidele pärijatele määratud osa kaaspärandis on 1/3.

Vastavalt E. E. testamentidele XXX(testamendile viide pärimisõiguse tunnistuses

XXX ,lisa 2) ja XXX (testament, hagi lisa 3) on XXX välja antud pärimisõiguse

tunnistus (hagi lisa 2) milles on kirjas E. E. pärandvarast annakute määramine kahele

isikule —I. I. .-le ja A. A.-le . See kitsendab oluliselt E. E. seadusjärgsete

pärijate õiguseid saad pärandina vara ,mille nad oleksid saanud seadusjärgsete pärijatena.

Üheks annakusaajaks on ta määranud enda abikaasa J. J. poja A. A. (kes ka pärast tema ema

J. J. kui E. E. pärija surma oleks seadusjärgse pärijana saanud pärida E. E. lt emale

pärandatud pärandiosa (pärimistunnistus XXX, hagi lisa 4) ning teiseks annakusaajaks on

pärijate ringi mitte kuuluv isik I. I. ., kes on surnud XXX (pärimistunnistus, hagi lisa 5).

Seega annaku saajatest on üks isik (I. I. ., kes pidi olema ise ka annaku täitja vastavalt

pärimistunnistusele XXX ,lisa 2) surnud ning teine isik (A. A., kellele pärandaja ei ole andnud

korraldust ise annak täita, vaid see kohustus A. A.-le tuleneb seadusest) on annaku

vastuvõtmiseks valmis.

I. I. . pärijad on vastavalt pärimistunnistusele 01.11.2022 (lisa 5) C. C., D. D. ja E. E.. Kuna

tuginedes pärimisseaduse § 57 lg 2 lähevad annaku täitmise kohustused üle pärijatele, siis

seega on annaku täitjateks on I. I. . järel nüüd tema pärijad.

E. E. on määranud oma XXX testamendiga (see kirjas XXX pärimistunnistuses, hagi lisa 2)

annakutena I. I. .-le kaks objekti - kinnistu reg.osast nr

XXX ühe konkreetse katastriüksuse, so. katastriüksuse nr XXX asukohaga XXX , XXX ning

tervikuna kinnistu registriosa XXX, aadressiga XXX, XXX. Viimast objekti hagejate nõue ei

hõlma.

Kinnistu reg.osa XXX katastriüksuse XXX asukohaga XXX, XXX osas ei ole olnud võimalik

annakut täita, sest I. I. . annaku täitjana on surnud ja objekt on kinnistusraamatus

registreeritud endiselt E. E. nimele (hagi lisa 1). Annaku täitjateks XXX objekti osas saavad

tuginedes PärS § 57 lg 2 olla I. I. . pärijad. Nendeks on C. C., D. D. ja E. E. (pärimistunnistus,

hagi lisa nr 5), kelle kohustuseks on nüüd ka selle annaku täitmine, mida nendele pärandi jätja

enam kohustuslikult annaku täitjana ise teha ei saa. Annaku täitjad on samaaegselt ka annaku

pärijad.

E. E. ei ole määranud annaku täitjat tema poolt XXX a testamendiga (lisa 3) määratud

kinnistu reg. osa XXX katastriüksuse XXX asukohaga XXX , XXX annaku täitmiseks.

Seega selle annaku täitjateks saavad olla tuginedes PärS § 57 lg 2-le E. E. seadusjärgsed

pärijad : tema XXX elav tütar G. G. , tema XXX elav pojapoeg F. F. ning tema XXX surnud

abikaasa J. J. seadusjärgsed pärijad, tema pojad A. A. ja B. B. (pärimistunnistused lisad 2 ja

4). B. B. on volitanud E. E. pärandiga seonduvaid toiminguid tegema enda asemel A. A.

(volikiri lisa nr 6) Annakute saajad soovivad annakud kätte saada, kuid siinkohal vastavalt

notari selgitustele ei saa annakute täitjad enne annakuid üle anda kui pärandvara pole jagatud

selliselt, et neid annakuid oleks võimalik E. E. pärandvarast eraldi kinnistutena annaku

2-23-10928

saajatele üle anda. Seega hagejate arusaamal tuleb üks kinnistu jagada kaheks kinnistuks ja

seejärel anda need kaks kinnistut vastavalt annakutele üle annaku saajatele. Protsess on

takerdunud G. G. ja F. F. taha ning hagejad olid sunnitud seega pöörduma kohtu poole. F. F.

on küll alustanud tegevust annakute üleandmise huvides, kuid jätnud protsessi pooleli.

Kostjate vastused

3.Kostja F. F. ei ole hagiavaldusele vastust esitanud ega edastanud kohtule mitte ühtegi

sisulist seisukohta hagiavalduse nõuete osas.

F. F. on vastanud kohtu kirjale 31.08.2023, et kohtul on vale e-posti aadress ning ta ei ole õige

isik, kellele dokumendid on adresseeritud. E-kirjale on märgitud saatjaks F. F. ning e-posti

aadress on sama, s.o XXX, millelt hagile esitatud tõenditest nähtuvalt on kostjaga F. F.

varasemalt suheldud. 24.09.2023 on F. F. teatanud, et ta ei saa eesti keelest aru ja soovib

dokumentide tõlkeid. Kohus lasi dokumendid tõlkida ja kõik dokumentide tõlked on isikule

saadetud. Rohkem ei ole F. F. kohtule vastanud. Kohtuistungile ei ole F. F. ilmunud,

kohtukutset ei ole ta vastu võtnud.

4.Kostja G. G. on hagiavalduse vastanud 25.09.2023. G. G. märgib, et ta ei ole takistanud

annakute üleandmist, pigem proovinud protsessi hõlbustada. Palub menetluskulusid mitte

tema kanda jätta, kuna see ei oleks õiglane, kuna ta ei ole keeldunud annakute üleandmisest.

On selgitanud, mis on toimunud enne hagejate poolt kohtusse pöördumist. G. G. on ka

viidanud enda suhtlusele F. F.-iga ja et F. F. on temale kinnitanud, et F. F. tegi ära temalt

nõutud dokumendid ja saatis need Eestisse, advokaadibüroosse hoiule, kuid eelnevalt soovis,

et tema kulutused hüvitataks, kui need dokumendid advokaadibüroost väljastatakse.

Kostja G. G. on kohtule esitanud enda seisukohad ka 18.03.2024 ja 07.04.2024, 24.04.2024,

mis ei sisalda aga täiendavaid uusi sisulisi seisukohti haginõuete suhtes.

30.10.2024 toimunud istungil kinnitas G. G., et ei vaidle haginõuetele vastu, võtab nõuded

õigeks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

5. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et

hagiavaldus tuleb täies ulatuses rahuldada.

6.Kohus on kohaldanud Pärimisseaduse (PärS) § 1-4, 2, 3, 5 jaotist, AÕS § 54

7. Kohus on 30.10.2024 istungil selgitanud välja, et G. G. võtab nõuded õigeks. Nagu ka

kostja G. G. kirjalikest seisukohtadest tuleneb, ei vaidle ta annakute täitmisele vastu. TsMS §

440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja

nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel on kohtul võimalik teha otsus

põhjendava osata. Kohus teeb G. G. suhtes otsuse ilma põhjendava osata.

8. 30.10.2024 istungile ei ilmunud kostja F. F.. F. F. ei ole kohtule esitanud ka enda

seisukohta hagiavalduse suhtes. 23.01.2024 seisukohas on hagejad taotlenud F. F. suhtes

tagaseljaotsuse tegemist, kuid 30.10.2024 istungil taotlesid hagejad asja lahendamist sisuliselt.

Kuna kohus saab teha tagaseljaotsuse vaid hagejate taotlusel, lahendab kohus asja sisuliselt F.

F. suhtes.

9. Kohus on hinnanud lahendit tehes kogumis kõiki asjas esitatud tõendeid, asjaolusid ning

hagejate ja G. G. selgitusi.

2-23-10928

Tõendid, mida kohus on hinnanud asja lahendamisel: hagiavalduse lisad 1-8, 13, hagivastuse

lisad 1-4, 18.03.2024 seisukoha lisad (3 e-kirja), 26.03.2024 seisukoha lisa 1.

Kohus on tuvastanud:

10.Tuginedes kinnistusraamatu reg.osa kandele nr.XXX kuulub nimetatud kande all asuva

kinnistu üks osa asukohaga XXX, XXX (katastritunnus XXX) ning sama kinnistu teine osa

asukohaga XXX (katastritunnus XXX) E. E. le, kes on surnud XXX aastal.

11.Tuginedes XXX välja antud pärimistunnistusele on E. E. l kolm seadusjärgset pärijat: tema

abikaasa J. J. (surnud XXX), tema tütar G. G. ja pojapoeg F. F.. Kõikidele pärijatele

määratud osa kaaspärandis on 1/3.

12.Vastavalt E. E. testamentidele XXX ja XXX on XXX välja antud pärimisõiguse tunnistus,

millest tuleneb E. E. pärandvarast annakute määramine kahele

isikule —I. I. .-le ja A. A.-le.

13. Üheks annakusaajaks on E. E. määranud enda abikaasa J. J. poja A. A. ning teiseks

annakusaajaks on pärijate ringi mitte kuuluv isik I. I. ., kes on surnud XXX.

14. I. I. . pärijad on vastavalt pärimistunnistusele 01.11.2022 C. C., D. D. ja E. E.. Kuna

tuginedes pärimisseaduse § 57 lg 2 lähevad annaku täitmise kohustused üle pärijatele, siis

seega on annaku täitjateks on I. I. . järel nüüd tema pärijad.

15. E. E. on määranud oma XXX testamendiga annakutena I. I. .-le kaks objekti - kinnistu

reg.osast nr XXX ühe konkreetse katastriüksuse, so. katastriüksuse nr XXX asukohaga XXX,

XXX ning tervikuna kinnistu registriosa XXX, aadressiga XXX, XXX.

16.Kinnistu reg.osa XXX katastriüksuse XXX asukohaga XXX, XXX on kinnistusraamatus

registreeritud endiselt E. E. nimele. Annaku täitjateks XXX objekti osas saavad tuginedes

PärS § 57 lg 2 olla I. I. . pärijad C. C., D. D. ja E. E..

17.E. E. ei ole määranud annaku täitjat tema poolt XXX a testamendiga määratud kinnistu

reg. osa XXX katastriüksuse XXX asukohaga XXX, XXX annaku täitmiseks. Seega selle

annaku täitjateks saavad olla tuginedes PärS § 57 lg 2-le E. E. seadusjärgsed pärijad : tema

Tallinnas elav tütar G. G., tema Austraalias elav pojapoeg F. F. ning tema XXX surnud

abikaasa J. J. seadusjärgsed pärijad, tema pojad A. A. ja B. B..

18. Vastavalt PärS § 1, pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule.

PärS § 1 lg 2 kohaselt, pärandaja on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle

läheb. Sama seaduse § 2 kohaselt, pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja

õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud

pärandaja isikuga. PärS § 3 kohaselt, pärand avaneb isiku surma korral, tema surmapäeval,

pärandaja viimases elukohas. PärS § 4 lg 1 kohaselt, pärandi avanemisel läheb pärand üle

pärijale, kuid lg 2 kohaselt, pärija võib pärandist käesolevas seaduses sätestatud korras

loobuda.

19. Vastavalt PärS § 62 lg 1, tekib annaku täitmise nõue pärandi avanemisel. E. E. pärand

avanes 12.august 2019, kui isik suri. Pärandi avanemisel tekkis ka annaku nõue, mis on

päritav, kuid sellest võis ka vastavalt seadusele loobuda. Annakusaaja päritavaks nõudeks on

annaku täitmise nõue, mille lõpptulemuseks on eseme (kinnisasja) omandamine annakusaaja

poolt. Annaku saajad omandasid selle nõude nii endale kui enda õigusjärglastele. Hagejad ega

kostjad ei ole pärandist loobunud ja on selle vastu võtnud ning kohustuvad tegema pärimisega

seotud toiminguid, kaasa arvatud pärandaja poolt pärandvara koosseisus olevate annakute

täitmist. Tuginedes PärS § 57 lg 1-le võib testaator annaku täitmise teha kohustuslikuks

pärijale või teisele annakusaajale. Kui testaator ei ole annakutäitjat määranud, on

annakutäitjaks pärija. Kui annakutäitja on sumud, pärandist või annakust loobunud või

pärimiskõlbmatu, läheb annaku täitmise kohustus üle isikule, kellele läheb üle see osa

2-23-10928

pärandist, mis oleks kuulunud väljalangenud annakutäitjale. Tuginedes PärS § 56 I 1-le kui

testaator ei ole määranud isikule kogu vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise

hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüveannakuks ja hüve saaja

annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt

annakuks määratud eseme üleandmist. Annakusaaja nõude alus tuleneb PärS § 56 lg 1 teisest

lausest ja PärS § 62.

20. PärS § 56 lg 2 sätestab, et annakuks võib olla asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest

vabastamine või muu üleantav nõue. Käesolevaga on annakuõiguse sisuks võlaõiguslik nõue,

mitte omandiõigus asjale. Viimane saab tekkida annakutäitmise lõpptulemusena.

Omandiõigus tekib käsutustehinguga annaku täitja ja annakusaaja vahel, mille aluseks on

testamentides antud korraldused. Annakuks määratud eseme omanikuks saab annaku saaja

alles kinnisasjade asjaõiguskokkuleppega ja sissekandega kinnistusraamatusse. Kohus

nõustub hagejatega, et võlaõiguslik nõue saab antud asjas realiseeruda hagejate ja kostjate

asjaõiguskokkuleppega, mille sisuks on kinnisasja jagamine tuginedes AÕS §-le 54.

Kinnisasja jagamine kui asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimine hagejate ja kostjate vahel on

vältimatuks eelduseks konkreetsete annakuobjektide annakute saajate kinnistusraamatusse

kandmiseks, mis annab annakute saajatele õiguse neid objekte omanikena kasutada ja

käsutada.

21. Asjaoludest tulenevalt on kostjatel kohustus annakut täita. Kostja G. G. ei ole annaku

täitmise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid vaidlustanud ja tunnistab et tal vastav kohustus

eksisteerib ja on haginõuded õigeks võtnud. F. F. ei ole asjas kohtule esitatud tõenditest

tulenevalt samuti vastavaid asjaolusid vaidlustanud ning ka väidetavalt astunud samme

annakute täitmiseks, kuid protsess on jäänud pooleli. Tõenditest (kirjavahetustest) nähtuvalt

on nõudnud F. F. endale tekkinud kulude hüvitamist, samas ei nähtu, et isikule on kulud

tekkinud, millised need on ja millises suuruses. Hagejad on kinnitanud, et on olnud valmis

kulud hüvitama, kui vastavad tõendid esitatakse. Hagejad on oma vastavaid väiteid tõendanud

kirjavahetusega. F. F.-iga on proovitud leida kompromiss annaku täitmise soodsaima variandi

osas, s.o võimalus oleks olnud teha G. G.-le või mistahes Eestis elavale usaldusisikule (nt.

advokaat) volikiri vajalike toimingute tegemiseks, milline näidis sai tõendite järgi notari poolt

koostatud ning F. F.-ile edastatud. Samuti oldi valmis F. F.-ile hüvitama Eestisse sõitmise

kulu, millest on F. F.-ile ka teada antud. Sellest hoolimata, ei ole F. F. kohtuväliselt vajalikke

toiminguid teinud ega ka esitanud kuludokumente, et hagejad saaksid kulutused hüvitada ja

protsessiga saaks edasi minna. F. F. ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, et annakute

täitmisega viivitamine oleks olnud põhjendatud. Kohtule ei tundu eluliselt usutav ka asjaolu,

et F. F. on saatnud vajalikud dokumendid Eesti advokaadibüroole, samas ei nõustu avaldama

büroo nime, samuti ei ole pöördunud sama advokaadibüroo poole seoses käesoleva

menetlusega. Kohtu hinnangul on F. F.-i käitumine olnud pahauskne. Samuti ei ole F. F.

käesolevas kohtumenetluses kohtule vastanud ega oma seisukohti esitanud, mis on ka

menetlust pikendanud. Kui ka oletada, et varasemalt võis suhtlust takistada keelebarjäär või ei

saanud isik kõigist vajalikest toimingutest aru, siis antud kohtumenetluses on kõik dokumendi

isikule tõlgitud ja isikul on olnud kõik võimalused enda seisukohti esitada, samuti esitada

kuludokumendid, mille tasumist ta taotleb. F. F. ei ole seda teinud. Kohus on seisukohal, et F.

F. soovib hoiduda enda kohustustest kõrvale.

22. Kohus rahuldab eeltoodust lähtuvalt hagiavalduse ja kohustab kostjaid F. F. ning G. G.

andma tahteavaldus katastritunnuse XXX alusel moodustatud kinnistu, asukohaga XXX,

XXX, üle andmiseks E. E. (E. E.) poolt XXX testamendiga määratud annaku saajale A. A.-le

(B. B., isikukood XXX). Samuti kohustab kohus kostjaid F. F. ning G. G. andma tahteavaldus

katastritunnuse XXX alusel moodustatud kinnistu, asukohaga XXX, XXX üle andmiseks E.

E. (E. E.) poolt XXX testamendiga määratud annaku saaja I. I. . pärijatele: C. C. (isikukood

XXX), D. D. (isikukood XXX) ja E. E. (isikukood XXX).

2-23-10928

23.Kuna selleks, et annakuid saaks pärandaja soovile vastavalt täita, tuleb esmalt kinnistu

(registriosa nr XXX) jagada kaheks eraldi kinnistuks vastavalt katastriüksuste

katastritunnustele XXX ja XXX. Kohus kohustab kostjaid F. F. ja G. G. andma tahteavaldus

kinnistu (registriosa nr XXX) kaheks eraldi kinnistuks jagamiseks vastavalt katastriüksuste

katastritunnustele XXX ja XXX.

24. Kostjate tahteavaldused asendab kohus käesoleva kohtulahendiga.

Menetluskulud

25. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

26. Hagejate ja kostja F. F. menetluskulud jäävad kostja F. F. kanda. Kostja G. G.

menetluskulud jäävad tema enda kanda (TsMS § 162 lg 1, 4, § 165 lg 1, lg 2, § 168 lg 6).

27. Hagejad on 06.11.2024 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 177

lg 1 p 2, saab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata määrusega, pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist. Seda mõistliku aja jooksul.

Kohus leiab, et antud asjas on menetluslikult mõistlik menetluskulud kindlaks määrata eraldi

määrusega, kuna kohtuotsuse kuulutamise ajaks ei ole kohtul kostjate seisukohta hagejate

menetluskulude nimekirja osas ning kohus ei pea mõistlikuks kohtuotsuse kuulutamise aega

selle tõttu edasi lükata.

28. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Enamtasutud tõlkekulude tagastamine

29. Hagejad on tasunud 06.02.2024 kohtumääruse alusel kohtu deposiiti tõlke tasu summas

182,82 eurot ja tegelik tõlkekulu on olnud 129,02 eurot.

30. Hagejate esindaja Leida Mälgi on 13.03.2024 taotlenud enamtasutud tõlkekulu, s.o 53,80

euro tagastamist TsMS § 160 lg 6 alusel.

31. Kohus leiab, et taotlus enamtasutud tõlkekulu tagastamiseks tuleb rahuldada. TsMS § 150

lg 7 kohaselt kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise

kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti,

jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva

paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras. Hagejad on 06.02.2024 määruse alusel tasunud

tõlkekulude katteks ettemaksus summas 182,82 eurot, kuid tegelik tõlketöö maksumuseks oli

129,02 eurot. Eeltoodu ja TsMS §-i 150 lg 4 alusel tuleb tagastada hagejatele enamtasutud

tõlketasu summas 53,80 eurot. Vastavalt hagejate taotlusele tagastab kohus tõlketasu isikule,

kes hagejate eest tasu maksis. Vastavalt 12.02.2024 maksekorraldusele maksis tõlkekulu

hagejate esindaja Leida Mälgi. Seega tagastab kohus enamtasutud tõlkekulu Leida Mälgi

pangakontole.

2-23-10928

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik