2-24-12224/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-24-12224

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2024,

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-12224

Tsiviilasi

I. J.-i hagiavaldus J. S.-i vastu põlvnemise

tuvastamise ja elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2342,97 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtunik

Leanika Tamm

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I. J., isikukood: XXX; elukoht: XXX

Hageja seaduslik esindaja: S. J., isikukood: XXX;

elukoht: XXX

Hageja lepinguline esindaja: N. B., Hugo OÜ, Keemia

4, Tallinn; telefon: 372 55513743 e-post: XXX

Kostja: J. S., isikukood: XXX; elukoht: XXX; telefon:

XXX; e-post: XXX

Edasikaebamise kord

TsMS § 420 lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse

peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja.

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja 25.11.2024 kohtuistungil esitatud I. J.-i isaduse tuvastamise

nõudest loobumine kuna kostja on isaduse hagimenetluse ajal 20.11.2024

kohtuväliselt omaks võtnud. Lõpetada tuvastushagi menetlus.

2. Elatise hagi rahuldada tagaseljaotsusega täielikult.

3. Mõista kostjalt J. S.-ilt välja muutuvas suuruses miinimumelatis hageja I. J.-i

kasuks alates hagiavalduse esitamisest, s.o 12.08.2024 kuni I. J.-i täisealiseks

saamiseni (s.o kuni XXX) igakuuliselt 287,72 eurot (elatis koosneb baassummast

272,76 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96

eurot ning sellest on maha arvatud 40 eurot, st pool Eesti Vabariigis tasutavast

lapsetoetusest).

4. Elatis tuleb tasuda jooksva kuu 15. kuupäevaks S. J. (isikukood: XXX)

arveldusarvele nr. XXX.

5. Elatise arvutamise aluseks olevat baasummat (käesolevalt 272.76 eurot)

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4

ning saadud summast arvestatakse maha pool lapsetoetusest;

1 / 8

2-24-12224

6. Resolutsiooni punktis 3 märgitud elatis muutub igal aastal (esimest korda

01.04.2025) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi

Perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva Perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

7. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kohtule teadaolevalt hagejal

menetluskulud puuduvad, mistõttu jätta menetluskulud välja mõistmata..

HAGEJA NÕUE

1. 1. I. J. (seaduslik esindaja S. J.) esitas 12.08.2024 kohtule hagi J. S.-i vastu isaduse

tuvastamise ja elatise nõudes, mille kohus 10.09.2024 menetlusse võttis.

2. S. J.-il ja J. S.-il on sündinud 29.03.2024 laps I. J.. Laps elab sünnist alates koos emaga

ning lapse isa ei maksa lapsele elatist maksnud ega anna muul viisil ülalpidamist.

Hagiavalduses on viidatud PKS § 100 lg-le 1 ja 2 ning ka PKS § 101 lg-le 1-6.

3. Hageja nõuab kostjalt J. S.-i ´lt elatist hageja I. J.-i kasuks alates hagiavalduse esitamisest

12.08.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni igakuuliselt 287,72 eurot, mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Kostja seisukoht ja tuvastusnõude rahuldamine kohtuvälise toiminguga Kostja sai

hagiavalduse kätte 23.09.2024 isiklikult ning kostja hagile vastamise tähtajaks oli

07.10.2024. Kostja ei ole hagiavaldusele kirjalikult vastanud. Kohus on kostjale

05.11.2024 edastanud kohtukutse 25.11.2024 toimuvale kohtuistungile. Kostja ei ole

istungile ilmunud ega oma mitteilmumise põhjustest kohtule teada andnud. Kostja on

kohtuväliselt 21.11.2024 tuvastushagi rahuldanud ning isaduse omaks võtnud, mille kohta

on hagejale 21.11.2024 väljastatud uus sünnitõend, millele lapse isana on kantud kostja J.

S.-il 52/.

5. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse.

6. Pärnu Maakohtu 25.11.2024 kohtuistungile kostja ei ilmunud ning oma

mitteilmumisest kohtule teada ei andnud. Hageja seaduslik esindaja S. J. avaldas

25.11.2024 kohtuistungil esitatud I. J.-i isaduse tuvastamise nõudest loobumine kuna

kostja on isaduse hagimenetluse ajal 20.11.2024 kohtuväliselt omaks võtnud. Lõpetada

tuvastushagi menetlus. Hageja on isaduse tuvastamise nõudest loobunud, kuna kostja on

isaduse omaks võtnud ja vastav kanne on tehtud hageja sünniakti Rahvastikuregistris.

7. Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1, 2 hageja võib hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Tulenevalt

TsMS § 168 lg 4 jäävad sellisel juhul menetluskulud kostja kanda.

2 / 8

2-24-12224

8. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse isaduse tuvastamise nõudes

põhjusel, et kostja on tuvastushagi nõude oma toiminguga kohtuväliselt täies ulatuses

rahuldanud, võttes õigeks hageja põlvnemise temast. Vastav kanne on tehtud ka

Rahvastikuregistrisse.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud

asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

10. Tulenevalt TsMS § 407, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt avastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja on hagiavalduse kätte

saanud, kuid ei ole kohtule vastanud, loeb kohus tulenevalt TsMS § 407 lg 1 viimasest

lausest kõik hageja poolt esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks.

Elatise tasumise õiguslikud alused ja seadusjärgse elatise iga-aastaselt muutuva

miinimumsumma arvestamise kord.

11. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks

saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et

ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse

ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Käesolevas menetluses on tulenevalt TsMS § 407 lg 1 kostja kõik

hagiavalduses toodud kulutused õigeks võtnud.

12. Hageja taotleb elatise tasumist miinimumelatisena. Miinimumelatist reguleerib PKS § 101

lg 1. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Hageja taotleb elatise kindlaksmääramist miinimumelatisena muutuvas suuruses.

Muutuvas suuruses miinimumelatis muutub iga aasta 1. aprillil.. Edasiulatuvalt peavad

3 / 8

2-24-12224

pooled ise iga-aastaselt arvestama elatise muutumist (esimest korda muutub elatise suurus

1. aprillil 2025).

13. PKS § 101 lg 3-6 määravad kindlaks muutuvsuurusega elatise arvutamise alused: Igakuise

elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 249,78 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg

3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4) ning

sellest arvatakse maha pool Eesti Vabariigis makstavast lapsetoetusest. Lapsetoetus

määratakse kindlaks Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause järgi.

14. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lg 4).

15. Kohus on seisukohal, et kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist

miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kohus tugineb siinkohal

nii seadusandja mõttelt PKS § 101 lg 1 ja § 102 lg 2 koostoimes kui ka kehtivale

kohtupraktikale. Kehtiv kohtupraktika tugineb järgmistele seisukohtadele:

15.1. RKTKo 3-2-1-118-12 punktis 15 on Riigikohus märkinud, et vanem peab hoolimata

oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses

sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses

sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise

miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi

vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (RKTKo

3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda

ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses.

15.2. Vabariigi Valitsuses sätestatud miinimummääras elatise nõuet ei pea tõendama, ning

see nähtub ka RKTKo 2-15-15909 p 12. “Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise

ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate

käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et

lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning

selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

kohtumenetluses tõendada (RKTKo 3-2-1-174-16, p 13; RKTKo 3-2-1-165-13, p 15).

Seega on kostja väide ekslik. Kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise

saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et

esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2

mõttes.“

16. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine miinimumsummas on õiglane, mõistlik ja

põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab hagi, lähtudes hageja 12.08.2024 esitatud

hagiavaldusest. Elatise nõue on esitatud alates hagi esitamisest, s.o alates 12.08.2024

kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX. Kohus rahuldab hagi ja määrab lapse

4 / 8

2-24-12224

põhjendatud elatise alates 12.08.2024 PK § 101 lg 3 ja 4 sätestatu kohaselt kindlaks,

lähtudes alljärgnevast:

16.1.

Elatise baassummat (otsuse tegemise hetkel 249,78 eurot) indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega, Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega ning seaduses

sätestatud lapsetoetuse (otsuse tegemise hetkel 80 eurot) muutumise korral,

arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.

16.2.

Elatisekalkulaatori kohaselt on elatise arvutuskäik järgnev: Baassumma on 272,76

eurot, kohustatud vanema varaline seisu arvestades lisatakse 3% kohustatud isiku

sissetulekust baassummale.1832 * 0,03 = 54,96 eurot.54,96 + 272,76 =

327,71999999999997 eurot. Kohus arvab maha ½ lapsetoetusest kuna lapsetoetust

saab elatist nõudev lapsevanem. 327,71999999999997 - (80/2) =

287,71999999999997 eurot.

17. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus J. S.-ilt välja muutuvas suuruses elatise I. J.-i

kasuks alates alates hagiavalduse esitamisest, s.o 12.08.2024 kuni I. J.-i täisealiseks

saamiseni (s.o kuni XXX) igakuuliselt 287,72 eurot (elatis koosneb baassummast

249,78 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96

eurot ning sellest on maha arvatud 40 eurot, st pool Eesti Vabariigis tasutavast

lapsetoetusest). Kohus rõhutab, et elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2024)

ning seda tuleb pooltel endil korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse

§ 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

18. Elatise tasumise tähtaja ja viisi kindlaksmääramine. PKS § 100 lg 4 kohaselt

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks

üle iga kuu 15-ndaks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku

esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 15-ndaks kuupäevaks. Kohus määrab kindlaks

otsuse täitmise tähtaja ja kohustab J. S.-i kandma elatisraha iga kuu 15-ks kuupäevaks S.

J.-i arveldusarvele nr. XXX.

Menetluskulude jaotus

19. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ja TsMS § 174 lg 1 märgib kohus kohtuotsuses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks. TsMS § 164 lg 1 tulenevalt hagilises

abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt

ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult

või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole

andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et käesoleval juhul on

põhjendatud menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmine, kuivõrd kostja oma

sissetuleku ja varakohta teavet ei ole andnud ega hagile tähtaegselt vastanud, ehkki on

hagimaterjalid kätte saanud.

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Arvestades hagi täielikku rahuldamist, jätab kohus

5 / 8

2-24-12224

menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. Hageja menetluskulude puuduvad, mistõttu jätab kohus menetluskulud

välja mõistmata.

21. Hagihind TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse hagihind raha maksmisele suunatud hagi

puhul nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul hagihind lapse

üheksa kuu elatise nõude suurus so. 1 kuu elatis 287,72 eurot * 9 kuud = 2342,97 eurot,

Kaja esitamine

22. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust

ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada

30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot

(Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm

6 / 8