2-24-108622/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-108622

Tsiviilasi

K. S. hagi A. M. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

300 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. S. , isikukood XXX, elukoht: XXX, 74117, XXX,

e-post: XXX

Kostja: A. M. , isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post:

Menetlusliik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja K. S. hagi kostja A. M. võlgnevuse nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda

riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kaja tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

2-24-108622

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099

Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või LHV Pank AS-is

EE567700771003819792.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA VARASEM MENETLUSKÄIK

1. Hageja nõue

1.1. K. S. esitas 05.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 300

euro saamiseks. Kohus tegi 06.03.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud

06.03.2024 aadressil XXX. Võlgnik A. M. saatis 06.03.2024 eelpool nimetatud e-posti

aadressilt kohtule e-kirja. Võlgniku poolt saadetud e-kiri on oma sisult vastuväide nõudele.

Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri.

1.2. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 02.04.2024 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse

ja andis K. S. nõude A. M. vastu Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

1.3. Juhindudes TsMS § 487 lg-st 1, kohustas Harju Maakohus 03.04.2024 määrusega hagejat

esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning

tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

1.4. K. S. esitas 12.04.2024 hagi A. M.-i vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista

põhivõlgnevus summas 150 eurot ja leppetrahv summas 150 eurot.

1.5. Hageja on hagihinnalt 300 eurot tasunud riigilõivu kokku summas 100 eurot (maksekäsu

kiirmenetluses 65 eurot ja hagimenetluses lisaks 35 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista

ka menetluskulud ning neilt arvestatava seadusjärgse viivise.

2. Kostja vastuväited

2.1. Kohus võttis 20.05.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kohus määras kostjale kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja 14 päeva arvates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamisest.

Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte

käsipostiga aadressile XXX 06.06.2024. Seega oli kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg

20.06.2024.

2.2. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja

faktiväited kostja poolt omaks võetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §

407 lg 1 alusel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud

2-24-108622

hagiavalduse tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ka Riigikohus on

03.05.2017 lahendis 3-2-1-21-17 (p 16) märkinud, et tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet,

mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka

hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).

5. Kohtuotsuse rahuldamata jätmine

5.1. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Osas, milles

hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi

rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

5.2. Hageja on esitanud kostja vastu põhivõlgnevuse ja leppetrahvi nõude.

5.3. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtule õiguslikult põhistanud ega tõendanud, hageja ja kostja

vahel on sõlmitud leping. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et pooled on sõlminud

lepingut 28.12.2023. Hagi lisadest lepingut ei nähtu, sh millal leping oleks sõlmitud, mis

summas laenu anti, millal on laenu tagastamise tähtaeg jms. Hageja on esitanud küll kirjaliku

vestluse isikuga A. M. (dtl 23), hageja pole selgitanud, mida selle lisaga tõendada soovitakse.

Kohus selgitab, et TsMS § 363 lg 1 p 1, 2 ja 3 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja

selgelt väljendatud nõue (hagi ese), nõude aluseks olevad asjaolud (hagi alus) ning tõendid,

mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise

tõendiga tõendada soovitakse.

Hagiavalduse kohaselt kandis hageja vastavalt lepingule kanti laenusumma üle kostja tütre

pangakontole. Sellise kokkuleppe kohta tõendit esitatud ei ole. Hageja on esitanud vaid

maksekinnituse, millest nähtub, et hageja on teinud ülekande kostja tütrele summas 150 eurot

selgitusega „emale“. Viidatud lisa (dtl 24) ei tõenda, et kostja A. M. oleks kunagi hageja

käest laenu saanud.

5.4. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et hageja kõrvalnõude puhul on tegemist leppetrahviga.

Kohus selgitab, et leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud

järgmised üldised eeldused:



poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe);



võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);



võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);



võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast

rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).

Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud ega tõendanud millal ja mil viisil on sõlmitud

leppetrahvi kokkulepe ning millal on hageja esitanud kostjale leppetrahvi nõude.

5.5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja põhivõla ja leppetrahvi nõue kokku

summas 300 eurot.

5.6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

6. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

6.1. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

2-24-108622

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et

kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

6.2. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka

kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas

menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

6.3. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm