Legislator Case Law & Legislation
2-23-138923/15 AI generated

2-23-138923/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-138923/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Svea Finance AS hagiavaldus T.V. vastu osaliselt. Jätta rahuldamata Mõista T.V.lt Svea Finance AS kasuks välja põhivõlg 4481,96 eurot, sissenõudmiskulu

Legislator headnote

AI generated

2-23-138923/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: vastu osaliselt. Jätta rahuldamata Mõista T.V.lt Svea Finance AS kasuks välja põhivõlg 4481,96 eurot, sissenõudmiskulu

Keywords

AI generated
fraud on creditors satisfaction of claim financial hardship bankruptcy claim damage to credit undisclosed pre-existing condition
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-23-138923

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2024, Tallinn

Kohtuasi

Svea Finance AS hagiavaldus T.V. vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

6644,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Svea Finance AS (registrikood 11200943),

lepinguline esindaja Piret Palm

Kostja: T.V. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Erki Casar

Asja läbivaatamise viis

istungimenetlus, kohtuistungi toimumise aeg 13.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Svea Finance AS hagiavaldus T.V. vastu osaliselt. Jätta rahuldamata

intressi, laenuhaldustasu ja lepingujärgse viivise tasumise nõue.

2. Mõista T.V.lt Svea Finance AS kasuks välja põhivõlg 4481,96 eurot, sissenõudmiskulu

45 eurot, 14.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 106,90 eurot ja viivis

põhivõlalt (4481,96 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

15.11.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta maakohtu menetluskuludest 83% kostja kanda ja 17% hageja kanda.

4. Mõista T.V.lt Svea Finance AS kasuks välja menetluskulud 920,52 eurot. Kostjal

tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

2-23-138923

Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Svea Finance AS ja kostja sõlmisid 10.04.2022 ostulimiidi kasutamise kokkuleppe nr

028384438, mille alusel on hageja väljastanud kostjale krediiti kokku summas 11 000 eurot.

Kostja kohustus krediidi tagastama lepingus kokku lepitud maksetähtpäevadel, minimaalselt

3% kasutatud ostulimiidi summast kuus, kuid mitte vähem kui 10 eurot.

2. Hageja lähtus lepingu sõlmimisel kostja esitatud teabest ning kontrollis AS

Pensionikeskuse kaudu ta regulaarse sissetuleku suurust, mis oli suurem kui

laenutaotluses kajastatu. Hageja veendus selles, et kostjal puudusid kehtivad maksehäired.

Kostja igakuiste kohustuste suuruse kindlaksmääramisel lähtus krediidiandja

laenutaotluses esitatud teabest, mille kohaselt piirdusid kostja kohustused 200 euroga.

3. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles hageja 03.09.2023 avaldusega

lepingu üles. Ülesütlemisavaldus saadeti kostja e-posti aadressile xxx. Hageja

infosüsteemis on 03.09.2023 kell 10:32 registreeritud antud e-kirja saatmisega seotult

staatus „avatud“ (message opened), missuguse staatuse saab süsteem vaid siis, kui kirja

saaja on e-kirja lisas oleva pdf dokumendi (antud juhul ülesütlemisavalduse) alla laadinud.

4. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (5064,61 eurot), intressi (316,39 eurot),

laenuhaldustasu (11,60 eurot), sissenõudmisega seotud kulude (45 eurot) ja hagi esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (198,81 eurot) tasumist, samuti viivist alates

15.11.2023 põhivõlalt (5064,61 eurot) 19,9% aastas.

5. Maakohus toimetas hagi kostjale kättetoimetamisportaali vahendusel kätte, kostja hagile

ei vastanud.

6. Maakohus selgitas 10.10.2024 menetlusosalistele, et krediidi väljastamisel võidi rikkuda

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale võimaluse esitada

alternatiivne nõudearvestus.

7. Hageja esitas 24.10.2024 alternatiivse nõudearvestuse juhuks, kui kohus asub seisukohale,

et kostjale krediidi väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai

11 000 eurot krediiti ja on teinud tagasimakseid summas 6518,04 eurot. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral nõuab hageja põhivõla tasumist summas 4481,96

2/8

2-23-138923

eurot ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.09.2023

(lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast). Hagiavalduse esitamise ajaks oli

sissenõutavaks muutunud viivise summa 106,09 eurot. Võla sissenõudmisega on

kaasnenud kulu (45 eurot).

8. Kostja esitas 04.11.2024 seisukoha, mille kohaselt on rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kostja vaidlustas intressi- ja viivisenõude ning peab igakuist haldustasu

varjatud intressiks.

9. Kohtuistungil (13.11.2024) jäi hageja kirjalikult esitatu juurde. Kostja kohtuistungile ei

ilmunud, kuid kostja esindaja teatas, et kostja nõustub asja arutamisega ilma tema

osavõtuta.

10. Hageja 14.11.2023 ja 13.11.2024 menetluskulude nimekirjade kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud riigilõivust (630 eurot), ja lepingulise esindaja kulust (479,06 eurot).

Lepingulise esindaja kulu sisaldab osaliselt käibemaksu, kuna hageja on piiratud

käibemaksukohustuslane. Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4481,96

eurot, viivise põhivõlalt seadusjärgses määras alates 04.09.2023 kuni kohustuse kohase

täitmiseni (hagiavalduse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 106,90

eurot) ning sissenõudmiskulud 45 eurot. Hageja intressi, laenuhaldustasu ja lepingujärgse

viivise nõuded jäävad rahuldamata, kuna kostjale krediidi võimaldamisel rikuti

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

12. Svea Finance AS ja kostja sõlmisid 10.04.2022 ostulimiidi kasutamise kokkuleppe (dtl

2836). Kostja on võtnud kasutusele krediiti summas 11 000 eurot (dtl 38-50).

13. Kostja kohustus laenu vastavalt tagasi maksma igakuiste osamaksetega, mille suurus pidi

olema 3% kasutatud ostulimiidi summast, kuid mitte vähem kui 10 eurot (dtl 29).

14. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust

kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

15. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%.

16. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe kohaselt 22,08% (dtl 29). Sarnase tulemuse (21,96%) annab

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator.

Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

17. Kostja sai 11 000 eurot krediiti ja on teinud tagasimakseid summas 6518,04 eurot (dtl 59-

69, 110). Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (5064,61 eurot), intressi (316,39 eurot),

laenuhaldustasu (11,60 eurot), sissenõudmisega seotud kulude (45 eurot) ja hagi esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (106,09 eurot) tasumist, samuti viivist alates

15.11.2023 põhivõlalt (5064,61 eurot) 19,9% aastas.

18. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

3/8

2-23-138923

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17). 19. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld.

Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja

peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg

13).

20. Hagiavaldusest ja 13.11.2024 kohtuistungil antud selgitustest ning kohtule esitatud

tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll

oli ebapiisav.

20.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlustest ning veendus

maksehäirete puudumises. Kostja sissetulekuks loeti 1350 eurot ning seda

kontrolliti AS-i Pensionikeskus poolt hallatavast kogumispensioni registrist,

mille kohaselt oli kostja igakuine regulaarne sissetulek 2010 eurot. Eeltoodust

tulenevalt sai hageja kinnitust, et kostja ei olnud näidanud taotluses oma

sissetulekuid tegelikust suuremana, vaid madalamana. Hageja arvestas kostja

krediidivõime hindamisel kostja enda poolt esitatud madalama summaga.

Kostja kohustuste kindlaksmääramisel arvestati üksnes kostja avaldust selle

kohta, et ta kulud piirduvad 200 euroga. Lisaks kontrollis krediidiandja

võlgniku varasemat maksekäitumist Creditinfo Eesti andmete põhjal, mille

kohaselt ei olnud kostjal taotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid. Hageja

lepinguline esindaja möönis 13.11.2024 kohtuistungil, et kostja kontoväljavõtet

ei kontrollitud (ajamärk 00:03:32).

20.2.

Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

20.3.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest

nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.

20.4.

Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja

nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma

mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja

finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda

need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta.

20.5.

Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui

4/8

2-23-138923

muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda

laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“

KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid

järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.

20.6.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane

hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi

ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS §

4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

21. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

22. Hageja on 24.10.2024 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks

asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kostja sai 11 000

eurot laenu ja on tagasi maksnud 6518,04 eurot. Kostja poolt tagastamata põhiosa on 11

000 – 6518,04 = 4481,96 eurot.

23. Lepingu ülesütlemine 03.09.2023 avaldusega oli kehtiv, kuna kostja oli selleks ajaks

viivituses enam kui kolme lepingujärgse osamakse tegemisega (lepingu p 12.1.1).

23.1.

Hageja esitatud arvestuse (dtl 110) kohaselt võttis kostja perioodil

10.04.202213.06.2022 kasutusele 5600 eurot ning maksis selle summa tagasi

13.07.2022 (krediidiandjale jäi ettemakse 228,04 eurot). Seejärel võttis kostja

03.12.2022 uuesti kasutusele 5000 eurot, 08.03.2023 täiendavalt 200 eurot ning

14.05.2023 veel 200 eurot.

23.2.

Pärast 03.12.2022 on kostja teinud neli tagasimakset: 16.02.2023 200 eurot,

03.03.2023 200 eurot, 09.04.2023 70 eurot ja 13.05.2023 220 eurot (kokku 690

eurot).

23.3.

Lepingu alusel pidi kostja tagastama iga kuu vähemalt 3% kasutusel oleva

ostulimiidi summast ning hageja esindaja poolt istungil antud selgituse

kohaselt lähtuti iga kuu alguses kasutusel olevast ostulimiidi summast. Seega

pidanuks kostja tasuma 2023.a jaanuaris ja veebruaris vähemalt 0,03 * 4771,96

= 143,16 eurot; märtsis ja aprillis 0,03 * 4571,96 = 137,16 eurot; mais 0,03 *

4501,96 = 135,06 eurot; juunis, juulis, augustis ja septembris 0,03 * 4481,96 =

134,46 eurot. Kostja poolt tasutud 690 eurost piisas jaanuari, veebruari, märtsi

ja aprilli makse tasumiseks ning osaliselt ka maikuu osamakseks. Leping öeldi

üles septembris ning selleks ajaks oli kostja viivituses mai, juuni, juuli ja

augusti osamaksetega. Lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused olid

5/8

2-23-138923

täidetud, kuna kostja oli viivituses rohkem kui kolme lepingujärgse

osamaksega.

23.4.

Hageja ütles lepingu üles 03.09.2023 avaldusega (dtl 55). Hageja on selgitanud

avalduse kättetoimetamise kohta järgmist. Ülesütlemisavaldus saadeti võlgniku

e-posti aadressile xxx 03.09.2023 kell 8:15. Hageja infosüsteemis on

03.09.2023 kell 10:32 registreeritud antud e-kirja saatmisega seotult staatus

„avatud“ (message opened), missuguse staatuse saab süsteem vaid siis, kui

kirja saaja on e-kirja lisas oleva pdf dokumendi (antud juhul

ülesütlemisavalduse) alla laadinud, mida selgitab saadetud teadete ja

meeldetuletuste raport (dtl 57 viimane rida). Hageja infosüsteemi andmete

kohaselt on kostjale ülesütlemisavaldus kätte toimetatud ning kostja on selle

alla laadinud. Selline kättetoimetamine on kooskõlas pooltevahelise lepingu

punktiga 14.1 ning vastupidist pole väitnud ka kostja. Seega on täidetud ka

ülesütlemise formaalsed eeldused ning leping on kehtivalt üles öeldud.

24. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele

järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral

jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2).

Lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi

tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni

tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Hageja on teatanud, et menetlusökonoomiast

tulenevalt ei nõua ta VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lubatud seadusjärgses määras intressi,

kuna vastavate arvestuste tegemisele kuluv tehniline ja ajaline ressurss ületab saadavat

võimalikku tulu (dtl 108). Samuti ei ole hageja arvestanud viivist põhivõla tasumisega

viivitamise eest lepingu kehtivuse ajal. Maakohus mõistab eelneva kokkuvõtteks kostjalt

välja tagastamata põhivõla 4481,96 eurot.

25. Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 04.09.2023 (ülesütlemisele järgnevast päevast) vastavalt hageja

taotlusele. Hagiavalduse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivise summa

106,09 eurot. Maakohus ei tuvastanud hageja viivisearvestuses (dtl 111) vigu. Kostja oli

4481,96 euro suuruse põhivõla tasumisega viivitanud hagi esitamise ajaks 72 päeva,

seadusjärgne viivisemäär sel ajaperioodil oli 12% aastas (4481,96 * 12/365% * 72 =

106,09). Kostjal tuleb viivist tasuda kuni põhivõla tasumiseni.

26. Hageja on ühtlasi nõudnud sissenõudmiskulu hüvitamist summas 45 eurot ning seda nõuet

ei ole hageja esitanud alternatiivsena (s.t sõltuvana sellest, kas maakohus tuvastab

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise või mitte, dtl 108). Kuna lepingu

ülesütlemine oli kehtiv, oli võlausaldajal õigus teha tasulisi sissenõudmistoiminguid.

26.1.

Hageja nõuab enne lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest 15

euro tasumist (VÕS § 1132 lg 1). Hageja on saatnud lepingu kehtivuse ajal

kolm meeldetuletust (juuni, juuli ja augusti osamaksete kohta, dtl 58, 72-74).

Neile eelnesid tasuta meeldetuletused (dtl 56-57). Eelnevast tulenevalt on

hageja 15 euro suurune nõue

VÕS § 1132 lg 1 alusel põhjendatud ning samuti kooskõlas pooltevahelise lepingu

punktiga 9.1. Maakohus rahuldab selle nõude ja mõistab kostjalt välja 15 eurot enne

lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest (5 eurot iga kirja eest).

26.2.

Hageja nõuab pärast lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest

30 euro tasumist (VÕS § 1132 lg 2 p 3). Hageja nõuab hüvitist kahe

meeldetuletuskirja eest (saadetud 14.09.2023 ja 24.09.2023, dtl 75-77),

6/8

2-23-138923

esimese eest 25 eurot ja teise eest 5 eurot. See on kooskõlas VÕS § 1132 lg 2

punktiga 3, samuti pooltevahelise lepingu punktiga 12.3. Maakohus rahuldab

ka selle nõude ja mõistab kostjalt välja 30 eurot pärast lepingu ülesütlemist

saadetud meeldetuletuskirjade eest (25 eurot esimese kirja eest ja 5 eurot teise

kirja eest).

27. Ülejäänud hageja nõuded jäävad VÕS § 4034 lg 7 ning hageja 24.10.2024 ja 13.11.2024

kinnituste alusel rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

28. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

29. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

5064,61 + 316,39 + 11,6 + 45 = 5437,60 euro tasumist. Maakohus mõistab kostjalt välja

4481,96 + 45 = 4526,96 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 83% (arvestuse aluseks

olev tehe: 4526,96 / 5437,60 * 100% = 83,2529%). Seega jäävad menetluskulud 83% ulatuses

kostja kanda ning 17% ulatuses hageja kanda.

30. Hageja menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest: hagi esitamisel tasutud riigilõiv

(630 eurot) ja lepingulise esindaja kulu (4,5 tundi, tunnitasu 90 eurot, lisandub

käibemaks).

31. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ning on põhjendatud.

32. Hageja lepingulise esindaja toimingud on olnud järgmised (dtl 89, 129):

32.1.

tsiviilasja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine 3 tundi;

32.2.

kohtuistungiks (13.11.2024) ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine 1,5

tundi.

33. Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud ning nendele

kulunud aeg ei ole ilmselgelt ülemärane. Maakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks

lepingulise esindaja ajakuluks 4,5 tundi.

34. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu (90 eurot, millele lisandub käibemaks) on kooskõlas

kohtupraktikaga ning põhjendatud (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60).

35. Hageja on kinnitanud, et ta saab menetluskuludelt arvestatud käibemaksu vaid osaliselt

tagasi küsida, mistõttu taotleb ta kulude väljamõistmist koos (osalise) käibemaksuga.

Täpsemalt saab hageja tagasi küsida 14% 2023. aasta sisendkäibemaksust ja 7% 2024.

aasta käibemaksust. Maakohus pidas hagiavalduse koostamise põhjendatud kuluks 3 * 90

= 270 eurot, kulu on kantud 2023. aastal. Käibemaksumäär oli 2023. aastal 20%, seega on

kuludelt arvestatud käibemaks 0,2 * 270 = 54 eurot. Hageja taotleb sellest summast 86%

hüvitamist, mis on 0,86 * 54 = 46,44 eurot. Kohtuistungiks ettevalmistumise ja sellel

osalemise põhjendatud kuluks on 1,5 * 90 = 135 eurot, kulu on kantud 2024. aastal.

Käibemaksumäär on sel aastal 22%, seega on kuludelt arvestatud käibemaks 0,22 * 135 =

29,70 eurot. Hageja taotleb sellest summast 93% hüvitamist, mis on 0,93 * 29,7 = 27,62

eurot.

7/8

2-23-138923

36. Kohus loeb TsMS § 175 lg 1 tähenduses hageja põhjendatud ja vajalikuks lepingulise

esindaja kuluks 270 + 46,44 + 135 + 27,62 = 479,06 eurot. Koos riigilõivuga on hageja

menetluskulude suurus 1109,06 eurot.

37. Kohus jättis menetluskuludest 83% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 0,83 * 1109,06 = 920,52 eurot. Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks

menetluskulude nimekirja, mistõttu ei ole tal tekkinud menetluskulusid, mida hagejalt

välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.

38. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

8/8